Psühholoogia. Poliitika. Võitlus. Anatoly M. Zimichev
Читать онлайн книгу.
lihtsalt mõju või suudate neid ka sihipäraselt mõjutada.
Peaaegu iga teie toiming või tegu mõjutab mingil viisil ümberolijate taju ja käitumist. Samas võivad juhuslikud mõjutused, mida te ei kontrolli, kergesti viia halbade tagajärgedeni.
• Kui te oma vastasega avalikult vaieldes märkate, et oponent eksis, ja palute nüüd kuulajatel õigust mõista selleks, et vastasele asja selgitada, siis tõenäoliselt te kaotate selle vaidluse.
• Kui milleski eksib mitte üks inimene, vaid terve grupp, ja teil tuleb tahtmine seda neile selgitada, siis paremal juhul naerdakse teid välja (aga võib ka peksa saada).
• Kui teie kaaslane on eksinud, teinud vea, ja te ütlete talle seda teiste juuresolekul, siis võite kaotada sõbra ja saada endale vaenlase.
• Kui organiseerite oma vastaserakonna või – ühenduse tagakiusamist, vaenate selle liikmeid, taotlete tegevuse keelamist, häälestate nende vastu ühiskondlikku arvamust, siis seda tehes te aitate nende organisatsioonil ja inimestel ainult tugevamaks saada. Nii võib see erakond saada palju tugevamaks, kui ta teie abita iial oleks saanud.
Kõik need soovimatud tagajärjed tulevad sellest, et ei tunta kõige lihtsamaid inimpsühholoogia aluseid.
Kas oleks kõikides neis olukordades võinud jõuda soovitud tulemuseni? Kui raske see on?
Inimesele, kes tunneb poliitilise võitluse psühholoogilisi aluseid, ei ole see kuigi keeruline. Eesmärgi saavutamise peamine vahend on siin iga üksiku inimese ning väikeste ja suurte inimgruppide mõjutamise võtted, mida kasutatakse inimeste käitumise seaduspärasuste mõistmise alusel.
Tõsiste eesmärkide saavutamine nõuab peale teooria aluste tundmise ka mõningaid praktilisi võtteid, mille kallal teil tuleb töötada. Selle raamatu näol saate te selleks piisava teoreetilise ettevalmistuse.
Et kujutada üldiselt ette, mille üle me hakkame arutama, juhime teie tähelepanu niisugusele skeemile:
Sissejuhatuses te saite ettekujutuse tegevusväljast, mis teie ees avaneb ja kus võite kõiki saadud teadmisi rakendada, aga ka ülevaate neist vahenditest, mille abil te võite tegutseda. Neid kõiki selgeks saada ei ole raske, kuid see nõuab aega, vääramatut soovi ja tugevat tahet. Kui te suhtute õpitavasse piisavalt tõsiselt, võite hierarhilises struktuuris tõusta mistahes astmele või kuitahes kõrgele tasemele.
Allpool on toodud skeem, mis näitab meie poolt kasutatavate mõistete vastastikust seost. Niisuguseid mõisteid ja nende seoseid tuleb tunda, et teadmisi poliitilise võitluse psühholoogiast edukalt praktikasse rakendada.
Siinkohal kursuse teoreetiliste mõistete vastastikune seos:
Ärge püüdkegi sellest skeemist kohe aru saada. Sellel on mõtet alles siis, kui kursuse vastavad osad, kus neid mõisteid põhjalikult selgitatakse ja avatakse, on läbi töötatud.
Pean siiski lisama, et neile mõistetele tugineb kogu edasine meetodite ja praktiliste võtete esitus. Selle fakti illustreerimiseks toon ära ka teoreetiliste mõistete ja mõnede praktiliste võimete seose skeemi.
Palun, et tutvuksite tähelepanelikult meie kursuse struktuuriga. Pöörake tähelepanu osade järjestusele: kõigepealt viime teid nende mõistete sfääri, mille alusel esitame hiljem teoreetilise osa, ning alles siis asume kirjeldama, kuidas seda kõike praktikas kasutada – kuidas saab luua oma etnose, kuidas on võimalik tõusta etnose juhtimise tasandile, kuidas võita võistlejaid selles valdkonnas jne.
Esimest ja teist osa lugedes võib nii mõnigi asi tunduda teile kas ebaoluline või lausa seostamatu kursuse eesmärkide ja ülesannetega. Ärge siiski unustage, et te pole veel piisavalt ette valmistatud, et kõigest, mida teile õppetöö käigus pakutakse, aru saada. Püüdke mõisted ja teooria endale võimalikult hästi selgeks teha, sest just sellest sõltub, kui edukalt te hakkate neid elus rakendama.
1. MIS ON INIMENE
1.1. Elutegevuse eesmärgid
Rottidega katseid tehes on selgunud huvitavaid asju. Näiteks, et jõuda toiduni, pidi rott minema läbi võrgu, kus teda tabas elektrilöök, mis olenevalt pingest oli kas tugevam või nõrgem.
Selgus, et kui pinge tõsteti teatud suuruseni, siis lõpetas rott võitluse: ta suri nälga, kuid võrgu vastu ei läinud. Kui aga panna võrgu ette isane ning teisele poole võrku emane rott, siis sama suur pinge rotti enam ei peata. Kui selleks, et rott lakkaks võitlemast oma olemasolu eest, piisab tavaliselt 5–6 voldist, siis nüüd tuli pinget tõsta poolteist-kaks korda:
Kui võrgu ees on täiskasvanud rott, võrgu taga aga väike rotipoeg, keda vaevatakse ja piinatakse, siis püüab täiskasvanu tulla appi. Et rotti nüüd tagasi hoida, tuleb tõsta pinget veel umbes veerandi võrra isasele, ja poole võrra emasele.
Viimasel juhul võivad mõned emased rotid minna ka surma, sest 13 voldist kõrgem pinge võib olla rotile surmav.
MIS ON SELLEL PISTMIST MEIE TEEMAGA?
On selgunud, et needsamad vajadused on ka inimesel ja nende vajaduste vahel on samasugune prioriteetide süsteem nagu rottidelgi. Ning sarnaselt rottidega ei mõtle ka meie selle peale, miks me nii või teisiti talitame. Niisugust käitumist nimetatakse irratsionaalseks (ladina k. ratio – mõistus, irrationalis – ebamõistlik).
Tavaliselt põhjendab inimene oma irratsionaalset käitumist mingite teadvuses püsivate motiividega: me sööme lõunat, sest „on lõunaaeg”, „peab sööma”, „on tarvis”; heidame magama, sest „on aeg”, „on juba hilja”, „öösel kõik magavad” jne. Tegelikult teeme üht või teist eespool kirjeldatud toimingut sellepärast, et niisugused on meie organismi vajadused. Inimene, kes on mitu päeva söömata ja magamata, võib uinuda ka seal, „kus ei kõlba”, süüa seal, „kus pole kombeks” jne.
INIMESE ELUTEGEVUSE BIOLOOGILISED EESMÄRGID
(on mitte ainult inimesel, vaid ka kõikidel loomadel)
Enesesäilitamine
Inimene püüab kinni hoida oma olemasolust ja tagada selleks tingimused (toit, riietus, eluase, uni, puhkus jne.). Selle saavutamiseks peab inimene tavaliselt ületama mingeid raskusi ja takistusi. Kui see osutub liiga raskeks, võib ta võitluse lõpetada (nii nagu rott ei ründa enam võrku) – näiteks taigas, lumises stepis või mägedes lakkab inimene elu eest võitlemast ja sureb.
Soojätkamine
Sugutung ja sellega seotud käitumine avaldub eri laadi inimestel eri vormides, sellest me edaspidi ka räägime. Tähtis on mõista, et sugutung on loomult samuti irratsionaalne, kuigi me seletame seda endale alati mingite arukate motiividega. See tung on hoopis tugevam kui enesesäilitamine, inimese võimete potentsiaal kasvab siin järsult.
Liigi säilitamine
See on järeltulijate eest hoolitsemise instinkt. Kui last ähvardab oht, püüab täiskasvanu (enamikul juhtudel) talle appi minna. Niisugune käitumisviis avaldub igapäevaelus, laste eest hoolitsemises, neile paremate tingimuste loomises jne. Liigi säilitamise funktsioon on veel võimsam kui soojätkamine. Inimene võib ohverdada nii esimese kui ka teise eesmärgi kolmanda – liigi säilitamine – heaks.
Oinakarja ees jookseb alati üks konkreetne oinas, kellele järgneb kogu mass. Sama võib märgata ka teiste kariloomade puhul. Omavahel hästi organiseerunud loomadel eksisteerib hierarhia. Mantelpaavianikarja eesotsas on juht, kellel on mõned lähikondsed (tavaliselt mitte üle kolme), on lähikondsete lähikondsed jne. Kui „lihtne” ahv (kes ei kuulu lähikondsete hulka) läheb otse juhi juurde, minnes