Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind. Mira Kirshenbaum
Читать онлайн книгу.
me oleme. See algatab lõputuid vestlusi, mis võivad olla piinavad, kuid on ka intiimsemad kui enamik vestlusi, mida sina ja su partner olete pikal ajal pidanud. Ja see intiimsus võib kummalisel kombel rahuldust pakkuda.
Nii et veidral viisil oled pärast reetmist rohkem suhtes, kui oled olnud pika aja jooksul. Sel viisil on raske meenutada, mida arvasid teie suhtest enne reetmist.
Kuid püüa meenutada mõningaid asju, mida ütlesid endale ja oma sõpradele. Kas plaanisid äraminekut? Kas fantaseerisid pidevalt, milline võiks olla sinu elu, kui sa poleks selle inimesega seotud? Kas mingi osa sinust ei tundnud kergendust reetmist avastades, sest nüüd on sul vabandus asjade lõpetamiseks?
Sunni end vastama jah või ei. Pea meeles, et sa ei hinda oma praegust suhet. Sa meenutad seda, mida arvasid suhtest enne reetmist. Kas sa siis olid sellega rahul? Või tahtsid sa sellest minema pääseda?
Esimene tähelepanek: kui sinu arust polnud suhe enne reetmist hea, kui sa ei tahtnud tol ajal suhtes olla, siis miks peaksid sa ometi tahtma olla selles nüüd? Aga kui suhe oli hea (jättes reetmise hetkeks kõrvale, kuigi see muidugi on raske), miks mitte püüda seda päästa? Enamik inimesi, kes lahkuvad suhtest kohe pärast reetmist, kahetsevad seda, kui suhe on selle ajani olnud hea.
Küsisin Lauralt selle kohta ja ta vaikis kaua. „Ausalt,“ ütles ta, „ma olin õnnelik. Just seepärast oligi see selline vapustus. Mulle polnud kunagi pähe tulnud, et me pole igavesti õnnelikud. Tundsin end nii lollina, et ma ei näinud märke, et see on tulemas – olen alati teadnud, et ta on pisut vastutustundetu, kuid ma tõesti mõtlesin, et meie suhtes on kõik korras.”
Kuid vahel saan inimestelt väga teistsuguseid vastuseid.
„Arvan, et usaldusküsimus on mind aastaid häirinud,” ütles Anne mulle. „Ma olin tal teine naine ja tal oli neli last eelmisest abielust. Ta esimene naine oli surnud. Ta oli üsna rikas – vähemalt võrreldes minuga – ja väga kitsi. Ta ütles ikka, et tahab, et ta laste eest hoolitsetaks. Kuid ma ei usaldanud teda, peamiselt sellepärast, et ta oli nii võimukas ja kuritarvitas sageli seda võimu, käsutades kõiki – kaasa arvatud mind. Ta oli kangekaelne mees, kellel oli palju raha, ja ta tahtis alati oma tahtmist saada.
Kuid vahel võis ta olla tõeliselt tore ja vahel võis ta mind viia kallitele reisidele. Ta muutis pidevalt mu meelt.
Kuid,” jätkas Anne mõtlikult, „ma ei märganud tähtsat asja. Ma ei näinud seda. Meil polnud midagi ühist. Mõtlen, et võisime olla viisakad ja teineteisega läbi saada. Ja siis sai mu viisakas mina pahaseks, et ma ei suutnud teda rahaasjus usaldada. Kuid tegelikult mõtlesin, kuidas ma sellest välja pääsen. Tundsin end lõksus olevat. Ja just siis, kui olin valmis midagi ütlema, viis ta mind järgmisele reisile. Paistis, nagu ta teadis, millal minu meelt muutma hakata.”
See on hea näide kellestki, kelle jaoks usaldamatus on võimalus lahkumiseks. Kes teab, kas Anne oleks välja mõelnud, kuidas tegeleda usaldamatusega (ta abikaasa võimu kuritarvitamine)? Kuid oli veel suurem raskus, mis talle juba muret tekitas: fakt, et neil oli vähe ühist.
Just selle peale peaksidki praegu mõtlema. Kas see on võimalus, mida oled oodanud, mitte usaldamatuse pärast, vaid probleemide pärast, mis juba teie suhtes olemas on?
Kui nii, siis oled juba oma küsimusele vastanud. Te ei saa usaldust taastada. Oled juba otsustanud, et tahad lahkuda.
Rääkigem suurest reetmisest. Ütleme, et see juhtus. Aga oletagem nüüd, et teil on täielik garantii: jumal ise ütles, et see teine isik ei tee seda enam kunagi. Te tunnete end kindlalt. Teil pole üldse midagi karta. Kuid kas see parandab sinu jaoks kõik ära? Meist paljude jaoks ei paranda. Isegi kui sul on täielik garantii ja isegi kui tal on väga, väga kahju, ei pruugi see ikkagi kõike parandada.
Maggie ja Freddie „See ajas nii väga segadusse,” ütles Maggie. „Freddiel oli nii kahju. Ta nuttis kogu aeg. Ja ta teadis, tõesti teadis, kui palju ta oli mulle haiget teinud. Ausalt, kui oleksin pidanud kihla vedama, siis oleksin kõik mängu pannud selle peale, et ta ei tee mulle enam kunagi haiget. Tegelikult olin täiesti veendunud, et Freddie pühendaks oma elu, et seda mulle heastada.“
„Kõlab päris hästi,” ütlesin.
„Jah. Ma mõtlen, minu arust oli see nii hea, kui võib saada abikaasalt, kes on teinud seda, mis tema. Kuid asi on selles, et ma lihtsalt ei hoolinud. Tahtsin hoolida, kuid ei hoolinud. See oli nagu… ma ei tea… nagu sa pillaksid M&M kommi köögipõrandale, tõstaksid selle jälle üles, puhuksid sellele ja tunduks täitsa sobiv see ära süüa. Aga kui pillad põrandale tüki küpsetatud kala, samale põrandale, täiesti puhtale, siis sa ei taha seda kala enam mingil juhul süüa. See oleks täiesti vastik. Kompvekki võiksid, kuid kala mitte. Freddie oli see kalatükk,“ ütles Maggie. „See, et ta magas selle naisega – ma mõtlen, et suudaksin talle selle täiesti andestada, see polnud probleem – kuid ta oleks nagu põrandale kukkunud ja ma ei tahtnud temaga enam mingi hinna eest mingit tegemist teha. Selles oligi asi. Rumal mina. Mul võttis kaks aastat, et sellele tulla. Lasin end kaasa kiskuda sellest „ta kahetseb ja ma andestan talle“ asjast. Kaks aastat välja mõtlemiseks, et ma ei söö enam seda kalatükki, mis põrandale kukkus.”
Paljud inimesed tunnevad nii nagu Maggie. Petmises on midagi nii põhimõttelist, et mõne inimese jaoks paistab, nagu oleks isegi molekulid neid petnud inimeses muutunud, just nagu põrandale kukkunud kalatükk oli Maggie jaoks muutunud asi.
Ja see küsimus on niisugune:
Kas fakt, et see reetmine toimus, rikkus sinu jaoks kõik täielikult ära?
Nüüd pead olema ettevaatlik. Palun, ole ettevaatlik. Üks asi on ütelda: „Ma olen su peale nii vihane, et ei taha sind enam kunagi näha.” Ja niisugune viha võib kesta üllatavalt kaua. Kuude kaupa. Kuid selline viha lahtub viimaks. Kui suhted tõeliselt paranevad, siis viha enamasti haihtub.
Kuid ma ei räägi siin vihast. Ma räägin millestki, mis läheb palju sügavamale. Kujutluspildi täielik teisenemine, inimese muutumine teistsuguseks olendiks, just nagu Freddie muutus Maggie jaoks. Ja kui see on juhtunud sinuga, siis oled saanud oma vastuse. Sa ei saa jääda.
Teine tähelepanek: kui reetmine on muutnud teist inimest sinu jaoks nii põhjalikult, et sa ei suuda kujutleda soovi temaga koos olla – isegi mitte siis, kui su viha on kadunud, isegi mitte siis, kui kindlalt tead, et ta ei reeda sind enam – siis pole põhjus usaldamises ja sa peaksid parem suhte lõpetama.
See on muidugi suur otsus. Isegi kui sa näed juba asju nii selgesti, nagu vajad, võid sa ikka veel tahta kindlam olla. See on täiesti mõistetav.
Õnneks olen kirjutanud raamatu just sellest küsimusest. Selle pealkiri on „Too Good to Leave, Too Bad to Stay: A Step-by-Step Guide to Help You Decide Whether to Stay in or Get out of Your Relationship“. Kirjutasin selle raamatu kõigile, kes on lõksus suhte ambivalentsuses. Ja kui see oled sina, siis saad sellest kasu.
Kuid las ma panen käe su õla ümber ja soovitan sulle midagi: kui oled endas selgusele jõudnud, mida sa praegu teha tahad, tore. Aga kui mitte, anna oma suhtele võimalus. Anna paranemisele võimalus. Parim viis nägemiseks, kas suhtesse jäämisel on mõtet, on proovida seda parandada ja siis otsustada. Ja siis on õnn sinu poolt. Murtud usaldus võib paraneda. Isegi kui see tundub äärmiselt võimatuna.
Hästi, nii et ehk sa nüüd tead, et tahad seda suhet, kui usaldust saab parandada. Kuid kas seda saab siis parandada? Kindlasti, olen öelnud, et üldiselt paraneb murtud usaldus sagedamini ja kergemini kui enamik inimesi arvab. Aga kuidas läheb teil? Kas ka teil läheb samamoodi?
Just selle me järgmisena välja mõtlemegi. Kas sinu arust on mõtet läbi teha usalduse taastamise protsessi?
Osa vastusest oleneb sinust. Osa sellest oleneb teisest inimesest. Alustagem sinust.
Ma tean: kõik tahavad andestada. Kuid kas ka sina seda tegelikult soovid?
Mis see andestamine siis on? Arvan, et meist enamiku jaoks on andestamine seesmine tunne. See on teatud pehmenemine ja avanemine. Selle asemel