Meritäht

      Meie, kassid, armastame üle kõige vaadata, kuidas te igal hommikul üles ärkate. Meile meeldib korraks silmad lahti teha, haigutada, ringutada ja oma pea tagasi padjale panna, et uuesti uinuda.

      Jah, kahtlemata heidame me teatud tasandil teie üle heatahtlikult veidi nalja. Aga kas ei tee te ise mitte sedasama? Näiteks siis, kui teie kaaslane tõusis kaks tundi enne teid ning pärast üht ebamäärast „Ilusat päeva, kallis!“ laiutate te voodis nagu meritäht, näol riukalik naeratus? Milline rõõm! Tõeline nauding, mida igapäevaselt viljeleda!

      Üks pai, palun!

      Kui me seda soovime või vajame, otsime teilt soojust ja paisid. Palume teilt tähelepanu ja õrnust, hõõrudes end nurrudes teie vastu. Miks mitte oma paarielus samamoodi talitada? Olen näinud paarikesi, kus ühel oli ilmselgelt kõvasti hellust vaja, aga ta ei julgenud seda kohe oma kaaslaselt küsida, kui nägi, et too oli veidi kauge või hõivatud. See on viga! Kassi sõna selle peale!

      Kui armastatakse, ollakse alati avatud ja valmis üheks kaisutuseks. Ärge kartke kunagi oma kaaslaselt hellust ja õrnust paluda, kui teil seda vaja on.

      Neljapäev, 5.

      OMA ÕNNE SEPP

      Õnn on nagu kass – kui üritate teda emmata, põgeneb ta teil käest, kui aga temast välja ei tee, tuleb ja hõõrub ta ennast vastu teie jalgu ning hüppab sülle.

      Robertson Davies

      Nagu Robertson Daviese tsitaat meile õpetab, tekitab arusaam, et õnn on „asi“, mida omada ja armukadedalt enesele hoida, vaid meelehärmi, kurbust ja pettumust. Õnn on ennekõike teatud tunnetus asjadest, sündmustest, maailmast ja inimestest, kes meid ümbritsevad. Siin ei saa midagi kinni püüda või enda omaks teha, tuleb vaid tunda ja tunnetada, kassidki on sellest aru saanud. Sellest meeleseisundist kujunebki kas üles või alla liikuv spiraal, kas hea või halva nõiaring.

      Mida tähendab teie meelest kassi jaoks õnn? Süüa? Mängida? Magada? See on ehk veidi lihtsakoeline nägemus, aga jah, muu hulgas ka seda! Ometi pole see kaugeltki kõik, mida temalt õppida võime.

      Nagu kassidegi puhul, juhatab viis, kuidas me igapäevaselt väikseid õnnehetki ja rõõme kogume, olgu need nii tähtsusetud kui tahes, meid tõusva spiraali suunas, mis muudab elu kergemaks. Meil hakkab lihtsalt järjest parem. Nagu eelmises raamatus2 nägime, viib see, kui laseme kuhjuda olukordadel, mis meile ei istu, mürgistel suhetel ja kõigel sellel, mis elu halliks muudab, meid vaid allakäigu spiraali. Nii läheb meil järjest halvemini ning suundume sügavikku.