VIIES PEATÜKK

      MIDA ME NÜÜD TEEME?

      Otsus muutuda

      Selles etapis reageerivad paljud nii, et tõstavad õuduse peale, mida nimetame elu ummikseisuks, käed üles ja annavad lihtsalt alla. Mõned inimesed vihastavad enda või elu peale ning annavad samuti alla.

      Allaandmise osas pean silmas otsust: „Muutuste tegemine on lootusetu ja võimatu. Milleks üldse üritada?” Ja sellele järgneb: „Jää lihtsalt selliseks, nagu oled. Vähemalt tead siis, kuidas valuga toime tulla. Valu ei meeldi sulle, kuid on tuttav ja jääb üle vaid loota, et ta hullemaks ei lähe.”

      Minu meelest on see sama, kui istuda nurgas, klouninina ees. Kas tuleb tuttav ette? Midagi juhtub ja sa vihastad. Midagi muud juhtub ja sa vihastad taas. Ja midagi muud juhtub ning sina oled jälle vihane. Aga midagi muud peale viha sa ka ei tunne.

      Mis kasu sellest on? Rumal on aega ainult vihastamise peale raisata. Ja see ei lase elu uuel ja muutunud moel märgata.

      Palju kasulikum oleks endalt küsida: mil moel õnnestub mul luua nii palju viha tekitavaid olukordi?

      Millised uskumused sellist frustratsiooni tekitavad? Millega tõmbad ligi neid, kes sind ärritavad? Miks sa usud, et enda tahtmise saamiseks tuleb vihastada?

      Mida iganes kiirgad, see tuleb sulle tagasi. Mida rohkem kiirgad viha, seda rohkem lood olukordi, mis ei vii sind kuhugi, vaid ainult vihastavad, – näiteks klounininaga nurgas istumine.

      Kas see peatükk tõi pinnale viha? Tore! See haamer tabas siis õiget naelapead. Viha võiks olla see, mida soovitakse muuta.

      Võta vastu otsus: „Muutusteks valmis!”

      Kui tahad tõesti teada, kui kangekaelne sa oled, siis lähene mõttele – muutusteks valmis olla. Me soovime kõik oma elu muuta, et meie olukorrad oleksid paremad ja kergemad, kuid me ise ei taha muutuda. Eelistame seda, et teised muutuksid. Et see juhtuks, tuleb meil sisemiselt muutuda. Meil tuleb muuta oma mõtteviisi, kõnemaneeri ja eneseväljendust. Ainult siis ilmnevad välised muutused.

      See on järgmine samm. Probleemidele ja nende päritolule oleme nüüd jaole saanud. Nüüd on aeg olla valmis muutuma.

      Minus on alati olnud teatud annus kangekaelsust. Nüüdki veel: kui otsustan elus midagi muuta, tõstab see kangekaelsus minus pead ja vastuseis enda mõtete muutmisele muutub tugevaks. Võin ajutiselt hakata ennast õigustama, võin vihastada või enesesse tõmbuda.

      Jah, isegi pärast kõiki neid aastaid vaimset tööd võib see minuga juhtuda. See on üks minu õppetundidest. Aga kui see nüüd juhtub, siis tean, et olen tabanud üht tähtsat muutustenaela pead. Alati kui otsustan oma elus midagi muuta, teha mingi pööre, siis süüvin sellesse nii põhjalikult kui ei iial varem.

      Iga vana kiht peab järele andma, et asemele saaks tulla uus mõtteviis. Mõnikord on see kerge, mõnikord aga tundub, nagu üritaksin sulega mägesid nihutada.

      Kui ütlen, et soovin ette võtta muutust, klammerdun veelgi visamalt vana uskumuse külge. Siis tean kindlalt, et mul on ilmtingimata vaja just sellest uskumusest lahti lasta. Enda nahal seda kogenuna saan teisi õpetada.

      Arvan, et paljud head õpetajad pole sirgunud õnnelikest kodudest, kus kõik oli kerge. Nad on pärit oludest, kus oli palju valu ja kannatusi ning on käinud läbi tulest ja veest, et jõuda seisu, kust saavad nüüd teisi aidata. Enamik häid õpetajaid töötavad pidevalt selle kallal, et vabaneda üha suuremast taagast, et eemaldada kõige sügavamaid piirangutekihte. See on elukestev töö.

      Varem oli mul vanadest uskumustest vabanemiseks vaja enda peale vihastada. Enam ma seda ei tee. Ma ei vali uskumust, et olen halb inimene, kuna minus leidub midagi, mida on vaja muuta.

      Suurpuhastus

      Teen oma vaimuga sellist tööd, mis sarnaneb koristamisele. Käin läbi teadvuse tube ning uurin seal leiduvaid mõtteid ja uskumusi. Mõni neist meeldib mulle, ma poleerin neid ja löön läikima ning muudan nad veelgi kasulikumaks. Mõne puhul märkan, et ta vajab asendamist või parandamist. Mõni on nagu vana ajaleht, ajakiri või riided, mis enam selga ei sobi. Need ma kas annan ära või viskan minema, ja jätan igaveseks seljataha.

      Selle kõige käigus ei tunne ma vajadust vihastada või mõelda, et olen halb inimene.

      Harjutus: olen valmis muutuma

      Universaalne Tarkus vastab alati sinu mõtetele ja sõnadele. Nende sisenduste ütlemise ajal hakkab elu kindlasti muutuma.

      Muutumise eri viisid

      Minu pakutud võtetega töötamine pole ainus viis muutuda. Sama hästi toimivad ka paljud teised meetodid. Raamatu lõppu olen lisanud loetelu neist lähenemistest, mida võid oma arenguteel uurida.

      Mõtleme mõnele lähenemisele. On olemas spirituaalne lähenemine, vaimne lähenemine ja füüsiline lähenemine. Holistiline tervendamine hõlmab keha, meelt ja hinge. Võid alustada sealt, kust soovid, kuni jõuad kõigi kolme mõistmiseni. Mõned inimesed alustavad vaimsest lähenemisest ning käivad kursustel või teraapias, teised alustavad meditatsioonide ja palvetega.

      Kui hakkad kodus koristama, siis pole tegelikult tähtis, millisest toast alustad. Hakka pihta sealt, kus kõige rohkem meeldib. Ülejäänud koristamine sujub siis nagu iseenesest.

      Rämpstoidu sööjad, kes alustavad hinge tasandilt, avastavad sageli, et neid tõmbab tervisliku toitumise poole. Nad kohtuvad mõne sõbraga, leiavad raamatu või osalevad kursustel, mis toob nendeni arusaama, et see, mida nad endale sisse topivad on tihedas seoses enesetunde ja välimusega. Kuni jätkub tahtmist areneda ja muutuda, viib üks tasand alati