Kartulirahvas ja burgeriinimesed. Greete Kõrvits
Читать онлайн книгу.
Seega ei pea nad ka minu ja Colini elu just õigeks, aga vähemalt on mind üksainus, samas kui Bryce iga natukese aja tagant mõne uue naiskaaslase leiab.
Ainus laps, kes Billile ja Harrietile mingit muret ei valmista, on Claire, kes järgib rangeid traditsioonilisi tavasid ehk neist veel enamgi. Daniga on aga see lugu, et tal pole kunagi poiss-sõpra olnud.
Ja seda väga lihtsal põhjusel. Poisid ei paku talle erilist huvi ega pole kunagi pakkunudki, niisiis on tal tüdruksõber. Colin (ja nüüd ka mina) on ainus nende perekonnast, kes sellest midagi teab, ning tõenäoliselt ka ainus, kes sellest numbrit ei tee. Claire tõmbaks kohe nina vingu ja Colini vanemad saaksid šoki. Bryce’i kohta ma ei tea, aga ta tundub veidike selline macho tüüp olevat. Parimal juhul oleks tal lihtsalt ükskõik.
Ma arvan, et Danil ja Colinil on samasugune suhe nagu minul ja Ollel. Dani jumaldab teda ja usaldab talle asju, mida ta oma vanematele ealeski ei usaldaks. Ma arvan, et Colin ise ei aimagi, kui kallis ta oma õele on ning kui palju see Danile tähendab, et ta saab oma elu suurima saladuse talle usaldada.
On tõsi, et USA-s suhtutakse homoseksuaalsetesse inimestesse kordades sallivamalt kui Eestis. See oleneb muidugi piirkonnast. Mõnes mahajäänumas ja sügavalt usklikus osariigis on homodesse suhtumine isiklikul tasandil umbes sama, mis meilgi, isegi kui ametlikult on diskrimineerimine keelatud.
Kuid siiski – poliitikud ja meediategelased peavad hoolega ette vaatama, mida nad suust välja ajavad. Homoseksuaalide patustajateks, pededeks või haigeteks nimetamine võib karmilt kätte maksta.
Siinkohal võib näiteks tuua 2012. aasta presidendikandidaadi Rick Santorumi, kes on meie üldise kõneviisiga (ka poliitikute kõneviisiga) võrreldes täitsa okei, kuid ei pääsenud tõenäoliselt just suuresti oma rumalalt väljendatud geikriitika tõttu valimistevoorus edasi. Tema perekonnanimi sisestati on-line-sõnastikku tähendusega „aine, mis koosneb libestist ja väljaheitest ning on anaalseksi jääkprodukt”. Ja nüüd lõõbivad kõik liberaalsed meediainimesed tolle Santorumi ning tema perekonnanime õnnetu tähenduse üle. Oli ta seda väärt? Ütleme lihtsalt nii, et eestlased poleks teda nii karmilt kohelnud. Aga nõme on ta ikkagi.
Paljud eestlased vinguksid nüüd, et tegu on mingi homoautokraatiaga, kus sõnavabaduse eest saab karistada. Tõsi ta on, et sõnavabadus kaitseb ka kurjade sõnade kasutajaid, kuid see ei tee nende sõnumist veel õiget. Isegi kui ühe poliitiku pihta visatud nali läks meie mõistes liiga suurtesse mõõtmetesse ning mõjutab nüüdsest peale tema elu, siis kuidas tunnevad ennast kõik need inimesed, kes oma kaasasündinud seksuaalse sättumuse tõttu, mis neid ju ometi halvemateks inimesteks ei tee, iga päev tõrjutust, mõnitusi ja muud hingelist piina kogevad?
Homoseksuaalsus ei ole valik, vaid geneetiline eripära. Vihata homosid nende seksuaalsuse pärast on sama tobe kui vihata albiinosid nende kahvatuse või punapäid nende sarnasuse pärast Pipiga.
Nüüd küsite te, kas mulle siis meeldivad homod. Mulle meeldivad intelligentsed, lahked ja huumorisoonega inimesed. Kui see inimene on ühtlasi ka homo, siis see mind ei huvita. Mulle läheb korda inimese iseloom ja hing. Kui inimene on rumal, kalgi südamega ja tuim, siis ei meeldi ta mulle ka hoolimata sellest, kellega ta magab.
Ma pole ka kunagi tundnud mingit kinnishuvi homode seksuaalelu vastu. Inimene on inimene oma huvide, oma töö, oma rõõmude ja muredega, oma iseloomu ja oma perekonnaga. Ma ei tea ühtegi inimest, kes elaks ainult seksi nimel. „Homoseksuaalne” on ehk mingis mõttes halb väljend, sest see paneb inimesele külge seksuaalsuse sildi, eeldades justkui, et seks ongi kõik, millega ta tegeleb.
Nüüd tekib mõnel ehk küsimus, kas mulle siis meeldib see, mida nad magamistoas teevad. Vastus on ei, see ei eruta mind vähimalgi määral. Ma ei mõtle sellele. Miks see mõnda inimest nii väga häirib? Kas nemad siis mõtlevad sellest hirmus palju?
Üks USA-s hiljuti läbi viidud uuring tõestas, et umbes 90 % radikaalsetest homofoobidest on ise kapihomod, kes lihtsalt kardavad ja vihkavad seda, kes nad on. See tundub loogiline, ehkki protsent on jahmatavalt kõrge.
Ja kui nüüd rääkida homovihkamisest, siis kuigi kõik need piirangud ja üleüldine suhtumine on takistuseks ka lesbidele, siis ennekõike on homofoobidel pinnuks silmas mehed, kes teisi mehi vaatavad. Ma võin siinkohal eksida, aga nii tundub vähemasti mulle. Kui see teema on sattunud vestluses ette tulema, siis on agressioon olnud alati meestele suunatud, oma sugu eelistavad naised on kuidagi meelest läinud.
Ma ei taha ühegi lesbilise naise kannatusi ja võitlusi vähetähtsaks teha. Võib-olla tuleneb see sellest, et naistevaheline füüsiline kontakt on meie ühiskonnas vastuvõetavam kui meestevaheline. Kaks neidu käest kinni hoidmas võib tähendada, et nad on lihtsalt sõbrannad. Kaks naist ööklubis suudlemas võib tähendada, et nad on niisama lõbusad ja tahavad hoopiski meestele, mitte teineteisele meele järele olla.
Meestevaheline füüsiline kontakt on tunduvalt piiratum ja vaoshoitum. Vähemalt see kontakt, mis jääb ühiskondlike reeglite raamidesse. Käest kinni hoidvad mehed on teiste silmis kindlasti homod, suudlemisest rääkimata.
Lesbiporno on miski, mida vaatavad nii mehed kui naised, see visuaal on meie jaoks vastuvõetavaks tehtud, isegi kui päriselus see akt emotsionaalsel tasandil ei meeldi. Ka paadunud homofoob võib lesbipornot vaadata ja sellest rõõmu tunda, rääkimata muudest inimestest. Mina pole kunagi ühtegi konkreetset naist seksuaalselt ihaldanud, aga lesbistseenid pornofilmides pole mulle kunagi vastukäivad olnud. Kui ma teismelisena oma keha ja selle vajadusi avastasin, siis mõtlesin just nimelt teistest naistest – mehe keha tundus kuidagi võõras ja kole, naise keha oli aga juba tuttav. Oma esimese orgasmi sain tundmatule naisele mõeldes. Samas pole ma kunagi tänaval või koolis mõnda naisterahvast vaadanud ja teda tahtnud, päriselus jätab mu oma sugupool mind külmaks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.