Eneseaustuse vägi. Virgumine teadlikkusesse. Osho
Читать онлайн книгу.
ilgrimi kirjastuselt ilmunud ka Osho
„Armastus. Vabadus. Üksindus. Suhete kōan”, 2008
„Loovus. Sisemiste jõudude vallapäästmine”, 2008
„Intuitsioon. Loogikaväline tunnetus”, 2009
„Julgus. Rõõm ohtlikust elust”, 2009
„Meditatsioon. Esmane ja lõplik vabadus”, 2009
„Lähedus. Eneseusaldus ja teiseusaldus”, 2010
„Hingepalsam”, 2010
„Rõõm. Õnn, mis tärkab seestpoolt”, 2010
„Intelligentsus. Loovuse alus tänapäevases maailmas”, 2011
„Küpsus. Vastutus olla sina ise”, 2011
„Teadlikkus. Kuidas elada tasakaalus”, 2012
„Tantra. Ülim mõistmine” 2012
„Vabadus. Julgus olla sina ise”, 2012
„Emotsioonid. Vabanemine vihast, kadedusest ja hirmust”, 2014
„Raamat lastest. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine”, 2014
„Meditatsioon hõivatud inimestele. Stressi vähendavad tehnikad inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega”, 2015
Loe lisaks:
Autobiography of a Spiritually Incorrect Mystic
The Book of Secrets
Body Mind Balance
India My Love: A Spiritual Journey
Sex Matters
Your Answers Questioned
Art of Tea
Osho Transformation Tarot
Osho Zen Tarot
Tarot in the Spirit of Zen
Tao: The Pathless Path
Zen: The Path of Paradox
Yoga: The Science of the Soul
Audiomaterjalid:
Book of Secrets: Key to Love and Meditation
Osho Meditations on Buddhism
Osho Meditations on Sufism
Osho Meditations on Tantra
Osho Meditations on Tao
Osho Meditations on Yoga
Osho Meditations on Zen
Kui te suhtute austusega oma ellu, siis keeldute igasugusest päästmisest.
Te ütlete kõigile päästjatele: „Minge ära! Päästke iseennast, muud polegi teil vaja teha. Minu elu on minu elu ja seda pean elama mina.”
Soovin kogu hingest anda igale inimesele tagasi eneseaustuse, mis kuulub talle, aga mille ta on teistele ära andnud.
„Ehtsa elu” raamatusarjast
„Ehtsa elu” sarja raamatud on kokku pandud lindistuste põhjal, kus Osho vastab oma kommuunis kuulajaskonna küsimustele.
Osho ise ütleb selle protsessi kohta järgmist:
„Kuidas küsida nii, et küsimus oleks tõepoolest tähendusrikas – mitte ainult intellektuaalselt, vaid ka eksistentsiaalselt? Nii et vastused ei annaks juurde ainult intellektuaalseid teadmisi, vaid aitaksid ehtsamalt, loomulikumalt elada? On mõned asjad, mida võiksite arvesse võtta.
Pole tähtis, mida te küsite, ärge esitage kunagi juba valmismõeldud küsimusi, ärge esitage kunagi stereotüüpseid küsimusi. Küsige midagi sellist, mis huvitab teid just praegu; midagi, millel on teie jaoks tähendus; nii et vastustes saaks peituda sõnum, mis aitab teil transformeeruda. Küsige selliseid asju, millest sõltub teie elu.
Ärge esitage õpetlaslikke küsimusi, ärge laenake küsimusi. Küsige selliseid asju, mis on teile olulised. Kui ütlen „teie”, siis mõtlen seda inimest, kes te praegusel hetkel olete, kes on siin ja praegu; see tähendab, et küsite vahetuid küsimusi. Kui küsite midagi vahetult, see tähendab siin ja praegu, ongi teie küsimuse sisu eksistentsiaalne, siis ei ole see seotud teie mäluga, vaid teie olemusega.
Ärge esitage küsimusi, millele olete kord juba vastuse saanud, ent see ei muutnud teid kuidagi. Näiteks küsimused Jumala olemasolu kohta: „Kas Jumal eksisteerib?” Küsige midagi sellist ainult sel juhul, kui vastus teie jaoks midagi muudab: et kui Jumal on olemas, siis olete ühtmoodi inimene, aga kui Jumalat ei ole, olete teistsugune. Aga kui teadmine Jumala olemasolu kohta teid kuidagi ei mõjuta, polegi mõtet küsida. Siis on see vaid uudishimu, mitte küsimus.
Minu meelest jäävad inimesed samaks, kas Jumal on olemas või mitte. Inimeste huvi lähtub ikkagi ainult pinnapealsetest teadmistest. Inimesed ei ole sügavuti huvitatud; küsimus Jumala kohta ei ole eksistentsiaalne.
Niisiis pidage meeles, et küsite seda, millest olete tõeliselt huvitatud. Ainult sellisel juhul on vastus teile tähenduslik selles mõttes, et erinevad vastused muudavad teid teistsuguseks. Küsige kõigepealt endalt, kas muutute olenevalt vastusest teistsuguseks inimeseks? Kas kogu teie elu saab sellise kuju, et te lihtsalt ei saa enam endiseks jääda?”
Sissejuhatus
„Respect” on üks ilusamaid sõnu inglise keeles. See ei tähenda seda, mida sellega on hakatud tähistama: „austust”, „lugupidamist”. Ei, respekt tähendab lihtsalt re-specto, uuesti vaatamist. Vaadake lihtsalt uuesti. Ükskord ammu-ammu, enne kui te sulandusite ühiskonda, kultuuri ja tsivilisatsiooni, tundsite te iseennast. Pole juhus, et inimesed meenutavad lapsepõlve kui kõige ilusamat aega oma elus. Need ajad on jäänud unustusse, kuid teie elus on olnud päevi, need kõige esimesed päevad, mil te olite teie ise.
Polegi tähtis, kas nimetame seda eneseaustuseks või eneseväärikuseks, aga selle leidmine on meie vaimsete rännakute tuum, tänu sellele kujuneb meie eluviis ehedaks, nii et oleme maailmas kohal nüüd ja praegu ning kõik, mida teeme, on õige. Ent kas teame õieti, mis on „enese”?
Siinses väljaandes võtab Osho vaatluse alla arvamused meie olemuse kohta; ta eristab kõigepealt, mida me ei ole, ja arutleb siis selle üle, mis õieti on „mina ise”. Vaatlus algab ootamatul moel: Osho heidab julge pilgu sellele allikale, kust meie arusaamad „enda olemuse” kohta enamasti pärinevad – meie usulistele õpetustele. Tavaliselt hakkavad inimesi juba maast-madalast vormima ja määrama nende käitumist maailmas, teiste inimeste hulgas, just usulised ja moraalsed õpetused. Seni, kuni kanname endaga kaasas pealesurutud uskumuste ja ebausukoormat, ei ole meil Osho sõnul võimalik ette võtta ühtegi ausat avastusretke oma tõelise olemuse juurde. Seni, kuni me ei tea, kes me oleme, seisab meie eneseaustus savijalgadel, valmis iga hetk kokku kukkuma, kui mõni meie armastatud uskumus kahtluse alla seatakse.
Kuulajaskonna küsimustele vastates heidab Osho valgust sellele, kui palju mõjutavad meie igapäevaseid kogemusi usulised ja sotsiaalsed nõudmised – ja meil endil pole sellest aimugi. Osho väidab, et igal tasandil tõmmatakse meid eemale sellest ainulaadsest olemusest, mis igaühele meist sündides kaasa anti. Ainulaadse ja originaalse mina asemele konstrueeritakse vale „ego” või personaalsus. Just see vale-mina saavutab lõpuks kontrolli meie loovuse üle ja kujundab meie arvamusi, mida tähendab olla edukas, mida tähendavad suhted ja enesetunnetus. Samal ajal kujundab egode kogum, mida nimetame „ühiskonnaks”, meie poliitilisi, hariduslikke ja usulisi institutsioone, mis omakorda annavad samu mustreid tugevdades oma panuse uute süütute põlvkondade kujundamisel.
Osho heidab kõrvale meile kõigile teada-tuntud kolmainsuse ja tutvustab lugejale uutmoodi kolmainsust – tähelepanelikkus, teadlikkus ja ärksus. See uus kolmainsus on võti meie ainulaadse loomuse ja meis kõigis peituva tõelise mina avastamiseks. Kui see avastus on kord tehtud, langevad kõik valed, mida oleme siiani endaga kandnud, lihtsalt iseenesest ära.
Järgnevad jutuajamised on lindistatud erakordses keskkonnas, mediteerijate kommuunis.