Vaim Emanueli teadaanded. Bernhard Forsboom
Читать онлайн книгу.
Selle mõju arenenud selget vormi nimetate teie meediumluseks. Inimene – kes oli vaim, on kehastunud vaim ja lühikese aja pärast saab jälle kehastumata vaimuks – ei ole ju vaimuelu maha jätnud, vaid seisab selle keskel ja tunneb – kuigi sageli endale teadvustamata – , mida vaimuvennad talle tahavad üle kanda. Asja käik on järgmine: iga inimene on ümbritsetud kiirgusest, mis on osa tema olemusest. See kiirgus on juhtmeks, mis teeb võimalikuks vaimuvenna seose ja väljenduse inimesega ja inimese kaudu. Füüsiliste nähtuste juures on see kiirgus materjaliks, mida vaim vajab oma tööks, et luua kaalutust ainest materiaalselt nähtavat ja kombatavat.
Inimese kiirgus, see ainelis-vaimne ollus, on vahendiks, mida vaim vajab, et eetris leiduvaid põhiaineid seosesse viia. Sellest tulenevad nähtavad ja kombatavad vormid ning vallanduvad jõud, mis asju tõstavad ja liikuma panevad, vaimuefekte esile kutsuvad jne. Inimese kiirguses on tema elujõud, seetõttu tunneb ta pärast vaimse vahenduse toimumist suuremat või väiksemat väsimust. Ometi on kiirguse jõu äraandmine ainult laen, mida inimene annab ja mille vaimud talle protsentidega tagasi maksavad, asendades võetu oma puhtama kiirgusega. Inimese une ajal on kiirguste tagastamine, segamine ja võetud jõuaatomite asendamine kõige kergem, seepärast ei tohi meediumide und nii istungi ajal ega ka pärast seda segada. Tänu harjutamisele saavutavad sellised meediumid üha paremaid tagajärgi, juhtivad vaimud immutavad meediumi kiirgust oma kiirgusega; vajalik seos meediumi, vaimude ja eetri põhiainete kiirgustega toimub kiiremini ja täiuslikumalt; lahtipäästetud jõud suurenevad ja nähtevormid võidavad seeläbi selguses ja sisus.
Materialisatsiooni meediumid on palju haruldasemad kui kõne- ja kirjameediumid, kes oma vaimuvendade keelest selgelt aru saavad. Kui füüsilised katsed tõestavad vaimude edasielamist, on see ainult üks väike murdosa teile vajalikust õpetusest. Füüsilised katsed, mida inimene näeb ja teostab ning mille tulemused veenavad teda senitundmatute seaduste mõjust, viivad teda esialgu uue seadusemaailma lävele. Sellest peab ta õpetuste tõsise läbitöötamisega – mis intelligentsest või vaimsest lävimisest vaimu ja inimese vahel tekivad – ühe võimalikult selge pildi moodustama. Inimest ümbritsev vaimuilm suunab teda rohkem või vähem nende mõjust teadlikuks saama ja sellele mõjule ajutiselt omaenese vaimu võimaliku passiivsusega täielikult anduma. Taoliste aistingute selge edastamine kirja või kõne abil – see ongi kõne- või kirjameediumi vaimne vahendus. Mõjutav vaim kasutab sel puhul jälle inimese kiirgust juhtmena oma ühendusel kehastunud vaimuga, kes mõistab vaimuvenna keelt ja viib seda peaaju mateeria kaasabil meediumi teadvusse, kes selle siis kas kirja või kõne abil maisele vennale edastab. Nii teostub see intuitiivse kirja- või kõnemeediumi puhul, kui mõju toimib vaimult vaimule.
Mehhaanilisel meediumil, kes enese teadmata kas magades või ärkvel olles teda mõjutava vaimu mõtteid edasi annab, teostub see natuke teisiti. Kehastumata vaim tõrjub meediumi vaimu välja, kusjuures kehastunud vaimu kontsentratsiooni ja seega materiaalse vahendaja – peaaju – vabaks andmine on vabatahtlik. Kehastumata vaim paneb inimese käe või keeleorganid peaaju kaudu telegraafina liikvele ja väljendab sel moel oma mõtteid ja tundeid. Paljud inimesed – ja sa ise, minu armas, kuulud nende hulka – arvavad, et mehhaanilised meediumid võivad vaimude mõtteid puhtamalt – s.o. ilma enese mõtetega segamata – väljendada. Kui aga intuitiivne vaim oma tahtejõuga ennast passiivsena hoiab ja seisab ühel arenguastmel, mis lubab tal meie keelt mõista, s.t. mille tõttu ei tundu talle meie mõtted ja meie teadmised (mis on ju alati meie saavutatud astme tulemus) võõrana, siis saab meediumi vaim instrumendi ehk peaaju abil neidsamu toone esile tuua, nagu mängiksime seda meie otseselt. Loomulikult ei ole võimatu, et inimese vaim antule siin ja seal midagi juurde segab – see võimalus ei ole ka mehhaaniliste meediumide juures välistatud. Meediumi vaim – kes on oma tööriistad kehastumata vaimu käsutusse jätnud – läbistab sageli välgutaoliselt inimese peaaju, mis kiirgavate sidemete kaudu on seotud palju tihedamini inimese vaimuga kui kehastumata vaimuga. Kõige paremini võimaldab täielikku vastuvõetud mõtete edasiandmist meediumi kaudu tema sarnasus teateandja vaimuga ehk tema puhas tahe, mis peab võimalikult kõrgel olema, välistades teadlikult igasugust uudishimu. Kui meedium lävib kõrge vaimuga, siis võimaldab see vaimne vahendus sel määral kõrgemat ja tähtsamat saavutada, kuivõrd meedium oma puhtas püüdluses kogu energiaga oma vaimsustumise kallal töötab. Katsumused ja raskused maises elus ei saa tema vaimset vahendust tuhmistada ka siis, kui ta ei suuda neile katsumustele nii vastu pidada, nagu seda vastavalt oma arenguastmele teha võiks, jäädes alati Jumala jõust ja Jumala armastusest teadlikuks. Paljud inimesed heidavad meediumidele ette, et nad lasevad võõral vaimul ajutiselt oma keha üle valitseda ja võivad neist isegi põlastavalt rääkida. Need inimesed teavad vähe vaimude ühtsusest ja materiaalse maailma vajadustest, mis nõuavad, et tegelikult asetleidev vaimuilma mõju inimesele teatavaks ja selgeks saaks. Inimest ei orjasta mitte meediumluse väljaarendamine, vaid mittevõitlemine oma vigade ja nõrkustega, mis on tugevaks sidelüliks alamate vaimude ja nõrkade inimeste vahel. Üks kõrge või ka ainult hea vaim ei püüa iialgi inimeste vabadust isegi möödaminnes piirata, vaid proovib alati oma õpetuse kaudu inimesele tema tõelist vabadust selgemaks teha. Vaimude ühtsus nõuab, et vend aitaks venda. Vaimusarnasus seob vaime rohkem, kui inimriietus neid lahutada võib. Kui nüüd inimesed seetõttu tunduvalt madalamate vaimude mõju all seisavad, ei tohi seepärast kõrvaldada kõrgemate vaimude mõju siin maailmas, mis end seaduspäraselt kõrgemale astmele arendab. Kas kehastunud vaimu vabadus kannatab selle all, kui ta oma vaimse silma kõrgema sfääri poole suunab ja kõrgemate vaimuvendade mõtteid assimileerib, et neid maistele vendadele sõnas ja kirjas edasi anda? Ta kasvab vastavalt oma armastusele ja tunnetusele; niisiis laiendab iga õpetus, mis armastusjõu kasvamist edendab ja tunnetuse piire laiendab, ühtlasi ka vaimu vabadust.
8. TEADVUS JA AIMUS (spontaanselt)
Teadlikuks saab inimene ainult sellest, mida talle peaaju mateeria kaudu materialiseeritakse. Kui sa kirjutad ja mõtted sinu peaajju moodustuvad, siis saavad nad sulle teatavaks: nad omavad kuju ja vormi ja sa võid neid oma kaasaegseile edasi anda. Kui sa aga magad, siis vaim eraldub kehast ja meie võime sinuga ilma peaaju vahenduseta lävida. Kui ärgates ühineb vaim jälle kehaga üheks täiuslikuks loominguks – mõttevõimeliseks inimeseks – , siis tarvitab ta taas peaaju tööriistana ja seda mitte ainult lävimiseks teiste inimestega, vaid ka selleks, et teha enesele oma praegust kuju inimesena mõistetavaks.
Seetõttu jääb ärkavale inimesele see, mida vaim praegu selgelt nägi või kuulis, ainult aimusena, ühe rõõmsa või kurva tundena meelde. Nii tundsid sa ennast täna hommikul trööstituna, sest nägid, et sul on selleks põhjust.
Armas, Jumal on küllalt suur, et sind juhtida. Miks sa ei puhka end välja selles usus? Laps, ära kahtle ometi alati ja ära muretse pidevalt tuleviku pärast. Kas võid sa seda muuta? Või kahtled sa, et Tema, kes tuleviku määras ja kelle tahteta midagi ei või sinu ellu astuda, võib seda muuta? Kas kahtled sa, et see Isa ei tea, mida on vaja?
9. MEEDIUMLUS – ÜKS HINGE OMADUS
KÜSIMUS: Kas inimese hing, olles sügavas unes, suudab vaimuilmaga lävida?
EMANUEL: Ma tahaksin esmalt mõisteid vaim ja hing natuke täpsemalt defineerida, et te eksitusse ei satuks ja hingele vaimu omadusi ei omistaks.
Täiuslikkus on üks ühtsus ja nii on täiuslikkuse idu – vaim – ka üks ühtsus, üks teadvus. Inimese vaim on liikumapanev, tunnetav, sihile püüdlev, oma täiuslikkuse järele igatsev. Hing on sidelüli, missellele vaimule võimaldab ennast mateeriaga üheks tervikuks – inimeseks – siduda. Ta on atmosfäär, mis võimaldab muusikal, mida vaim tunneb, välja heliseda. Tal ei ole mingit isiksust, ta on tihedalt vaimuga seotud, tema olemuse nähte määrab tema saavutatud aste. Vaim vajab hinge riietust isegi oma täiuslikkuses, milles hing ehk astraalkeha ehk närvivaim – või mis tahes nime teie sellele vaimsele mateeriale anda tahate – täidab vaimueetriks muutununa vaimu valgusriietuse tingimusi. Jumala hing on ürgvalgus.
Hing ei ole järelikult iialgi see, kes vaimuilmaga lävib, ta on vaid sillaks vaimu ja inimliku mateeria vahel – tema on see, kes peab neid tingimusi täitma, mis vaimuilmale inimestega lävimist võimaldab, teiste sõnadega: meediumlus on hinge omadus.
Kui inimene viibib sügavas unes,