---

Скачать книгу

---

1678. aastal Nijmegeni rahulepingu kohaselt koos ülejäänud krahvkonnaga Prantsusmaale, millega katkes Saksa-Rooma keisririigi viimane side endise Burgundia riigiga.280

      Bourgogne’i ja Franche-Comté provints olid Prantsuse kuningriigis naabrid alates Louis XIV valitsemisajast kuni Prantsuse revolutsioonini. Dijonile alluvate Bourgogne’i elanike kohta öeldi ametlikult bourguignons ja bourguignonnes, teise, Franche-Comté elanikud olid comtois ja comtoises ja selle keskus oli Besançon. 1791. aastal likvideeriti mõlemad provintsid ja asemele moodustati vabariigi departemangud, mille nimel polnud ajaloolist tähendust. Kõik, mis seondus revolutsioonieelse ajaga, oli põlastusväärne. Prantslaste provintsidega seotud identiteedisidemed lõigati teadlikult läbi ja Prantsuse kuningriiki, rääkimata siis juba paljudest Burgundia riikidest, püüti lükata unustusehõlma.281

      Tänapäeva Prantsuse riik on tuntud oma tsentraliseeritud halduskorralduse poolest. Viimase kahesaja aasta jooksul on palju muutunud. Revolutsioonilise vabariigi asemele tuli keisririik, keisririigile järgnes taastatud kuningriik, siis teine vabariik, teine keisririik, edasi kolmas, neljas ja viies vabariik. Kogu selle aja jooksul pole muutunud ainult üks asi: Pariis teeb ettepanekud ja ülejäänud Prantsusmaa on nendega nõus.

      20. sajandi teisel poolel see tava siiski muutus. 1956. aastal rakendati meetmeid riikliku planeerimise detsentraliseerimiseks ja 1982. aastal asutati regionaalsed nõukogud. Sellest ajast saadik on Prantsusmaa jagatud kahekümne kaheks piirkonnaks, mis on suuruse ja kuju poolest üldjoontes võrreldavad kolmekümne nelja revolutsioonieelse provintsiga. Ühe piirkonna nimi on Bourgogne. Selle vahetu naaber on Franche-Comté.282 Siiski ei tegutse Prantsusmaa piirkonnad samal viisil kui samasugused Suurbritannias üksused või Šveitsi kantonid. Prantsuse keskvalitsuse võimu pole piiratud, vaid üksnes kergelt kärbitud, ja selle huvi ajalooliste üksuste vastu on väga tagasihoidlik.

      Piirkonnad välja mõelnud pärastsõjaaegsed ametnikud ei näi mäletavat kaugemat minevikku kui ancien régime. Nad ignoreerisid Burgundia sidemeid Franche-Comtéga ja pidasid Burgundia nime vääriliseks üksnes omaaegset hertsogkonda. Pole vähimatki viidet sellele, et piirkond, millele nad andsid nime Rhône-Alpes, toetub sama tugevale Burgundia pärandile.283

      Sellest hoolimata on ajalooline mälu märkimisväärselt püsiv. See võib küll olla ebatäpne, segane ja moonutatud, aga see ei kao kergesti. Sada üksteist aastat jäi Merovingide Burgundia lõpu ja Karolingide hertsogkonna asutamise vahele, 162 aastat jäi kuningliku Prantsusmaa Bourgogne’i provintsi kaotamise ja selle piirkonnana taassünni vahele. Ilmselt pole niisugune ajavahemik küllalt pikk, et kollektiivne mälu kõik täielikult unustaks. Tänapäeval tunduvad mälestused 15. sajandi Burgundiast varjutavat kõik teised, seda võib-olla oma hiilgava kunstialase mineviku tõttu. Ometi ei tohi kunagi öelda „ei kunagi”. Kord võib veel koita päev, mil Genfi, Baseli, Grenoble’i, Arles’i, Lyoni, Dijoni ja Besançoni kodanikud kerivad lahti oma lipu ja hakkavad laulma oma hümni: „Burgundia pole kadunud, kuni oleme elus veel!” Ja nad võivad koguni kutsuda oma pidustustele Bornholmi esindaja või delegatsiooni.

      Bryce’i nimistus on kümme Burgundiat ja seal mainitakse võimalikku üheteistkümnendat. See ei käsitle kuningriigiaegseid provintse ja arusaadavatel põhjustel pole siin arvestatud tänapäevaseid piirkondi. Sellegipoolest on Bryce’i arvepidamine kümne või üheteistkümne Burgundiaga ilmselt liiga lühike. Definitsiooni kohaselt oli siin viis, kuus või seitse kuningriiki, kaks hertsogkonda, üks või kaks provintsi, üks pfaltskrahvkond, üks maakrahvkond, üks ühendatud riik, üks keiserlik ringkond ja vähemalt üks piirkond. See annab kokku vähemalt kolmteist ja kõige rohkem kuusteist. 21. sajandi alguses tundub püüd arvestada viieteistkümne Burgundiaga täiesti põhjendatud. Tasub meenutada Philippe Hea ladinakeelset motot „Non Aliud”, mille tõlge võiks olla „Küllalt, aga mitte ülearu”.284

      Seetõttu võib kokkuvõtteks olla sobilik esitada märkuse A täiendatud variant:

      1. 410–436 Esimene Gundahari Burgundia kuningriik (Bryce’i I).

      2. 451–534 Teine, Gundioci asutatud Burgundia kuningriik

      3. u 590–734 Kolmas (frankide) Burgundia kuningriik (Bryce’i II)

      4. 843–1384 Prantsuse Burgundia hertsogkond (Bryce’i X)

      5. 879–933 Alam-Burgundia kuningriik (Bryce’i III)

      6. 888–933 Ülem-Burgundia kuningriik (Bryce’i IV)

      7. 933–1032 Kahe Burgundia ühendatud kuningriik (Bryce’i V)

      8. u 1000–1658 Burgundia pfaltskrahvkond (Franche-Comté) (Bryce’i VII)

      9. 1032–? Keiserlik Burgundia kuningriik

      10. 1127–1218 Keiserlik Väike-Burgundia hertsogkond (Bryce’i VI)

      11. 1127– Keiserlik Burgundia maakrahvkond (Bryce’i VIII)

      12. 1384–1477 Ühendatud Burgundia

      13. 1477–1791 Prantsusmaa Burgundia provints (Bourgogne)

      14. 1548–1795 Keiserlik Burgundia ringkond (Bryce’i IX)

      15. 1982– Tänapäevane Bourgogne’i piirkond Prantsusmaal

III

      Tänapäeval pöörab enamik infootsijaid kõigepealt oma arvuti ja interneti poole. Käivitatakse mõni otsingumootor, nagu Webcrawler, Yahoo, Google või Baidu, lüüakse sisse otsingusõna, klõpsatakse korraks hiirel ja saadakse silmapilk tasuks lugematu hulk vastuseid. Tavadesse uskujad aga arvavad, et uus tehnoloogia annab tihtipeale viletsaid tulemusi.

      Burgundia puhul pakkus üks hiireklõps Google’is (veebruaris 2009) 23 900 000 vastust. Nimistu pikenes veelgi, kui küsida otsingusõna või – sõnade definitsiooni. Üks klõps võimalusel Definition, mida pakub answers.com, andis järgmise tulemuse:

      Burgundia – ajalooline ala ja endine provints Ida-Prantsusmaal. Selle piirkonna esimese kuningriigi lõi 5. sajandil germaani soost burgundide hõim. Mõjuvõimu kõrgajal 14. ja 15. sajandil allus [selle] kontrollile suur territoorium tänapäeva Hollandis, Belgias ja Kirde-Prantsusmaal. 1477. aastal liitis Louis XI selle Prantsuse kroonile alluvate aladega.285

      Tahtmata olla ülearu pedantne, tuleb täpsuse tagaajajaid ikkagi hoiatada: igas viimaseski ülalpool toodud lauses leidub vale- või eksitavaid väiteid. Näiteks esimene ala, kus burgundid rajasid kuningriigi, ei asunud sugugi Ida-Prantsusmaal.

      Siiski ei peaks answers.comi autoreid arvustama liiga karmilt. Kui viisteist Burgundiat lugeda täielikuks loeteluks, siis on neil õnnestunud rääkida kolmest ehk 20 protsendist, mis – nagu selgub edaspidi – ei jäta neid sugugi viimasele kohale. Pealegi pärineb nende vigane info kontrollitud allikatest. „The Britannica Concise Encyclopedia”, mida answers.com tsiteerib, defineerib Burgundiat kui „ajaloolist ja riiklikku piirkonda Prantsusmaal”. „Columbia Encyclopedia” ütleb „ajalooline regioon Ida-Prantsusmaal”. Wikipedia artikkel räägib „ajaloolisest piirkonnast tänapäeva Pratsusmaal ja Šveitsis … mille roomlased loovutasid 4. sajandil burgundidele, kes rajasid sinna oma kuningriigi”.286

      Nende määratluste vastukäivused on kergesti avastatavad. Siiski on häiriv näha, et nende kõikide iseloomulik joon seisneb jäikuses: nad üritavad siduda Burgundiat üheainsa paikkonnaga. Mitte ükski ei taba põhilist, nimelt seda, et Burgundia oli liikuv mõiste.

      Google’i loetelu teemal „Burgundia” on esitatud kahel kujul. Täielik loetelu, kus leidub üle 23 miljoni artikli, on võimatult pikk. Lühendatud variant sisaldab 535 artiklit, mis on järjestatud otsingu sageduse alusel. Siin on üldine iseloomulik joon peatähelepanu pööramine olevikule ja jällegi jäik püüd paigutada Burgundia eranditult Prantsusmaale.

      Uue otsingu võib teha kahe otsisõna abil: „Burgundia” ja

---

Скачать книгу