Härra Fox. Sari «Moodne aeg». Helen Oyeyemi
Читать онлайн книгу.
John
Astor Press
Lääne 58. tänav 490
New York City
P.S. Ma märkasin, et Te ei pannud oma viimasesse kirja fotot.
11. juulil 1936
St John Fox
Astor Press
Lääne 58. tänav 490
New York City
Te näite kibestunud, härra Fox. Kas Teil on järgmise raamatuga raskusi?
M. Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
16. juulil 1936
„Mary Foxe”
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
Lugupeetud „Mary Foxe”!
Kas see on Teie tõeline nimi? Kas me oleme kusagil kohtunud; kas me oleme tuttavad? Kas ma olen Teile kuidagi liiga teinud?
Olge avameelne. Lubage mul asja parandada.
St John Fox
Astor Press
Lääne 58. tänav 490
New York City
22. juulil 1936
St John Fox
Astor Press
Lääne 58. tänav 490
New York City
Lugupeetud härra Fox!
Minu meelest on Teie küsimus juhmakas.
Tervitades
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
28. juulil 1936
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
Mu armas preili Foxe!
On teil vast sõnavara. Kuid praegu pole aeg paberit, tinti ja marke raisata. Mida Te minust tahate?
S. J. F.
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
2. augustil 1936
St John Fox
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
Ma olen mõne jutu kirjutanud ja tahan, et Te need läbi loeksite.
M. F.
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
6. augustil 1936
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
Miks mina?
S. J. F.
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
1. septembril 1936
St John Fox
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
Härra Fox!
Palun vabandust oma eelmise kirja lühiduse pärast, mille põhjuseks oli mitu asjaolu: mind üllatas Teie kirja siirus ja tõsiasi, et te olite, nagu näib, saatnud oma koduse aadressi. Ka oli mul raske nädal, aga ma tahtsin kiiresti vastata, niisiis olin sunnitud seda tegema ilukõneta. Miks Teie? Mu vastus on lihtlabane: ma olen kaua aega Teie tööd imetlenud ja saanud palju julgustust, kui oma amatöörlikke katsetusi kirja pannes kujutlesin, kuidas Teie neid loete. Nii, see on öeldud. Lühidalt: ma ei palu muud kui Teie ausat arvamust mu juttude kohta. Ma tean, et isegi selline palve on kohustus, mida mina kindlasti pahaks paneksin, kui meie rollid oleksid vahetatud, seepärast ma ei solvu, kui Te kirjavahetuse vaikimisega lõpetate ja jään endiselt Teie huvitatud lugejaks.
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
10. septembril 1936
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
Väike preili Foxe!
Kui Teil kodutöö tõesti tehtud oleks, siis teaksite, et mina olen viimane inimene maailmas, kellega oma kirjatöid arutada. Mind üllatab, et Te viitasite jaanuarikuu New York Timesis ilmunud nupukesele minu kolmanda lahutuse kohta, meenutamata sealjuures veebruarikuist lugu, milles mind kirjeldati kui „ahistavat kaaslast hommikusöögilauas … naiseliku loomeimpulsi karmi hävitajat”. Miks Te selle loo autorile ei kirjuta? Olen kindel, et tal on Teile käepäraseid vihjeid pakkuda.
Siiralt
S. J. Fox
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
13. septembril 1936
St John Fox
Lääne 77. tänav 177, krt 25
New York City
Härra Fox!
Te umbusaldate mind. Ärge umbusaldage. Te tunnete end oma eraelu äsjase avalikustamise tõttu kaitsetuna ja arvate, et ma pilkan Teid või valmistan ette mingisugust puänti, et saadan Teile mõne satiirilise loo kirjanikust, kellel on kolmkümmend seitse endist naist, kes kõik teda vihkavad ja omaenda äpardustes süüdistavad. Ma olen pettunud, et Te näete kõikides oma suhetes nii ilmselgelt narratiivi. See on klišee, kui Te mu sõnad mulle andeks annate.
Mul oli juunis sünnipäev ja ma sain kahekümne ühe aastaseks. Ei, ma ei ole ilus. Kahjuks kaugeltki mitte ilus. Jah, ma olen inglanna, õigupoolest Foxe’i „Märtrite raamatu” autori otsene järeltulija (ma olen väga uhke: minu meelest on Foxe’i „Märtrid” kuueteistkümnenda sajandi parim raamat). Ma kasvasin üles kiriklas, mu isa on vaimulik ja lapsena kahtlustasin, et just tema kirjutas piibli. Ma olen ühe keskmise suurusega toa ainus asukas katusekorteris, mis ei asu Teie elukohast kuigi kaugel; tuba on täis Esemeid, mida ma kardan kogemata katki teha. Ma olen peaaegu aasta otsa olnud koduõpetajaks ja kaaslaseks – minu ametil pole tegelikult nimetust – neljateistkümneaastasele tüdrukule, kellel paluti enam mitte kooli tulla, sest suurem osa kaasõpilasi kartis teda. Nädalalõppudeks sõidab pere tavaliselt linnast välja ning just siis kasutan võimalust ja tipin masinaga ümber selle, mis ma olen märkmikku kirja pannud. Ma pole kindel, mida ma tahan öelda, kui seda Teile kirjutan, või kuivõrd – kui üldse – minu eelnenud jutt Teid rahustab või Teile kas või huvi pakub. Ma pole see, kelleks Te mind peate, ongi kõik.
M. Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
17. oktoobril 1936
Mary Foxe
Ida 65. tänav 85, krt 11
New York City
Armas M!
Teie kirjad on pakkunud mulle sellist huvi, mida ma pole ammu tundnud, ja kui Te ikka veel tahate, et ma Teie jutud üle loeksin, teen seda meeleldi. Te peaksite need siiski mulle isiklikult üle andma: ma loen vaid nende inimeste töid, kellega olen isiklikult tuttav. Ja enne kui teravmeelse märkuse teete: jah, ma tundsin Shakespeare’i. Ma olen tõesti nii vana.
Ma veedan peaaegu igal pühapäeval tunni või paar Mercier’ hotelli baaris ega kuula isegi võõraid jutte pealt – tänapäeval püüavad kõik iga hinna eest nörritada –, lihtsalt joon. Mul oleks hea meel, kui ühineksite minuga järgmisel pühapäeval kell seitse õhtul. Seekord pole vaja kirjale vastata, tulge lihtsalt kohale ja vaatame, kas tunneme teineteist ära. Kui Te oma kirjatüki kõigi jaoks