Kolm saagat Põhjamaade muinasajast. Mart Kuldkepp
Читать онлайн книгу.
align="left">
7
Svealased ja götalased olid kaks peamist Rootsi hõimu.
8
Islandi k. „Hjálmarr inn hugumstóri“.
9
Samsø saar Fynist lõunas (Tolkien 1960: 4).
10
„Askr“ tähendab tammepuud ning esineb laeva tähenduses saagades harva. Tõenäoliselt nimetati nõnda skandinaavlaste sõjalaevu viikingiaegsel Inglismaal ja Saksamaal (Tolkien 1960: 5).
11
Islandi k. „Oddr in víðförli“. Örvar-Oddi nimi tähendab otsetõlkes „nooleotsa“. Temast tehakse pikemalt juttu „Örvar-Oddi saagas“, kus on samutikirjeldatud Sámseyl peetud lahingut.
12
Järgnev luuletus (stroofid 1–12) on tuntud kui „Hjálmari surmalaul“.
13
„Örvar-Oddi saagas“ on öeldud, et Örvar-Oddi nõiutud siidisärk kaitses tedakõigi relvade eest.
14
Vana-aja saagades tihti kirjeldatud rituaal, millega üks lahingu osapool pühendab teise poole langenud Odinile (tavaliselt juba enne lahingu algust). Selletaoline stseen toimub saaga lõpupoole ka gootide ja hunnide sõja ajal.
15
Kesk-Rootsi rannikuriba mere ja Mälareni järve vahel, kus tänapäeval asubStockholmi linn (Tolkien 1960: 9).
16
Sóti nime kasutamine võib vihjata sellele, et algupärases Sámsey lahingutraditsioonis oli Hjálmari kaaslaseks Sóti, mitte Örvar-Oddr (vt. Tolkien1960: 13).
17
Rootsi on vanapõhja keeles „Svíþjóð“ ehk „svealaste rahvas“.
18
Paganlik lääneskandinaavia komme, millel puudus (vähemalt otsene) seoskristliku ristimisega.
19
Järgnevalt tsiteeritud luuletus (stroofid 13–43) on tuntud kui „Angantýriäratamine“.
20
Kes on Fróðmarr, jääb selgusetuks. Saagas nimetatakse hiljem Fróðmariksteise Hervöri kasuisa. Pole teada, kas varasemas traditsioonis oli Hervöriltõesti Fróðmari-nimeline orjast isa.
21
Sõna „saarehabemikud“ („eyjarskeggjar“) näib viitavat saareelanike hoolitsemata välimusele. Kaugete saarte ja ääremaade elanikele on saagades üldomaneteatav metsikus.
22
Uskumus, et hauakambrisse vm. peidetud varandus või rahapada kiirgaböösiti valgust, oli laialt levinud ka Eestis.
23
Dvalin on vanapõhja mütoloogilistes tekstides sagedamini mainitud kääbuseid.
24
Sellest salmist puuduvad kaks värssi, tõenäoliselt teise ja kolmanda praeguserea vahelt (Tolkien 1960: 15).
25
Mõeldud on neid kahte, kes jäid Angantýri surres ellu, s.t. Hjálmarit jaÖrvar-Oddi.
26
29. stroof on kahjustatud. Algselt pidi neljanda värsirea lõpus olema punkt, sest eddaluules ei tohtinud lause pikkus kunagi ületada ühe neljarealise poolstroofi piiri.
27
Laeva kenning.
28
Tärniga tähistatud pealkirju ei leidu keskaegsetes käsikirjades, need on teksti paremaks liigendamiseks lisanud lähteteksti editeerijad või tõlkijad.
29
Muinasajasaagades tihti esinev ilmselt mütoloogilise taustaga kuningas, kelle riik Glæesisvellir (sõna-sõnalt „säravad väljad“) asus Saxo Grammaticuseteatel „in ulteriorem Byarmiam“ ehk „kõige kaugemas Bjarmalandis“ (soomeugri hõimudega asustatud nn. Suur-Permi vanapõhja nimetus).
30
Poegade kasvatamine teistes peredes oli vanapõhja kultuuris levinud tava. Nagu abielugi, kasutati seda perekondlike sidemete tugevdamiseks.
31
Üks mark võrdus kaheksa untsi ehk ööriga (islandi k. „aurar“).
32
Müütiline gootide asuala, mis asus saagade andmetel Poolast ida pool (Tolkien 1960: xxvi).