Purustatud õhuloss. Stieg Larsson
Читать онлайн книгу.
olen eeluurimise jooksul mitu korda Mikael Blomkvistiga kohtunud ja kuigi ajakirjanik, on ta minu hinnangul arukas inimene. Ma oletan, et sina otsustad süüdistuse esitamise …” Ta vaatas Agneta Jervasi poole, kes noogutas. „Sellisel juhul – jutt solvamisest ja vastuhakust on ju jama; ma oletan, et need jätad sa automaatselt kõrvale.”
„Arvatavasti küll. Aga ebaseaduslik relv on natuke tõsisem teema.”
„Minu ettepanek on, et sa ootad selle asjaga. Blomkvist on lugu omal käel uurinud ja meist selles osas tükk maad ette jõudnud. Meil on kasulikum temaga häid suhteid hoida ja koostööd teha, kui lasta tal politsei vastu meediarünnak korraldada.”
Ta jäi vait. Mõne sekundi pärast köhatas Marcus Erlander. Kui juba Sonja Modig julges ninatarka mängida, siis ei tahtnud temagi kehvem olla.
„Ma olen sama meelt. Ka minu arust on Blomkvist mõistlik mees. Ma palusin temalt koguni vabandust kohtlemise pärast, mille osaliseks ta täna öösel sai. Näib, et ta on nõus asja sinnapaika jätma. Peale selle on ta aumees. Ta on leidnud Lisbeth Salanderi elukoha, aga ei ütle, kus see on. Ta ei pelga avalikku diskussiooni politseiga… Ja Blomkvisti positsioon on ju selline, et tema hääl on meedias sama kaalukas kui Paulssoni mis tahes süüdistus.”
„Aga ta keeldub andmast politseile informatsiooni Lisbeth Salanderi kohta?”
„Ta ütleb, et me peame seda Lisbethi enda käest küsima.”
„Mis relvaga tegu on?” küsis Jervas.
„Colt 1911 Government. Seerianumbrit ei tea. Saatsin relva tehnilisse ekspertiisi ja veel pole teada, kas seda on Rootsis seoses mõne kuriteoga kasutatud. Kui on, siis on muidugi hoopis teine lugu.”
Monica Spångberg tõstis pliiatsi.
„Agneta, sinu otsustada jääb, kas algatada Blomkvisti vastu kriminaalasi või mitte. Minu ettepanek on oodata ära ekspertiisi tulemused. Läheme edasi. See Zalatšenko… Mis Stockholmis temast teatakse?”
„Seis on selline, et kuni eilse õhtupoolikuni polnud me ei Zalatšenkost ega Niedermannist kuulnudki,” vastas Sonja Modig.
„Ma arvasin, et te jahite seal mingit lesbiliste satanistide jõuku,” ütles üks Göteborgi politseinikest. Teised muigasid. Jerker Holmberg uuris oma küüsi. Sonja Modig pidi vastama.
„Omavahel öeldes on ka meil osakonnas oma Thomas Paulsson ja lesbiliste satanistide jutt on kõrvalteema, mis on just sellest allikast pärit.”
Sonja Modig ja Jerker Holmberg selgitasid järgmise poole tunni jooksul uurimise käigus ilmnenud asjaolusid.
Kui nad lõpule jõudsid, tekkis laua ümber pikk vaikus.
„Kui Gunnar Björcki puudutavad andmed on õiged, läheb kapol jalgealune tuliseks,” avas isikuvastaste kuritegude uurimise osakonna juhataja asetäitja viimaks suu.
Kõik noogutasid. Agneta Jervas tõstis käe.
„Kui ma õigesti aru saan, põhinevad teie kahtlustused suures osas oletustel ja kaudsetel tõenditel. Prokurörina olen ma veidi mures tõendite vettpidavuse pärast.”
„Me teame seda,” vastas Jerker Holmberg. „Usutavasti teame laias laastus, mis juhtus, aga on terve rida küsimärke, millele tuleb veel vastused leida.”
„Olen aru saanud, et te teete Södertälje lähedal Nykvarnis väljakaevamisi,” ütles Spångberg. „Kui mitme mõrvaga selles loos õieti tegemist on?”
Jerker Holmberg pilgutas väsinult silmi.
„Alustasime kolmest mõrvast Stockholmis – need, mille tõttu Lisbeth Salander tagaotsitavaks kuulutati: advokaat Bjurman, ajakirjanik Dag Svensson ja doktorant Mia Bergman. Nykvarni laohoone juurest oleme siiani leidnud kolm hauda. Seal oleme ühest hauast tuvastanud tuntud narkoärika ja pisivarga tükeldatud laiba. Teises hauas oli seni veel tuvastamata naine. Kolmanda kaevamisega pole veel lõpule jõutud. See haud paistab teistest vanem olevat. Lisaks on Mikael Blomkvist avastanud seose mõni kuu tagasi Södertäljes tapetud prostituudiga.”
„Gossebergas tapetud Gunnar Anderssoni juurde liites on tegemist kokku vähemalt kaheksa mõrvaga… Kohutav statistika. Kas kahtlustate neis kõikides seda Niedermanni? Siis ta peaks olema ju täielik maniakk ja massimõrvar.”
Sonja Modig ja Jerker Holmberg vahetasid pilke. Nüüd tuli otsustada, kui suures osas nad selle väitega nõustuvad. Lõpuks võttis Sonja Modig sõna.
„Ehkki faktiline tõestus praegu puudub, kaldume nii mina kui ka minu ülemus – see tähendab kriminaalinspektor Jan Bublanski – arvama, et Blomkvistil on täiesti õigus, kui ta kinnitab, et kolm esimest mõrva on sooritanud Niedermann. See tähendaks, et Salander on süütu. Mis puudutab Nykvarni haudu, siis on Niedermann kohaga seotud Salanderi sõbranna Miriam Wu röövimise kaudu. Pole mingit kahtlust, et tüdruk oleks lõpetanud neljandas hauas. Aga kõnealune laohoone kuulub Svavelsjö MC juhi ühele sugulasele ja järelduste tegemisega tuleks oodata kuni säilmete tuvastamiseni.”
„See pisivaras, kelle te identifitseerisite…”
„Kenneth Gustafsson, 44 aastat vana, narkoärikas ja probleemne juba alates teismeeast. Esimese hooga ütleksin, et tegemist oli mingisuguse omavahelise arveteklaarimisega. Svavelsjö MC on segatud kõikvõimalikesse kuritegelikesse ettevõtmistesse, sealhulgas metamfetamiini levitamisse. Seega võib metsas olla Svavelsjö MC-ga tülli läinute kalmistu. Aga…”
„Jah?”
„See Södertäljes tapetud prostituut… Tema nimi on Irina Petrova, 22-aastane.”
„Nii.”
„Lahkamine näitas, et tema kallal on kasutatud silmatorkavalt jõhkrat vägivalda ja vigastused sarnanesid nende ohvrite omadega, kes on pesapallikurika või mingi muu taolise esemega surnuks pekstud. Aga vigastused olid raskesti määratletavad ja patoloog ei suutnud nimetada ühtegi konkreetset vahendit, mida võidi nende puhul kasutada. Blomkvist tegi tegelikult üsna terase tähelepaneku. Irina Petrova vigastused olid sellised, mida võis väga hästi ka paljaste kätega tekitada…”
„Niedermann?”
„See on täiesti arukas järeldus. Tõendeid esialgu pole.”
„Mis me edasi teeme?” küsis Spångberg.
„Ma pean Bublanskiga nõu pidama, aga järgmise loomuliku sammuna peaksime ju Zalatšenko üle kuulama. Meid huvitab, mida ta teab Stockholmi mõrvadest, ja teil tuleb Niedermann kätte saada.”
Üks Göteborgi politseinikest tõstis sõrme püsti.
„Tohin ma küsida? Mida Gosseberga talust leiti?”
„Väga vähe. Leidsime neli tulirelva. Üks Sig Sauer, mis oli õlitamiseks köögilauale lahti võetud. Poola päritolu P-83 Wanad köögisohva kõrval põrandal. Üks Colt 1911 Government – see oli püstol, mida Blomkvist üritas Paulssonile üle anda. Ja lõpuks 22-kaliibriline brauning, mis muudega võrreldes on nagu mängupüstol. Kahtlustame, et just sellest tulistati Salanderit, kuna ta on ikka veel elus, kuul peaajus.”
„Midagi veel?”
„Konfiskeerisime koti üle 200 000 krooniga. Kott oli teisel korrusel toas, kus elas Niedermann.”
„Olete kindlad, et see oli tema tuba?”
„Noh, tema rõivanumber on XXL. Zalatšenko on heal juhul M.”
„Kas on midagi, mille kaudu Zalatšenkot saaks seadusevastase tegevusega seostada?” küsis Jerker Holmberg.
Erlander raputas pead.
„Sõltub muidugi sellest, kuidas me konfiskeeritud relvade asja tõlgendame. Kuid kui jätta kõrvale relvad ja asjaolu, et Zalatšenkol oli talusse väga osavalt kaameravalve üles seatud, siis ei erine Gosseberga suvalisest talumajast. See on väga spartalikult sisustatud maja.”
Veidi enne kella kahtteist koputas uksele vormis politseinik ja andis lääni politseiülema asetäitjale Monica Spångbergile üle ühe paberi. Naine tõstis sõrme.
„Oleme