Aeliita. Aleksei Tolstoi
Читать онлайн книгу.
külgmistest ustest koridoris oli paokil. Loss astus piklikku, väga kõrgesse tuppa, kus olid kaitsevõrega piiratud rõdud. All ja ülal rõdudel seisid lamedad kapid ja riiulid, mis olid täis väikesi pakse köiteid. Sissepressitud mustrite ja kullaga kaunistatud köiteseljad kulgesid ühetaoliste ridadena piki halle seinu. Kappides seisid metallsilindrid, mõnedes neist nahk- ja puukaantega hiiglasuured raamatud. Kappide otsast, riiulitelt, raamatukogu pimedatest nurkadest vahtisid kivist silmadega õpetatud marsielanike kortsulised paljad pead. Toas leidus siin-seal mitu sügavat istet ja mitu peenikeste jalgadega kasti, mille kõrval olid ümmargused ekraanid.
Hinge kinni pidades silmitses Loss seda roiskumise ja hallituse järgi lehkavat varakambrit, kus raamatutesse talletatuna vaikis Marsist ülekäinud aastatuhandete tarkus. Ta astus ettevaatlikult riiuli juurde ja avas mõne raamatu. Nende paber oli rohekas, kiri geomeetrilise kujuga, värvilt mahe pruun. Ühe raamatutest, kus leidus masinate jooniseid, pistis Loss tasku, et vabal ajal läbi vaadata. Selgus, et metallkestadesse olid pandud kollased silindrikesed, mis klõbisesid nagu luu, kui Loss küünega nende vastu koputas; nad sarnanesid fonograafil silindritega, kuid nende pind oli sile nagu klaas. Üks niisugustest silindritest lebas ekraaniga varustatud kastil. Nähtavasti oli see valmis pandud kasutamiseks ja maja hävimise ajal maha jäetud.
Seejärel avas Loss musta kapi, võttis sealt umbropsu ühe kerge paksu raamatu, mis oli nahka köidetud ja tõukudest puretud, ning pühkis selle ettevaatlikult käisega tolmust puhtaks. Kollakad vanad lehed kujutasid endast lõõtsana kokkukeeratud pidevalt ülalt alla kulgevat paberilinti. Need üksteise küljes olevad leheküljed olid kaetud küünesuuruste värviliste kolmnurkadega. Kolmnurgad järgnesid üksteisele vasakult paremale ja ka vastassuunas ebaühtlaste joontena vahel allapoole langedes, vahel kokku põimudes. Nende kontuurid ja värvid muutusid järjest. Mõne lehekülje järel ilmusid kolmnurkade vahel nähtavale värvilised rõngad, mille kuju ja värvus vaheldus samuti.
Kolmnurgad moodustasid kujundeid. Nende kolmnurkade, rõngaste, ruutude ja keeruliste kujundite sillerdavad kombinatsioonid kulgesid leheküljelt leheküljele. Aegamisi hakkas Lossi kõrvus kostma vaevukuuldav, peen, imeline muusika.
Loss sulges raamatu ja seisis kaua riiulite vastu nõjatudes erutatuna ja uimastatuna senitundmatust võlust: see oli laulev raamat.
«Mstislav Sergejevitš,» kõlas järsku läbi maja ja kõmisev hääl, «tulge õige ruttu siia!»
Loss läks koridori. Selle lõpus seisis ukse vahel Gussev, näol ehmunud muie.
«Vaadake, mis neil siin sünnib.»
Ta viis Lossi kitsasse hämarasse tuppa; selle kaugemasse seina oli monteeritud suur ruudukujuline mattklaas, mille ees seisid mõned taburetid ja tugitoolid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.