---

Скачать книгу

---

on ülistada „kuulsusrikast hertsogkonda” ja mitte midagi muud. „Burgundia – ajalugu” pakub häbenematult eelarvamusi. „Alates 10. sajandist,” väidetakse, „oli Burgundia hertsogkond, mis kuulus Kapetingide kuninglikule dünastiale.” Kui seda uskuda, siis pole Saksa-Rooma keisririigi koosseisu kuulunud Burgundia kuningriiki kunagi olemas olnudki (tulemus 1: 15).287

      Ja nii see eri otsingusõnu ja väljendeid kasutades jätkub. Samasugused hädised üldmõisted korduvad ikka ja jälle. Prantsuskeelse otsingusõna Bourgogne kaudu leitud sait teeb vahet varasemal Bourgondie (burgundide) kuningriigil ja „hilisemal [frankide] Bourgogne’i kuningriigil” ning mainib erakordsel kombel kahe Burgundia kuningriiki (tulemus 4: 15).

      Uurijaid hoiatatakse tihti otsimast infot internetist. Eriti kahtlustäratav tundub võrguentsüklopeedia Wikipedia. „Kuidas saab üldse midagi kontrollida?” võib kuulda kurtmist. „Igaüks võib ju kirjutada, mis talle pähe tuleb.” Niisugused kartused pole ilmselt alusetud. Ometi kaasneb nendega laialt levinud arvamus, et vanamoodsad trükis ilmunud teatmeteosed ja „tunnustatud autorid” on iseenesest usaldusväärsemad. Seda seisukohta saab kontrollida, kui võrrelda internetisaite mõne traditsioonilisema ja akadeemilise väljaandega.

      Kindlasti on „Burgundia” keeruline juhtum. Sellel sõnal on hulk kaastähendusi. Inglise keeles on sellel näiteks kaks peamist tähendust: koht ja saadus. „Shorter Oxford English Dictionary” defineerib kohta nii: „1. Kuningriik ja hiljem hertsogkond Lääne-Rooma riigis, andis hiljem nime Prantsusmaa provintsile.” Saadus on aga „2. Burgundias valmistatud vein” Muidugi ei saa oodata, et inglased oleks Mandri-Euroopa rahvaste asjadega eriti hästi kursis, ja pole ka täielik üllatus, et SOED-i artikkel on puudustega. Üllatav on aga see, et ebatäpne sõnajärjestus ähmastab täiesti põhjendamatult asja sisu. Kui artiklis oleks kirjutatud: „Burgundia: 1. Lääne-Rooma riigi kuningriik ja hiljem hertsogkond …” oleks see olnud õigem, ehkki mitteküllaldane. Praegu on see aga nii ebatäpne kui ka mitteküllaldane. Ja mis puudutab veini, siis jahmatab asjatundjaid artiklist jääv mulje, et iga kõnealusest piirkonnast pärit vana odav vein võib olla „Appellation d’Origine Contrôlée” sertifikaadiga288(tulemus 1: 15).289

      Suur „Oxford English Dictionary” kordab ülaltoodud definitsioone, aga lisab uusi:

      • „Burgundia veinile omane punane värvitoon”

      • „naiste peakate = BOURGOIGNE (van)”

      • „Burgundia hein: Briti kirjanikud kasutavad seda lutsernisordi Medicago sativa kohta, prantsuse keeles kasutatakse seda aga esparseti Onobrychis sativa kohta (varem aeti neid sageli segi)”

      • „Burgundia segu, sooda ja vasksulfaadi preparaat, mida kasutatakse kartulipealsete pritsimiseks”

      Märksõna Burgundian all pärast selgitusi „Burgundiale kuuluv” (omds) ja „Burgundia elanik” (nimis) teeb „Oxford English Dictionary” tavatu valiku, öeldes: „üks burgundide rühma teutooni rahvaid” ja „2. Teatud tüüpi laev … mida ehitati Burgundia võimu all olnud aladel, kuhu 15. sajandil kuulus ka Holland”. Väljend „burgundide rühma teutooni rahvaid” on sisuliselt moonutatud, aga vähemalt geograafilises mõttes ei ole see prantsusekeskne.290

      „Webster’s American Dictionary” on napisõnaline: „piirkond Prantsusmaal”, „punane segatud vein, mida toodetakse mujal (nt Californias)” ja „punakasvioletne värvus”. Siit selgub kummalisel kombel, et California Burgundia vein on ehtne kaup, Burgundias valmistatud vein aga ei tarvitse seda olla.

      Arvestades üldist kallutatust Prantsusmaa poole, võib eeldada, et prantslased on paremini informeeritud. „Littré” on üks vanimaid sõnaraamatuid: „BOURGOGNE, s.m vin de Bourgogne, E de Burgundi, nom d’un peuple germain; s.f nom vulgaire du sainfoin.” Definitsioonid on napid: vein, riik, rahvas ja rohttaim, nagu ka Oxfordi sõnaraamatus. Aga siin tulevad veel peakate, provints ja tavatul kombel ka „paakjääst lahti murdunud jääpank”: „nom donné par les marins aux morceaux de glace détachée de la banquise”. Keegi teine polnud märganud ujuvaid jääpanku.

      Järgmine on „Roger”, aga jällegi valmistab saak pettumuse. Nii nagu „Littrés” pole Burgundia siingi midagi muud kui provints (tulemus 1: 15). Ja ehkki on ära toodud pikk veinide nimistu, pole mingit vihjet nende kvaliteedile.

      Nii tuleb pöörduda „Prantsuse keele aardekambri” („Trésor de la langue française”) poole. Tulemus pole sugugi viljakam. Burgundia on ikkagi kõigest provints (tulemus 1: 15). Küll aga on eristatud vanu burgunde (Burgondes) ja tänapäeva burgundlasi (Bourguignons). Sellegipoolest tuleb tõdeda: sõnaraamatu definitsioonid on väga ebaadekvaatsed, eriti ajaloo seisukohalt.

      Entsüklopeediate ring on lai. „The New Encyclopaedia Britannica” (1974) on võrreldav fenomenaalse „Encyclopaedia Britannicaga” (11. trükk, 1911). Pettuda pole põhjust. Kirjeldanud vanu burgunde kui skandinaavlasi, annab see põgusa ülevaate kuuest Burgundia kuningriigist, lisaks veel krahvkonnast, hertsogkonnast, ühendatud Burgundiast ja provintsist. Seitsmendale kuningriigile vähemalt vihjatakse. Ainsatena puuduvad keiserlik ringkond, hertsogkond, maakrahvkond ja provints (tulemus 11: 15).

      „Nouveau Petit Larousse”, mis on Prantsusmaal tuntuim, alustab mitterahuldava definitsiooniga: Burgundia on „Piirkond Prantsusmaa idaosas, rohkem ajalooline kui geograafiline üksus”. Järgnev ülevaade hõlmab aga kuus kuningriiki, lisaks veel krahvkonna, hertsogkonna, ühendatud Burgundia ja provintsi (tulemus 10: 15). Keisririigi ringkonda pole ikkagi. Kokkuvõte kõlab: „Burgundia oli pikka aega seotud Saksamaaga. Prantsuse kuningad hõivasid selle sajandite jooksul tükk-tükilt.” See on vapustav uudis: „Larousse” polegi prantsusekeskne.291

      Eriti tähtis on probleemi rahvusvaheline aspekt. Burgundia küsimus eirab rahvuslikke piire. Parim oleks vaadata Prantsuse teatmeteoste kõrval ka Saksa, Belgia, Hollandi ja Šveitsi omi. Loomulikult on igal allikal oma tugevad ja nõrgad küljed.

      Juhtumisi on käepärast Saksa „Brockhaus”. Artikkel on üsna pikk ja üksikasjalik. See eristab selgelt tänapäeva Burgundia – mis on määratletud kui „neljast Prantsusmaa departemangust moodustatud piirkond” – viiest mineviku Burgundiast: Koenigreich der Burgunder alates 443. aastast, frankide Burgundia alates 534. aastast, Koenigreich Burgund (Arle’i Burgundia), Herzogtum Burgund (st hertsogkond) ja Freigrafschaft Burgund (Franche-Comté). Arle’i Burgundia teket selgitades mainib „Brockhaus” ka Alam-Burgundia kuningriiki (tulemus 7: 15). Üllataval kombel pole sõnakestki keisririigi ringkonnast.292

      Erapooletust otsides pöördume riigi poole, millel pole Burgundiaga otseseid seoseid. Käepärast on ka vana „Wielka Encyklopedia Powszechna PWN”. Siit selgub, et poolakad kasutavad endiselt ladinakeelset nimevormi Burgundia: see on „ajalooline ala (kraina historyczna) Ida-Prantsusmaal” ja „tähtis veinitootmispiirkond”. Paraku leidub pikas ja korralikus ülevaates ka mõni puudus. Ühes kohas räägitakse „5. sajandil tekkinud germaani soost burgundide kuningriigist”, edasi nimetatakse Ülem-Burgundiat, Alam-Burgundiat ja Arles’i Burgudiat ning pärast 1032. aastat „Saksamaa koosseisu kuulunud kuningriiki”. Viis seitsmest võimalikust on hea tulemus. „Nimi Burgundia,” jätkatakse „säilis ainult kuni 1382. aastani Saksamaa koosseisus olnud krahvkonna (Franche-Comté) nimes”. See väide on ebatäpne, üldiselt püsitakse aga õigel rajal. „Hertsogkonna hiilgeaeg algas Filip Śmiały [Philippe Vapra] valitsusajal,” on kirjas. Ja erinevalt paljudest ülevaadetest ei piirduta viimaste Valois’ soost hertsogkrahvidega: „Pärast Charles Südi surma 1477. aastal abiellus tema ainus pärijanna Marie Austria ertshertsog Maximilianiga ja tagajärjeks oli uus B jagamine. Prantsusmaa sai B hertsogkonna ja Pikardia. Habsburgid said Hollandi ja Franche-Comté, mis tagastati Prantsusmaale 1678. aastal.”293 (tulemus 9: 15). Keisririigi ringkonda ei mainita ikka.

      Inimesed,

---

Скачать книгу