Hõive, intressi ja raha üldteooria. John Maynard Keynes
Читать онлайн книгу.
ühtainsat eksimatut ootust, milliseks võiks oletatav müügitulu antud tootmismahu juures kujuneda. Tal on tegelikult mitmed erineva tõenäosuse ja detailsusega hüpoteetilised ootused. Seetõttu pean ma tema tulemiootuse all silmas seda, mis kindlalt järgituna tooks kaasa samasuguse käitumise nagu rida ebakindlaid ja suures ulatuses varieeruvaid võimalusi, millel tema ootus otsuse tegemishetkel tegelikult põhineb.
25
20. peatükis nimetatakse antud funktsiooniga lähedalt seotud funktsiooni hõivefunktsiooniks.
26
See on defineeritud 10. peatükis.
27
Rahvuslikul dividendil on tulujaotusega seotud sotsiaalmajanduslik mõõde ja arvestuslik ehk statistiline mõõde. Sotsiaalmajanduslikus mõttes oli lähtekohaks Henry George’i (1839–1897) 1879. aastal ilmunud raamatus “Progress ja vaesus” (
28
Vt. Pigou,
29
Mõistliku kompromissina piirdub rahvuslikku dividendi moodustav reaaltulu siiski tavaliselt nende kaupade ja teenustega, mida saab osta raha eest.
30
31
Vt. professor Hayeki kriitikat,
32
See Keynesi kirglik lõik on tänapäeva majandusteaduse seisukohalt muidugi ajalooline kurioosum. Tuleb siiski lisada, et Keynesi esimene teaduslik töö käsitles tõenäosusteooriat ning selles mõttes ta teadis, mida rääkis. Selle aja kontekstis oli kvantitatiivsete meetodite ja nendekohaste kogu majandust hõlmavate näitajate kasutamisvõimaluste suhtes avalduv skepsis mõneti isegi arusaadav (
33
Homogeenne toode on kvaliteediomadustelt sarnane toode (
34
See on peamiseks põhjuseks, miks toodangu pakkumishind nõudluse kasvu korral tõuseb veel isegi siis, kui on kasutuses olevatele seadmetele sarnanevate seadmete ülejääk. Isegi kui eeldame, et ülejääv tööjõud moodustab kõigile ettevõtjatele ühtemoodi kättesaadava kogumi ja antud otstarbel rakendatavat tööjõudu tasustatakse vähemalt osaliselt pingutusühiku põhjal ning mitte ranges vastavuses konkreetse hõive efektiivsusega (mis oleks enamikul juhtudel realistlik eeldus), põhjustab toodangumahu suurenemisega kaasnevat pakkumishinna tõusu peamiselt hõivatud tööjõu kahanev efektiivsus, mitte aga sisemine ebaefektiivsus.
35
Ma ei oska öelda, kuidas tavaliselt kasutatav pakkumiskõver selle probleemiga toime tuleb, sest selle kõvera kasutajad pole oma eeldusi piisavalt selgitanud. Arvatavasti eeldavad nad, et antud otstarbel rakendatud tööjõudu tasustatakse ranges vastavuses nende efektiivsusega oma valdkonnas. See on aga ebarealistlik. Võib-olla on olulisim põhjus, miks erineva efektiivsusega tööjõudu käsitletakse teatud seadmete juurde kuuluvana, seotud asjaoluga, et suurenenud toodanguga kaasnev ülejäägi kasv läheb valdavalt seadmete omanikele ning mitte efektiivsematele töötajatele (kuigi võib juhtuda, et neid eelistatakse regulaarsemalt palgata ning kiiremini edutada). Sellega on väidetud, et samas ametis töötavatele erineva efektiivsusega inimestele makstakse harva tasu, mis oleks ligikaudseltki proportsionaalne nende efektiivsusega. Kui aga kõrgemat efektiivsust tasustatakse kõrgemate tasumääradega, siis võimaldab minu meetod seda arvesse võtta, sest hõivatud tööjõuühikute arvestamisel vaagitakse üksikuid töötajaid vastavalt nende tasustamisele. Ilmselt tulevad konkreetsete pakkumiskõveratega tegelemisel esile huvitavad probleemid, sest nende kõverate kuju sõltub teiste valdkondade nõudlusest sobiva tööjõu järele. Nagu öeldud, pole nende probleemide ignoreerimine realistlik. Kuid me ei pea neid arvesse võtma siis, kui tegeleme hõive kui tervikuga eeldusel, et antud efektiivse nõudluse mahule on omane selle konkreetne jaotus eri toodete vahel. Võib aga juhtuda, et see ei pea paika, sõltumata nõudluse muutumise konkreetsest põhjusest. S.t. efektiivse nõudluse suurenemine tarbimiskalduvuse kasvu tõttu võib sattuda vastakuti pakkumisfunktsiooniga, mis on erinev sellest, mida läheks vaja, et olla koos kasvanud investeerimisajendiga vastavuses kasvanud nõudlusega. See omakorda vajab üldideedelt üksikasjalikule analüüsile siirdumist, mis ei ole käesoleval juhul meie eesmärgiks.
36
Meetodit, kuidas leida nende ootuste ekvivalenti müügituluna, on kirjeldatud eespool lk. 36 joonealuses märkuses.
37
Päev on lühim ajavahemik, mille möödudes firma saab muuta oma otsust, kui palju hõivet pakkuda. See on n.-ö. majandusaja väikseim efektiivne ühik.
38
Pikaajalise hõive tase ei pea tingimata olema
39
Rõhuasetus ootuste kaalumisele otsuste vastuvõtmisel vastab minu arvates hr. Hawtrey seisukohale, et varude kuhjumine mõjutab sisendeid ja hõivet