pilv ei suuda päikest katta

      suve pealetung on võimas

      hein jääb ikka tegemata

      noored linnas õlleuimas

      heinad vaevalt edenevad

      töötavad vaid mõned rehad

      linnapargis vedelevad

      noored aga laisad kehad

      neisse jobannõi fonaarik

      küll energiat ei vala

      mööda linna sõitev kaarik

      vahel veereb üle jala

      päeval keset linnakära

      päiksekiired noorust praevad

      õhtuti neid viivad ära

      välismaale tiiburlaevad

      naudingu saab Tõnu kui

      surfab merelainetes

      selles rohkem mõnu kui

      narkootilistes ainetes

      terveks aastaks nii ei jää

      vankri asendab kui saan

      mere kinni teibib jää

      Tõnust taas saab narkomaan

      talv vist hakkab tulema

      et tuba tundub jahe

      ilmataadil ära jälle

      liikund mõni klemm

      varsti tuleb tõesti talv

      ja see on rahva tahe

      talveta jääks ära

      suusaalade MM

      tegelikult talvgi on

      omamoodi lahe

      taas mu akna alla

      kerkib lumememm

      järv mis tegi märjaks suvel

      katsudes siis tahe

      talvekülmas imehästi

      säilib õunadžemm

      varajased päkapikud

      kuradi hullud

      tegid tühjaks mu

      kartulipõllud

      tulevad jõulud

      või on aasta lõpp see

      jõulumees toob meil

      kartulikrõpse

      vaatan ühest aknast sisse

      Madis näpib Kadi tisse

      vaatan teisest aknast Madis

      juba kõrvadeni Kadis

      kolmandastki aknast vaatan

      pole Madis see vaid saatan

      majal kokku neli akent

      tareke kui jõulupakend

      ma mäletan sa olid soojust täis

      et enam mitte tilkagi ei mahtund

      ei tea kas põhjatuul sust üle käis

      nüüd oled täielikult maha jahtund

      su silmist võtsin suitsulegi tuld

      ja südamesse panin supi sooja

      kuid nüüd su igas sopis talv on tulnd

      ja pole näha kes on suvetooja

      küll käes on juba jaanuar

      kuid tuul on ikka läänest

      puu otsas luurab jaaguar

      ta jälgib puu all jänest

      kes näksib õunakandja koort

      kuid see on hirmus risk ja

      näe atakeerib jänkut noort

      see verejanus kiskja

      kui läänetuul on lakanud

      puu otsas vanaema

      ja jänkupoiss on hakanud

      kah juba paranema

      kui kätte jõudnud veebruar

      ma pärin sinult siiralt

      kas Viiralt oli Eduard

      või Eduard on Viiralt

      kas põrgu pomo soovitas

      tal tulla enda rüppe

      kas lamav tiiger sooritas

      ka mõne tiigrihüppe

      kuskilt ülalt kukub rooja

      pähe mulle plärts

      oksalt plingib kevadtooja

      esinemissärts

      loonud tema lood „hei-hoo“ ja

      „kätte jõudnud märts“

      eesti popim helilooja

      lätis – arvos pärts

      kaks eri asja olla et

      võib nõnda lähestikku

      ma mõtlen praegu kevadet

      ja vene tähestikku

      nii kevad kui kirillitsa

      end A-ga hakatavad

      teed jumalaks aprillid sa

      kui pungad pakatavad

      ei ole kevad K või C

      vaid kõige lähem A-le

      sest just aprillis algab see

      mis seob A-terminaale

      on kahtlemata Eestimaal

      nii toredad aprillid

      sest alati siis A-sotsiaal

      saab endale A-prillid

      me seksime jõekese kaldal

      on soe sest käes on ju mai

      seal seksime äkki sa küsid

      kust õhupall taevasse sai

      ei taevast ma näe ei ballooni

      vaid taevana sinavaid lilli

      ja ülesse pilku ei heida

      sest kardan veel saada aprilli

      et lastekaitsepäev on esmajuuni

      ma lähen sellest erilisse raevu

      ja kalapaati virutan harpuuni

      ja püüdma lähen suuri allveelaevu

      küll meelitavad mindki rannaliivad

      nüüd