suusamütsi tutt on umba vinge

      tema rippumine läheb mulle hinge

      talveööl kui juba pime

      algas meie tantsutund

      aga nõnda segasime

      naabrimehe Antsu und

      algasime esimese

      rock’n’rolli plaadiga

      tuppa astus naabrimees see

      UZI-automaadiga

      kuid meil tantsusoovid jalgel

      süütasime tsäksi me

      selle tuhmi leegi valgel

      metsa poole läksime

      taipasime lumehanges

      välja lähme riskile

      siis kui valgeid helbeid langes

      pöördes minidiskile

      lund las maki peale sajab

      noh eks lumme mattu ta

      tantsutung meid taga ajab

      ei siis jõua kattuda

      jääga nagu külmund veega

      koidikul kui lõppes tants

      kostitas meid kuuma teega

      püssikangelane Ants

      külmund sitajunn

      kedagi häirimata

      kevade ootel

      kevadel jääb tühjaks tuba

      teeme ennast poriseks

      kevades on mingi uba

      pole last kes toriseks

      päikseloojanguni õues

      tulvavetes ujume

      pole meie märjas põues

      ruumi tusatujule

      õhtuti kui sitakäiad

      tubadesse vajume

      vastas on meil ämmad-äiad

      kelle pilk on rajune

      vastas on meil isad-emad

      rihma vembla vitsaga

      üle pritsime siis nemad

      porilombipitsaga

      sul kolmeoose lego toon

      sa kokku pane neist osoon

      H & 2 & O ehk vesi

      need me sõbrad kolmekesi

      hommikuti viib mult une

      Sinu suudlus hapnikune

      usku lootust armastust

      suuri losse hapnikust

      kui sul hapnikuga hapnik

      appi kutsu endal appnik

      läbides Niagaara juga

      kosutan end hapnikuga

      karnevalile mind lasti

      kannan seal hapnikumaski

      vara ronis Hilja voodi

      nõnda hapnik tuppa toodi

      hapnik karuott ja rebane

      siilipoiss ja jänes karvane

      hapnik hüppas kaltsium kargas

      vanaadium lõi trummi

      белеет hapnik одинокий

      в тумане more than kaalupomm

      hapnik on sinine hapnik on lai

      kust küll õhupall põrgusse sai

      hapnikud on väga head loomad

      neid hoidma peab nad meile õnne toovad

      must hapnik on meie toal

      ja suitsetaja kops

      on nagu teletups

      üht muinaslugu hapnikust ma kuulen

      ja sina seisab taevas nagu tina

      sõdur

      tead millal olen rahul

      koppsuu…

      kui hapnik mahub

      lahkub mu kurgust mutt

      jääb hapnik mu arm

      oh mõte miks mind selles suunas juhid

      et plaanitsetakse mu vastu kurja

      kõik kes mul järgi vaatavad on nuhid

      ja nende pilk kui roosk mul kammib turja

      et rammivad mind surnuks autojuhid

      et mürgitatud šokolaad on Nurr ja

      mind uputavad järved – Ähid Puhid

      ehhee – ma ajan nende plaanid nurja

      ma nurjan nende salalikud plaanid

      siis Mikud Mannid Jukud Tõnnid Jaanid

      kõik avalikult hüppes rõõmuväest

      nad tantsivad seal ümber väljapääsu

      siis suitsuahjust lendu tõuseb pääsu

      ja Eesti kevad üle läheb käest

      Kevad käes

      kass hiirekõrvul

      hunt lambanahas

      hall hunt

      musta lamba nahas

      koerapüüdjatel

      inimkäele püüdmatus kauguses

      koeranael

      mille põhjas

      põhjanael

      need kes naelata

      õnnelikult naelatavad

      sest kevad käes

      ja parem kevad käes

      kui suvi katusel

      kuradi kollane liblikas raisk

      uudiseid kollaseid tood meile Hiinast

      kuid sinu püüdmiseks olen ma laisk

      vedelen murul ja mõtlen Kristiinast

      millest küll vestab see kollane tiib

      kas prominentide kuulsusepiinast

      mind