Hea inglise nali. Erkki Kõlu
Читать онлайн книгу.
avatakse uut panka. Kohale on kutsutud ka Inglise äripartnerid, kes jälgivad toimuvat hämmeldunult. Mõned venelased joovad otse pudelist šampanjat ja hammustavad sellele heeringat peale, teised on viina peale üle läinud, paar meest vedeleb juba laua all, mõned hullavad näitsikutega. Ühe inglase juurde, kes seda kõike õudusega vaatab, astub Vene uusrikas:
„Miks sina midagi ei söö?”
„Tänan, ma ei soovi.”
„Kuule, vennas, see kõik on ju tasuta. Söö ometi!”
„Ma söön ainult siis, kui mul nälg on.”
„No kuule, vennas, siis oled sa küll täpselt nagu loom!”
•••••
Uusrikas ostab vana Inglise lossi. Hinna üle kaubeldes uurib ta omanikult:
„Ma kuulsin, et selles lossis on kummitusi?”
„Tühi jutt, sir!” vastab omanik. „Juba 568 aastat elan siin, aga pole veel ühtegi näinud.”
•••••
Ametnik loeb hommikul Timesi ja hüüatab äkki:
„Kuulge, siin on kirjutatud, et linna lähedal metsas tungis karu meie ülemusele kallale!”
„Kust karu teadis, et see meie ülemus on?”
•••••
„Miks teiesugune tugev mees tööd ei tee, vaid tänaval almust palub?” küsib leedi kerjuselt.
„Kulla proua,” vastab kerjus, „see elukutse on ainus võimalus pöörduda kena daami poole, ilma et mind oleks talle enne tutvustatud.”
•••••
Vihast värisev vanaproua siseneb lemmikloomade poodi, eelmisel päeval ostetud papagoi puuriga kaasas.
„Ta vannub nagu meremees!”
„Teil on õigus, proua. Vahel pillab ta tõesti mõne krõbedama sõna. Aga tundke heameelt, et ta ei joo ega mängi kaarte.”
•••••
Inglismaal siseneb ehitusmaterjalide kauplusse klient:
„Mul oleks vaja 100 kotti tsementi.”
„Väga hea, sir,” vastab müüja. „Makske ära, võtke kviitung ja minge lattu.”
Järgmisel päeval on mees tagasi:
„Palun 200 kotti tsementi.”
Ja kolmandal päeval:
„300 kotti tsementi.”
„Mida kuradit – Stonehenge’i remondite või?!” imestab müüja.
•••••
Kolonel läheb arsti juurde. See vaatab ta läbi ja teatab:
„Sir, teil on vesi põlves.”
„Vesi?” kohkub kolonel. „See pole võimalik, ma olen kogu elu ainult viskit joonud … Ah jaa, nüüd ma mõistan – see on sellest neetud jääst!”
•••••
Inglismaa apteegis:
„Vabandage, ega teil midagi köha vastu ei ole?”
„Ei, sir, mitte midagi. Köhige, palju soovite!”
•••••
Lord William istub oma Londoni korteri kabinetis, joob teed ja loeb ajalehte. Korraga käib kohutav mürts ja läbi seina sööstab sportauto, roolis keegi džentelmen.
„Kuhu sõidate, sir?” küsib lord William.
„Manchesteri, sir,” vastab autojuht.
„Noh, sel juhul oleks köögi kaudu otsem olnud,” ütleb lord William ja süveneb taas ajalehte.
•••••
Inglismaal toimub autoõnnetus. Kokku põrkavad kaks autot, millest üht juhib leedi ja teist džentelmen.
„Ma kardan, et see oli suures osas minu süü,” ütleb leedi õnnetu näoga purunenud autosid vaadates.
„Kaugeltki mitte! See polnud sugugi teie süü,” sekkub džentelmen delikaatselt. „Ma nägin juba kolme kvartali kauguselt, et te tulete, nii oli mul piisavalt aega kõrvaltänavasse keerata.”
•••••
Külaline: „Tüütu õhtusöök. Lähen parem minema.”
Võõrustaja: „Jah, see võiks asja parandada küll.”
•••••
Lordi külaline kiidab serviisi:
„Sir, teil on imeilusad nõud. Need näitavad teie ülipeent maitset. Ma olen vaimustuses!”
„Jah, härra. Serviis on tõesti haruldane – Hiina portselan 17. sajandist. Aga tunnistan, et see madal piaal, mille äsja oksjonilt ostsin, on mulle siiski armsam.”
„Miks nii, sir?”
„Teate, kui siin sees on olnud maitsev kaste või keedis, siis on nii hea seda pärast söömist puhtaks lakkuda.”
•••••
Raudteevaht küsib rööbastel lebavalt mehelt, miks ta seal pikali on.
„Elu on vastikuks muutunud,” vastab mees, „ja ma tahan, et Londoni ekspress mu kannatused lõpetaks.”
„Londoni ekspress? Sel juhul tuleb teil kõrvalteele heita, sir. Seda teed mööda siin sõidab Birminghami kiirrong.”
•••••
Vestlevad kaks inglast:
„Vana Jack ei ela enam kaua. Ta on juba ühe jalaga ahjus.”
„Tahtsite öelda, et ta on ühe jalaga hauas?”
„Ei, ahjus. Ta tahab, et ta kremeeritaks.”
•••••
Talvisel ajal maetakse kuulsat inglise jõugujuhti. Äkki pöörab kõrvaltänavast matuserongi etteotsa veoauto, mis veab sütt. Üks surnud bossi ihukaitsjatest märkab seda ja mainib teisele:
„Meie sinuga loomulikult teadsime, kuhu boss satub, aga kes oleks osanud arvata, et ta sinna oma söe kaasa võtab!”
•••••
Vana kindral meenutab ammust lahingut:
„Siis käsutasin ma mehed rünnakule. Väeosa järgnes mulle kui üks mees. Tema nimi oli John. Teised olid juba ammu jalga lasknud.”
•••••
Seersant:
„Jenkins! Kõik teised tulistavad märklaudade pihta, miks teie pikutate ja taevasse vahite?”
„Sir, ma mõtlesin, et vaevalt ma märklauda taban, nii et mis ma ilmaasjata padruneid raiskan.”
•••••
„Ma arvasin, et mul ei ole inglise juuri,” räägib keegi mees seltskonnas, „aga hiljuti sain teada, et mu vaarvaar-vaarisa osales kapten Cooki ärasöömises.”
•••••
Inglise kuninga narr märkab, kuidas kuningas kraanikausi kohal kummargil käsi peseb. Tahtes lõbutseda, lööb narr talle jalaga tagumikku. Vihane kuningas käsib narri kohapeal hukata, kuid lubab talle armu anda, kui narr mõtleb välja vabanduse, mis on veel hullem kui tema tegu.
Hetke mõelnud, ütleb narr:
„Palun