Kaks otsa. Silver Alev
Читать онлайн книгу.
Kas keegi on müüri taga?”
“Mina olen.”
“Tule näita ennast! Ma töötan siin sotsiaalabi töökohal valvurina. Valvan, et keegi ei oleks müüri taga.”
“Eks ma siis tulen ja näitan.”
“Mida sa müüri taga tegid?”
“Seisin.”
“Kuidas seisid?”
“Üksi seisin. Ma olen üksikisa.”
“Kuidas üksikisa?!”
“Mul on ainult üks poeg ja üks naine.”
“Eh-eh-hee! Tähendab, sinu naine on siis ka üksikema, et üks mees ja üks poeg?”
“Ei ole. Temal on kaks meest, mina ja minu poeg.”
“Üks on ju ikkagi ka tema poeg?”
“Ei ole. Poeg on mul esimesest abielust. Vaat see esimene naine oli mul tore inimene! Ei saatnud mind kunagi üksi müüri taha. Tuli alati kaasa. Ta oli nagu ema. Isegi rohkem, ta oleks võinud olla isegi mu vanaema.”
“Miks sa siis sellise vanamutiga abiellusid?”
“Aeg oli selline. Töötasin partorgina ja autoriteedi tõstmiseks abiellusingi mutiga, kuna ta oli isiklikult näinud elusat Leninit. See tähendas neil aegadel palju. Keegi ei julgenud mind kritiseerida. Naine oli selja taga. Rohkem küll voodis.”
“Aga miks praegune naine sind müüri taha ei saada?”
“Ta saadab mind tavaliselt teistesse kohtadesse. Sinna ja veel tükk maad edasi! Tänagi käsutas mind, et jooksku kiiresti poodi leiva järele. Selgitasin, et kuidas ma saan joosta, kui ei näe ühtegi jooksvat leiba? Ütlesin, et jooksku ise, et minul on vaja müüri taga asju ajada. Pistiski jooksma. Ta on mul üldse väga spordilembene naine. Tegeleb hüppamisega.”
“Millise hüppamisega?”
“Kõrvalhüpetega. Kaks nädalat tagasi hüppas kodust välja ja alles täna hommikul saabus tagasi. See muidugi ei olnud veel perekonnarekord.”
“Mine siis müüri taha tagasi! Mul hakkab tööpäev lõppema.”
“Ei ole vajadust. Asi juba kompu. Kahju ainult, et rikkusid hõiskamisega toimingu ära. Praegugi veel tilk püksis. Selle asemel, et panna siia sotsiaalabi töökoha valvur, peaks linnavalitsus rohkem mõtlema käimlatele avalikes kohtades.”
“Mõtleski. Kurat! Vabandust! Minul tuli ka vajadus müüri taha minna. Kohtumiseni!”
Kapsapea
“Vabandage, kas olete siin näinud naisterahvast, kellel on kapsapea kaenla all? Ei ole? Küllap ta siis veel tuleb! Meil oli internetis kosjakuulutuste rubriigis kokkulepe, et saame kokku siin müüri ees, kuhu on kirjutatud loosung “Elu on ilus!”. Ilus küll, kuid ilus ei ole see, et ta hilineb. Minule sellised mutid ei meeldi. Oh-oh-hoo! Sealt ta juba tulebki! Päris kõbusa kõnnakuga. Eh-eh-hee! Laulusalmgi ütleb, et noorus ei tule iial tagasi.”
“Tere! Kas sina oled Karla? Sul ju äratundmiseks kurk rinnataskus.”
“Loomulikult! Ja sina oled oma kapsapeaga vist Maali?”
“Ise sa soovisid, et paneksime produktid ühisesse külmkappi.”
“Loomulikult! Võta see kurk ja pane kapsapea juurde. Minul endal külmkappi ei ole. Olingi sunnitud otsima naist, kellel on külmkapp olemas. Eelmises kirjas kirjutasid, et elad luksuskorteris. Kui luksuskorter, siis peaks seal ka külmkapp olema. On mul õigus?”
“Jah, kallis! Kahjuks elan luksuskorteris ajutiselt. Mees, kelle juures elan, tahab mind sealt välja visata. Ma tulen nüüd sinu juurde elama.”
“Mis elu see on! Oota! Oi-oi-oi! Sealt tuleb veel üks naine, kellel kapsapea kaenla all.”
“Sa oled siis mitme naisega armusuhteid loonud?”
“Ei ole. Selles on süüdi interneti häkker, kes on meie suhetesse ebaseaduslikult sekkunud. Vaata, milline vihane pilk! Mingi kaigas ka veel käes.”
“Äkki teeb koos kapsapeaga kepikõndi?”
“Ei-ei! Ma olen seda mutti juba varem kusagil kohanud. Ja-jah! Tuli meelde. Tema pärast sattusin kord isegi traumapunkti. Põgene, kallis! Sinu elu on ohus. Ma kaitsen sinu tagalat.”
“Tänan sind! Kohtumiseni, musike! Järgmisel kohtumisel pane rinnataskusse porgand, et sind ära tunneksin!”
“Panen kohe kaks porgandit, sest siis toimub meie teine kohtumine. Mine, mine! Läkski. Hingame nüüd rahulikult kolm korda sisse ja kolm korda…”
“Kes oli see naine, kes sinu juures kapsapeaga seisis?”
“Mina ei näinud siin ühtegi seisvat naist. Ainult üks mutike jooksis minust mööda. Tead ju isegi, et mutikeste jooks on nagu koha peal tammumine.”
“Miks sul kurki rinnataskus ei ole?”
“Millist kurki?!”
“Ära mängi lolli! Mis sa arvad, et mina ei oska internetti kasutada ja sinu armastuskirju lugeda?”
“Naisuke, tegin üksnes nalja!”
“Minule sellised naljad ei meeldi! Need võivad sul järjekordselt traumapunktis lõppeda. Marss koju!”
“Jah, naisuke.”
Hüpnoos
“Tere! Kas teie kutsusite mind siia müüri juurde?”
“Mina. Üks moment! Kohe toon kaks tooli.”
“Kuidas soovite.”
“Nii. Võtke istet! Näete, kui ilusad toolid!”
“Ma tänan!”
“Nagu ma olen kuulunud, olete te kuulus hüpnotiseerija?”
“Jah, sellega olen tegelenud. Mis mureks?”
“Äkki saate mind hüpnoosiga ravida?”
“Mis haigus teil on?”
“Mul on allergia kõige ilusa vastu.”
“Seda ei ole vaja ravida, see kaunistab inimest.”
“Muidugi, kuid see kaunistus on läinud liiale.”
“Milles see seisneb?”
“Kui keegi ütleb, et vaata, kui ilus asi, siis kohe soovin seda endale saada.”
“See on inimlik.”
“Vaadake seda müüri siin.”
“Ilus müür!”
“Loomulikult. Telliskivid tassisin siia öösiti ükshaaval. Lehes oli kuulutus, et ilus telliskivist maja on saadaval. Läksin vaatama. Oligi ilus maja. Jõudsin ainult osa majast lammutada, kui politsei juba asja uurima hakkas.”
“Tähendab, teil on kiusatus teiste vara järele?”
“Jah! Hirmsad asjad mulle ei meeldi. Mis asjadest me räägime! Ka ilusate naistega on pidevalt probleeme. Kui keegi ütleb, et vaata, kui ilus naine eemal jalutab, siis kohe tahan teda endale. Minule ei tohi öelda sõna “ilus”, siis lähen kohe peast segaseks. Ehk saaksite teha ravihüpnoosi, et ilusa mõiste minu ajurakukestest kaoks?”
“Mis siis ikka. Proovime. Lõdvestage ennast. Näete seda kella, mille ma taskust võtsin?”
“Näen. Nägemisega on mul kõik korras.”
“Jälgige kella liikumist. Nii. Tubli! Korrake nüüd hästi rõhutatul ja aeglaselt – ilusaid asju ei ole olemas.”
“Ilusaid asju ei ole olemas.”
“Rohkem hingestatumalt!”
“Ilusaid asju ei ole olemas!”
“Aeglasemalt. Suunake pilk sellele ilusale kellale!”
“Ilusale?!”
“Mis