Selles punktis esitame otseselt antud harjutusega seotud taustateavet. Lisaks sellele soovitame teil alati tutvuda ka 5. peatükiga, kust leiate taustateavet harjutusega seotud teemade kohta.

      Jaotusmaterjal

      Need on rollikaardid, faktilehed ja arutelukaardid, mida teil tuleb osalejate jaoks paljundada. Võite neid vabalt muuta vastavalt oma rühma vajadustele.

      3.4 Üldised soovitused harjutuste läbiviimise kohta

      Ükski harjutus ei kulge enamasti täpselt plaani järgi. See on Kompassi harjutustega töötamise puhul ühtaegu nii eelis kui ka väljakutse. Tuleb olla valmis toimuvale jooksvalt reageerima ning käigu pealt mõelda. Kõige tähtsam on püstitada selged eesmärgid ning harjutus korralikult ette valmistada.

      Ühine korraldamine

      Püüdke alati jagada korraldusülesandeid kellegi teisega, kui see on vähegi võimalik. Õpetajatele on see tuntud kui kollektiivse õpetamise meetod. Nii saab väikestes rühmades toimuvat tööd juhendada või osalejatele küsimustele vastamisega tegeleda kaks inimest. Kahekesi on lihtsam harjutuse temposse ja rütmi vaheldust tuua, et osalejate huvi säilitada. Kaks korraldajat saavad üksteist toetada, kui kõik ei toimu plaanipäraselt, ning koos on ka meeldivam harjutust tagantjärele analüüsida.

      Ühine korraldamine eeldab, et mõlemad korraldajad valmistavad harjutuse koos ette ning jagavad oma rollid selgelt ära. Veel parem on valmistada harjutusi ette meeskonnas, kaasates soovitavalt ka noori endid.

      Hoolikas ettevalmistus

      Lugege kindlasti läbi harjutuse kohta esitatud kogu teave, soovitavalt kaks korda. Mängige harjutus mõttes läbi ja püüdke kujutleda selle kulgu. Proovige aimata rühma reaktsioone ja arvamusi. Paratamatult küsivad osalejad ka selliseid küsimusi, mille jaoks teil pole vastust valmis. Nii see peabki olema ning teie ülesanne on muu hulgas ka harjutuse käigus koos noortega õppida. Sellegipoolest tuleks ennast teemaga võimalikult hästi kurssi viia ning lugeda taustateavet.

      Pange valmis materjalid, varuge neid natuke rohkem juhuks, kui kohale peaks tulema oodatust rohkem inimesi, kellelgi läheb pliiats katki või marker saab tühjaks.

      Aja juhtimine

      Planeerige hoolikalt ning ärge tuupige kasutatavat aega liiga täis. Kui harjutus võtab oodatust rohkem aega, peate püüdma seda kiirendada, et aruteluks jääks ikkagi rohkesti aega (vt lk 34 esitatud märkusi õppimise tsükli kohta). Sageli on kasulik osalejaid kaasata ning küsida nendelt, kas oleks parem lõpetada kohe, viie minuti pärast või lahendada ajapuuduse probleem kuidagi teisiti.

      Kui teil aga jääb aega üle, siis ärge püüdke arutelu venitada, vaid pigem tehke paus või viige läbi mõni lõbus energiat andev harjutus.

      Turvalise keskkonna loomine

      Teie noorterühmal peab tekkima tunne, et neil on vabadus uurida ja avastada, üksteisega suhelda ja mõtteid vahetada. Olge siiras, sõbralik, julgustav ja humoorikas. Ärge kasutage erialakeelt ega väljendeid, millest osalejad aru ei saa. Inimesed tunnevad end turvaliselt, kui nad saavad aru, mis toimub. Seepärast on harjutuse tutvustamise viis väga oluline.

      Ei saa lihtsalt tühjalt kohalt alustada, vaid harjutus tuleb asetada konteksti. Üks võimalus on kasutada näiteks arutelu käivitavat harjutust.

      Põhireeglite kehtestamine

      Kõik rühma liikmed peaksid aru saama osalus- ja kogemuspõhiste harjutuste põhireeglitest. Näiteks igaüks peaks andma tunni õnnestumisse oma panuse. Igaühel peab olema võimalus saada ära kuulatud, sõna võtta ja osaleda. Kedagi ei tohiks survestada rääkima enda jaoks ebamugavatel teemadel. Sellised põhireeglid tuleks klassi või rühmaga tööd alustades läbi arutada ja kokku leppida. Samuti on kasulik need aeg-ajalt üle korrata, eriti kui rühmaga on liitunud uusi inimesi.

      Selged juhised

      Veenduge alati, et kõik osalejad on juhistest aru saanud ja teavad, mida neil tuleb teha. Alustuseks on kasulik üldiselt selgitada, mis on harjutuse sisu ja mis sellega kaasneb, näiteks et tegemist on rollimänguga. Andke inimestele teada, millise aja jooksul nad peavad konkreetse ülesande sooritama, ning teatage aja lõppemisest viis minutit ette, et nad saaksid pooleliolevad asjad lõpetada.

      Arutelu soodustamine

      Arutelu on inimõigustealase hariduse protsessi keskne element. Pöörake erilist tähelepanu sellele, et kõik rühma liikmed saaksid soovi korral sõna. Kasutage rühmale omaseid sõnu, väljendeid ja keelt ning selgitage tundmatute sõnade tähendust. Selleks on leheküljel 620 sõnastik. Paluge osalejatel oma arvamust avaldada. Käsitlege küsimusi nii kohalikust kui ka üldisest aspektist, et inimesed mõistaksid, kuidas need seostuvad nende endi eluga.

      Mõnikord jääb arutelu toppama. Sel juhul tuleb kindlaks teha selle põhjus. Näiteks võib teema olla ammendunud või puudutada liiga tugevalt osalejate tundeid. Sel juhul peate otsustama, kas esitada suunav küsimus, vahetada lähenemisviisi või liikuda edasi. Kindlasti ei ole teil kohustust osalejate küsimustele või probleemidele ise vastata, vaid rühm peab üksteist kuulates ja mõtteid vahetades leidma oma vastused. Muidugi võivad nad küsida teilt arvamust või nõu, aga oma otsused peab tegema rühm ise.

      Analüüs ja hindamine

      Ükski Kompassi harjutus ei ole terviklik ilma analüüsi ja hindamiseta. See harjutuse osa aitab osalejatel õppesisu omandada ning asetada õpitut laiemasse konteksti. Jätke osalejatele enne toimunu ja õpitu üle arutlemist piisavalt aega harjutuse lõpetamiseks ning vajadusel rollist väljumiseks. Pühendage iga harjutuse lõpus osa aega sellele, et üle rääkida, mida keegi õppis ning kuidas see on seotud tema elu, kogukonna või maailmaga. Ilma refleksioonita ei õpi inimesed oma kogemustest kuigi palju.

      Soovitame läbida analüüsi ja hindamise etapp kindla plaani alusel, esitades osalejatele järgmise sisuga küsimusi:

      • mis harjutuse ajal toimus ja mis tundeid see neis tekitas;

      • mida nad endi kohta teada said;

      • mida nad õppisid harjutuses käsitletud probleemi ja sellega seotud inimõiguste kohta;

      • mida võiks edasi teha ja kuidas saaks õpitut edaspidi kasutada.

      Järelanalüüs

      Oma tegevuse ja omandatud kogemuste regulaarne hindamine on tähtis, sest see aitab teil näha asjade üldist kulgu ning võimaldab oma tegevust täiustada. Järelanalüüsi aeg sõltub asjaoludest. Seda võib teha päeva lõpetaval seminaril või kahest või kolmest tunnist või kokkusaamisest koosneva seeria lõpus.

      Järelanalüüsi ajastusest olenemata tuleks seda teha rahulikus õhkkonnas, et pingevabalt mõelda järgmistele küsimustele:

      • kuidas harjutus (harjutused) teie arvates õnnestus (ettevalmistus, ajakasutus jne);

      •