---

Скачать книгу

---

pani seda vaevalt tähele.

      Järele mõeldes ei suutnud ta tegelikult meenutada, et Vincent oleks endast midagi rääkinud.

      Ühel päeval, kui ta ilgema masendusega baaris istus, ilmus prantslane lihtsalt kohale.

      Tegi välja nii savu kui õlut, oli talle seltsiks ja aitas enesetunnet natuke paremaks teha.

      Nii et kes Jerome Sinclair siis tegelikult oli? Rahakott oli täis erinevaid krediitkaarte – rolle, mis aitasid tal oma rändava kuutõbise eluga toime tulla. Ta mäletas neist vaid mõnda:

      Jim Shooter

      Will Parcher

      Tyler Durdan

      Ta oli nimed valinud lihtsalt nalja pärast – vähemalt tahtis ta ise seda uskuda. Kamp väljamõeldud semusid filmiajaloost. Isikud, kes eksisteerisid ainult peategelaste mõtetes.

      Jerome Sinclairist mäletas ta nõrgalt vaid plastkaardile stantsitud tähtede rida.

      Kas Jerome ja Vincent on üks ja sama inimene?

      Keegi, kes eksisteeris ainult tema peas?

      Politseinik pani oma paberid kõrvale ja kummardus üle laua.

      „Ma võtan olukorra kokku, mister Pettersson. Teie – varem süüdi mõistetud tapja – tulite riiki võltsitud passiga. Te kohtusite missis Argosega hotellis, lõite talle külge ja korraldasite seejärel koos mõne juhututtavaga kõrbesafari. Naine lükkab aga teie lähenemiskatsed põlglikult tagasi, mis teid täiesti arusaadavalt vihastab. Kõigest hoolimata olete teie ju kõik korraldanud, võib-olla koguni ainult tema pärast, ja nüüd põlgab ta teid ära. Mingil hetkel õhtu jooksul missis Argos kaob ja teid leitakse tugevas narkouimas, särk tema verest märg.

      Ainsa kaitsena süüdistate te mingit müstilist meest, kelle olemasolu miski ega keegi ei suuda kinnitada.”

      Ta tegi lühikese pausi, et sõnad korralikult pärale jõuaksid.

      „Nagu ma ütlesin, on tapmine meil Dubais väga harukordne asi, võib-olla sellepärast, et tapjaid karistatakse karmilt. Väga karmilt, mister Pettersson…”

      Veel üks paus, et HP tema mõtet kindlasti taipaks.

      „Aga koostöö puhul on kohtunik tavaliselt mõistev. Teie elu on sõna otseses mõttes teie enda kätes, nii et ma soovitan teil enne mu järgmisele küsimusele vastamist hoolikalt järele mõelda.”

      Kolmas paus, seekord täiesti tarbetu.

      „Kas te tapsite missis Argose?”

      HP silme ees hakkasid hoobilt virvendama screenshot’id – igaüks erineva ja kuradi moodi murettekitava infoga.

      Kas tema piinatud aju on lõpuks mässu tõstnud?

      PLINK

      Näidanud talle asju, mida pole olemas?

      PLINK

      Seganud fantaasia tegelikkusega?

      Yes?

      PLINK

      No?

      KURADI KURAT!!!

      Ta pigistas silmad kinni ja peitis näo kätesse, et silme ees lippavatele flash’idele lõppu teha. Aga pildid jätkusid omasoodu.

      Shooter

      Parcher

      Durdan

      All work and no play makes Jack a dull boy!

      Redrum, redrum, redrum…

      Võis ta tõesti ühel bitch’ist tibil näo üles taguda? Andis talle, mis see ära oli teeninud?

      Kurat, ta oli ju isegi fantaseerinud, mis tunne see oleks…

      Tuli otsustada.

      Punane või sinine?

• 

      Maailma parimal ihukaitsjal Regina Riigitruul on kuuldavasti probleeme tekkinud. Ilmselt sai ta Aafrikas päikesepiste ja nägi asju, mida pole olemas.

      Või on tema hallutsinatsioonidel muid põhjusi? Kas võib olla, et ta selle pärast töölt kõrvaldatigi? Kas keegi teab lähemalt?

      Postitusel on

      Regina Riigitruu, naljakas nimi, ja täpselt nagu Nina Brandt ütles, oli peaaegu võimatu mitte aru saada, kellest jutt käib…

      Lisaks veel seitseteist kommentaari, kõik põhimõtteliselt ainult negatiivsed.

      „Mida muud ongi oodata?”

      „Nii läheb, kui naised kvootide alusel tööle võetakse…”

      „Ta oli juba kooli ajal kuradi raske tüüp.”

      „Võttis kindlasti liiga palju rahusteid, WBUP for sure…”

      Seda viimast pidi ta guugeldama. WBUP – Will Break Under Pressure. Siis sellisena nähti teda. Võimetu pingelises olukorras toime tulema…

• 

      „E-ei,” kähistas ta ja köhatas uuesti.

      „Ei, ma ei teinud seda,” jätkas ta, seekord veidi kindlamalt, nagu püüaks ta iseennast selles veenda.

      Aziz ohkas raskelt. Ta korjas oma paberid kokku, tõusis ja koputas seejärel kaks korda vastu metallust.

      „Paraku ei saa ma teid rohkem aidata, mister Pettersson,” ütles Aziz peaaegu kurvalt.

      Ta astus kõrvale, kui Moussad ja neli higist valvuritrolli end kongi pressisid.

      Silmapilk hiljem olid nad kõik tal juba kallal.

      Ta karjus, siples paaniliselt vastu ja tal õnnestuski paar korralikku hoopi anda, enne kui orkid ta põrandale said.

      Ta sureb, ta sai sellest nüüd aru. Scarface koos oma semudega uputab ta ära, või mis tunduvalt tõenäolisem – ta tunnistab kõik üles. Mõni marionettkohtunik mõistab ta surma, ta viiakse kõrbesse ja hiljem saadetakse arve kuklalasu eest ta õele. Sellele järgneb igavene liikmelisus sitapeade vennaskonnas koos Dagge ja papsiga!

      Hello, my name is Henrik and I am a ladykiller!

      Ta oli omadega kuses – fuck’itud – otsas!

      Järsku ühendus ta surmahirmul ajus üks sünaps.

      „O-oota,” karjus ta Azizile hetkel, mil teda hakati kongist välja kandma.

      „Oota, kurat küll, Vincentist on jälg! Anna mulle ain…”

      Moussad andis talle kõrvakiilu, mis tal suu hetkeks kinni lõi. Ta sõrmed olid juba päästva plangujupi küljes ja ta ei kavatsenud sellest lahti lasta.

      „Minu ühes püksitaskus, kullast välgumihkel. See on tema oma. Vincenti oma. Otsige sellelt sõrmejälgi, DNA-d, midaiganes…”

      Veel üks kõrvakiil, seekord nii tugev, et ta tundis suus vere maitset. Ta kuulis, kuidas Aziz ütles valvuritele mõned laused araabia keeles, nähtavasti oli Moussad enne mingi muu korralduse andnud.

      Higised orkid tema ümber nihelesid ja vahetasid ebamugavust reetvaid pilke, justkui ei teaks nad õieti, mis neil teha tuleb. Mõlemad ülemused jagasid uusi käske. Keegi ei reageerinud. HP-l õnnestus pead keerata ja ta nägi, kuidas Moussad ja Aziz teineteise vastas seisid – nii lähedal, et nende vahel oli vaid mõnikümmend sentimeetrit.

      Moussad oli näost punane, ta sirutas vaheldumisi sõrmi välja ja pigistas siis taas rusikasse. Ta oli Azizist peajagu pikem ning HP konnaperspektiivist nähtuna paistis mees veelgi suurem ja jubedam.

      Aga Aziz ei lasknud end hirmutada – ta astus veel pool sammukest ettepoole, nii et meeste mundrikuued peaaegu riivasid teineteist.

      Silmapilguks oli tunne, et mehed lähevad omavahel kaklema.

      HP ja valvurid hoidsid hinge kinni.

      Siis astus Moussad aeglaselt sammu tagasi.

      Aziz

---

Скачать книгу