Rekonstruktsioon. Rein Raud
Читать онлайн книгу.
päris hea.
“Ta on surnud,” ütlesin. “Viis aastat tagasi juba. Pani endale käe külge.”
Corinne justkui nõksatas. Ma teadsin, see oli tihti nii, nüüd ma ei olnud tema silmis enam endine. Ta pani klaasi käest ja ma nägin, kuidas ta mõtles, mismoodi edasi olla.
“See oli väga raske lugu,” üritasin seletada. “Ja ma ei saagi aru, kuidas nii võis minna. Kui ta siit koju tagasi tuli, sattus ta mingite usklike seltskonda, teate küll, mingite sektantide hulka, kes järsku otsustasid kõik koos Jumala juurde minna.”
“Uskumatu,” ütles Corinne, otsis taskust paki sigarette ja võttis ühe hajameelselt välja, aga ei süüdanud. “Anni polnud ju üldse selline.”
“Seda minagi,” noogutasin. “Sellepärast mul ongi vaja ta jälgi ajada, ma loodan, et see ei tee teile tüli. Mängin natuke detektiivi, ühesõnaga.”
Ta mõtles natuke ja mudis oma suitsu näppude vahel. Kui ma tema nägu nüüd väga valesti ei lugenud, siis seda ta igatahes ei tahtnud, et ma nüüd võimalikult kohe ära läheksin.
“Ei, muidugi mitte. Aga ma väga ei usu, et suudan teid millegagi aidata.”
Ta sirutas käe uuesti klaasi võtma ja avastas korraga sigareti oma sõrmede vahelt.
“Aa, ega teil midagi selle vastu ei ole, kui ma…?”
“Olete ju omas kodus,” naeratasin.
Ta noogutas ja pani suitsu nüüd põlema.
“Ma ju ei teadnud,” jätkasin, “millist elu ta siin elas. Peale selle, mida ta mulle rääkis või kirjutas, aga seda polnud just väga palju. Ma usaldasin teda, ma olin kindel, et ta on tugev, eriti pärast seda, kui me emaga tal külas käisime.”
“Jah, ma mäletan küll. Ja tugev ta kahtlemata oligi, võib-olla isegi liiga tugev.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.