Mustvee orkestris läbi vee ja vasktorude. Vihmavarju hoiab Naatanile teine bassimees Udo ja suur vormimüts annab kõledal päeval oma osa kõrvade soojas püsimiseks.

      Viiendas-kuuendas klassis sai kitarrimäng iseseisvalt selgeks õpitud. Hakkasime koos kahe klassivenna Margo ja Vaido ja kahe klassiõe Signe ja Anneliga tegema kantri moodi muusikat ja käisime konkurssidel, astusime üles maleva- ja poliitlaulude festivalidel. Tegime seda keskkooli lõpuni. Lisaks panime keskkooliajal nendesamade klassivendadega kolmekesi kokku elektripillidega bändi. Eks see n-ö süldibänd oli, aga me üritasime vahepeal ikka pisut rokilikumalt ka keevitada. Me suhtleme selle pundiga mingil määral siiamaani. Aeg-ajalt korraldame ka klassikokkutulekuid. Igal juhul vanad laulud tulevad veel meelde küll, kitarrid võetakse kätte ja hakatakse laulma. Omal ajal tegin ka ise laule, nii sõnad kui ka viisi. Kunagi mul olid need ühes kaustikus kirjas, aga see on kolimiste käigus kuhugi kadunud. Olen püüdnud mõnda meenutada, aga huvitaval kombel oma tehtud laulud ei tule enam meelde.

      Malevaelu

      Neli aastat käisin õpilasmalevas: 1980.–1983. aastal. Kõplamas, heina tegemas. Viimati olin linnamalevas, siis me ei elanudki kuskil koos, vaid käisime kodudest kohal. See oli viimasel aastal enne viimast klassi. Kuidagi palju oli siis muudki teha ja käisime malevas lihtsalt Mustvee heakorratöödel.

      Esimestel maleva-aastatel olid Esku ja Avinurme rühm. Need olid edukad ja jõudsid ka vabariiklikele võistlustele välja. Esku rühmaga me lausa võitsime malevarühmade vabariiklikul tasemel mõõduvõtu ja saime preemiaks reisi Moskvasse – aastavahetus 1980/81 komsomolide palees. Edumeelsed noored üle terve Nõukogude Liidu tantsisid koos uusaasta vastuvõtul. Põhimõtteliselt oli seal diskoteek, kuigi eks peeti ka sütitavaid kõnesid.