KOLMAS PEATÜKK

      KUST SEE PÄRINEB?

      Hüva, oleme päris palju arutlenud ja sõelunud välja selle, mis on meie arvates probleem. Nüüd aga on lagedale tulnud see, mida minu meelest võib pidada tegelikuks probleemiks. Tunneme, et me pole küllalt head ega armasta ennast. Enda elufilosoofiast johtuvalt järeldan, et kui mingi probleem eksisteerib, siis on see tõsi. Heitkem pilk sinna, kust selline uskumus pärineb.

      Kuidas sai ühest väikesest beebist – kellele on loomuomane teadmine enda ja elu täiuslikkusest – probleemide küüsis inimene, kes tunneb suuremal või vähemal määral end väärtusetuna ja armastust mitteväärivana? Inimesed, kes juba armastavad end, on võimelised veelgi enam armastama.

      Mõtle roosile, mil see on alles pisike õienupp. Alates õidepuhkemisest kuni viimsete kroonlehtede langetamiseni on see roos jätkuvalt ilus, täiuslik ja muutuv. Nii on ka meiega. Oleme alati täiuslikud, ilusad ja muutuvad. Oma arusaamadest, teadlikkusest ja teadmusest lähtuvalt anname endast alati parima. Ja arusaamade, teadlikkuse ning teadmuse täiustudes teeme asju teisiti.

      Vaimne suurpuhastus

      Nüüd on aeg minevikku veidi lähemalt uurida, heita pilk mõnele meid seni juhtinud uskumusele.

      Mõnede inimeste jaoks on see puhastusprotsess väga valus, aga seda tuleb teha. Sellele, mida tahame ära pühkida, tuleb kõigepealt otsa vaadata.

      Kui soovid ühe toa põhjalikult ära koristada, siis võtad ükshaaval ette kõik esemed ja uurid neid. Mõnda asja vaatad armastusega, pühid sellelt tolmu või poleerid asjakese kenasti läikima. Mõne asja juures jätad meelde, et see vajab lõpetamist või parandamist. Mõnda asja pole aga enam vaja ja on jõudnud kätte aeg sellest vabaneda. Vanad ajalehed ja ajakirjad ning määrdunud papptaldrikud saab rahumeeli prügikasti visata. Selleks, et koristada, pole vaja ärrituda.

      Sama kehtib ka vaimse suurpuhastuse puhul. Kui mõne uskumuse saab minema visata, siis pole vaja sellepärast vihastada. Lase neist lahti samasuguse kergusega, nagu pühid pärast sööki taldrikule jäänud toidujäägid prügikasti. Kas oleksid tänase õhtusöögi valmistamise tarvis tõesti valmis eilses prügis sobrama? Kas kaevuksid homsete kogemuste loomiseks vanasse vaimuprügisse?

      Kui sul pole enam mõnest uskumusest või mõttest kasu, siis lase sel minna! Mitte kuskil pole kirjas sellist seadust, mis kohustaks millessegi igavesti usku säilitama ainult sellepärast, et kunagi usk tekkis.

      Vaatame piiravaid uskumusi ja nende päritolu.

      Piirav uskumus: ma pole küllalt hea.

      Kust see pärineb? Isa nimetas oma poega pidevalt lolliks.

      Mees jutustab, kuidas ta igatses edu, et isa saaks tema üle uhke olla. Kuid mees oli süütundest läbi imbunud ja see tekitas vimma ning tulemuseks oli üks ebaõnnestumine teise järel. Isa muudkui rahastas poja ettevõtmisi, mis üksteise järel ebaõnnestusid. Poja jaoks tähendas see kättemaksu isale. Ta lasi isal muudkui maksta ja maksta. Loomulikult oli poeg ise kõige suurem kaotaja.

      Piirav uskumus: ma ei vääri armastust.

      Kust see pärineb? Püüe pälvida isa heakskiitu.

      Kõige vähem soovis see naine olla oma isa moodi. Nad polnud isaga kunagi ühel meelel ja vaidlesid lõputult. Tütar soovis ainult isa heakskiitu, kuid pälvis vaid hukkamõistu. Naise keha valutas üleni. Tema isal oli sama probleem. Naine ei mõistnud, et ta tekitas endale oma vihaga valu; nii nagu isa ei mõistnud, et tekitas endale valu samuti ise.

      Piirav uskumus: elu on ohtlik.

      Kust see pärineb? Hirmunud isa.

      Üks minu järjekordne klient nägi elu sünge ja karmi paigana. Sellel naisel oli raske naerda, ja kui naeriski, siis ehmus sealjuures, et midagi „halba” võib juhtuda. Teda oli kasvatatud manitsustega: „Pill tuleb pika ilu peale.”

      Piirav uskumus: ma pole küllalt hea.

      Kust see pärineb? Hülgamine ja ignoreerimine.

      Sellel mehel oli raske rääkida. Vaikus oli saanud tema jaoks eluviisiks. Mees oli just teinud lõpparve narkootikumide ja alkoholiga ning oli veendunud, et on kohutav inimene. Selgus, et tema ema oli surnud, kui mees oli alles väike ja teda kasvatas tädi. Tädi rääkis harva ja ainult selleks, et anda mõni käsklus. Mees kasvas üles vaikuses. Ta isegi sõi omaette vaikuses ja püsis päevast päeva tasakesi oma toas. Mehel oli olnud armsam, kes oli samuti vaikne inimene ning enamus nende ajast möödus vaikides. Armastus hääbus ja mees jäi taas üksi.

      Harjutus: negatiivsed sõnumid

      Kirjuta kõik üles. Ära kiirusta. Teadvusta, milliseid aistinguid sa samal ajal kehas tunned.

      Neil paberilehtedel on mõtted, mis tuleb teadvusest eemaldada. Need on just need uskumused, mis tekitavad sinus tunde „ma pole küllalt hea”.

      Näe end lapsena

      Kui paneksime ühe kolmeaastase lapse seisma keset tuba ning hakkaksime tema peale karjuma;