Selle saja aasta jooksul, mis lahutavad burgundide esimese riigi lõppu teise riigi kokkuvarisemisest, on teada viis kuningat, kes kõik põlvnevad iidsest Gibica soost:

      On kindlaks tehtud, et umbes aastal 500 rajati Rooma asulasse Genfi lähistel burgundide kuningapalee suure saali ja kristliku kabeliga,181 kuningas Godomari tegelikku olemasolu kinnitab aga hauakivi Eviani lähedal Offrangesi vana kloostrikiriku kalmistul:

      Raidkirja esimese osa sisu on selge. Keegi kolmteist aastat ja neli kuud vana poiss, Ebrovaccus, „kes lamab siin kääpa all”, on surnud konsul Mavortiuse valitsemisajal. Teksti teine osa on sünnitanud palju oletusi. Kui „Godomar oli kuningas”, vabastati või osteti lunaraha eest vabaks keltidele iseloomuliku nimega hõim brandobrigid. Kõige varasemad Burgundia mündid vermiti kuuenda sajandi alguses keiserliku loa alusel Ravennas, nendel on kujutatud Gundbobadi monogramm ja Rooma (Bütsantsi) keisri pea. Mündid illustreerivad kenasti kuninga (rex) seisundit keisrivõimu tunnustatud esindajana.183

      Burgundide kuningad abiellusid enamasti teiste kuninglike suguvõsade naistega. Gundioc pani oma õe mehele Ricimerile (405–472), kes oli mõnda aega Flavius Aetiuse abiline ja hääbuva keisririigi de facto otsustaja. Järgmises põlvkonnas abiellus Chilperici tütar Clothilda (474–545) frankide kuninga Chlodovechiga – juba kümme aastat enne, kui too purustas Vouillé all läänegoodid (vt lk 44). Hiljem pühakuks kuulutatud Clothilda veenis oma mõjuvõimsat abikaasat vastu võtma katoliiklust ja ta maeti Pariisi püha Geneviève’i kirikusse.184

      Clothilda onu Gundobad, kes nimetas end Rooma patriitsiks, saavutas täieliku kontrolli päritud alade üle alles pärast kolmkümmend aastat kestnud perekondlikke sisetülisid, mille käigus Burgundia riik jagunes ja seda valitseti korraga kolmest keskusest: Lugdunumist, Julia Viennast ja Genavast. Niisugune kodusõda nõrgendas sündivat riiki just sel tähtsal hetkel, kui see oleks võinud heita jõulise väljakutse nii frankidele kui ka läänegootidele.185 Gundobad võlgnes tänu oma karjääri eest roomlaste juures õemees Ricimerile ja tema juhtimisel aidati Glycerius Ravennas keisritroonile. Siiski möödus suurem osa tema edasisest elust sõdides omaenese sugulastega, frangid aga hoidis ta eemal neile andamit makstes. Tema vend Godesigel koos Clothilda ema Caretanaga pidas Genfis vastu kuni sajandivahetuseni. Pärast seda loobus Gundobad frankidele andamit maksmast ning keskendus kirikuelu korraldamisele ja seadusandlusele. Talle omistatakse kaks koodeksit: „Lex Romana Burgundionum” ja „Lex Gundobada”.

      Burgundia koodeks, mis on säilinud kolmeteistkümnes käsikirjalises eksemplaris, on tüüpiline ajajärgule, mil germaani rahvad võtsid vastu ristiusu, omandasid kirjaoskuse ja said koodeksitesse koondatud seadused.186 Erinevalt „Codex Euricianusest” (vt lk 42) peetakse seda seniste Rooma seaduste täienduseks, kus leidub rida burgundidele mõeldud tavaseadusi (mores) ja burgundide hulgas elavate endiste Rooma riigi alamate kohta kehtivaid eeskirju (leges). Burgundia koodeksi tänapäevases väljaandes on 105 seadust ja neli lisasätet. Need seadused, millest enamiku kehtestas Lugdunumis Gundobad ja mille Sigismund hiljem üle vaatas, hõlmavad tohutu hulga teemasid, alates kingitustest, mõrvadest ja orjade vabastamisest ning lõpetades viinamägede ning eeslite ja härgade pantimisega. Peaaegu kõikide rikkumiste puhul oli ette nähtud ka hüvitishind ja eraldi trahvisumma või muu karistus.