Kui armastab, siis andestab. Julie Turman
Читать онлайн книгу.
tõmbab murelikult käega üle lauba, ohkab jälle ja toksab kurblik-kelmika naeratuse saatel käega prillisanga.
“Et soliidsem välja näha, olen teinud isegi rumalusi. Tavaliselt kannan ma läätsi ega salli pintsakuid, aga et näitlejad ja kogu võttemeeskond…”
“Prillid,” mõtlen teda enam mitte kuulates, “vaat’, milles ma teda abistada saan. Selleks ei pea üldse jumalanna olema, sest nagu selgub, on ka tema tegelikult kõige harilikum inimene.”
“Kuule,” ütlen ma, kui Maxwell vakka jääb, “kõik teavad ju suurepäraselt, et sa oled algaja. Ütleme, näiteks tehnikud ja autojuhid.”
Maxwell jääb mõttesse ja punastab kergelt. Miks mulle aina enam meeldib tema kohmetus ja isegi see vaevumärgatav punastamine? Ehk on asi selles, et oma suure kasvu, hingestatuse ja teatava sisemise kindluse juures, mida võis tajuda esimesest pilgust, ei tundu Maxwell kunagi nõrga või naiselikuna?
“Jah, loomulikult – seda teavad kõik,” nõustub ta.
“Aga miks sa pead soliidsem välja nägema? Jää iseendaks – või veelgi enam, kasuta oma seisundit ära,” ütlen ootamatult julgeks muutudes. “Mõtle vaid, uustulnuk-režissööriks ei saa sa elus enam kunagi. Vastupidi, tuleta seda kõigile meelde, las nad toetavad ja aitavad sind. Mõnel on kogemusi rohkem kui küll.”
Maxwell kuulab mind tähelepanelikult. Lasen pilgul libiseda üle ta õlgade ja tuletan meelde, millise kergusega ta mind toetas, kui ma kukkusin, ehkki ma ei ole sugugi sulgkaalus. Nähtavasti on tal päris kena figuur, kuid pintsak on liiga lai ja selle all on liiga lohvakas teksapluus, mis teeb pisut täidlaseks, isegi rohmakaks. Ja jälle need prillid…
Ma ajan end püsti, kummardun laua kohale ja puudutan ta prillide sanga.
“Kas võib?”
Maxwell naeratab suunurgaga ja noogutab. Ta tõmbub pisut pingesse, kuid ei protesteeri ja vaatab mind, nagu ka mina oleksin pisut teistsuguseks muutunud. See on ka loomulik, sest inimesed, kellel on nägemisega probleeme, näevad prillidega ja prillideta erinevalt. Kas ma tundun talle parem või halvem? Ah, mis vahe sellel on? Praegu ei ole jutt minust, vaid hoopis temast.
Tal on väga väljendusrikkad sametpruunid silmad, kuid ilma prillideta tunduvad need vähem kaitstud. Hammustan mõtlikult huult.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.