Uudishimuline pärdik.

      Pikasabaga pärdik istus mererannal puuoksal, kõigutas jalgu ja kuulas ajaviiteks linnu laulu. Tal oli hea olla. Kõht oli täis ja muret ei olnud mingisugust.

      Mõnus on kõrgel puuoksal. Ükski kuri elukas ei saa kallale. Linnud aga on väikesed ja head ja nad ei tee paha.

      Äkki kuulis pärdik valju kohinat vees.

      Ta laskis pilgud lainetesse ja nägi seal suurt imelikku elajat.

      Pärdik silmitses imestusega hiiglaelukat.