Originaali tiitel:

      Susan Wiggs

      The Winter Lodge

      2007

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Reet Piik

      Korrektor Inna Viires

      © 2007 by Susan Wiggs

      Trükiväljaanne © 2018 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2019 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 11461

      ISBN (PDF) 978-9949-84-588-0

      ISBN (ePub) 978-9916-11-157-4

       Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Meenutades armastatud vanavanemaid, Anna ja Nicholas Klisti.

      TÄNUSÕNAD

      Autor tänab Port Orchardi mõttekoda: Kate Breslin, Lois Dyer, Rose Marie Harris, P. J. Jough-Haan, Susan Plunkett, Sheila Rabe ja Krysteen Seelen.

      Suur tänu ka Bainbridge’i saare katseköögile: Anjali Banerjee, Sheila Rabe, Suzanne Selfors ja Elsa Watson.

      Meg Ruley ja Annelise Robey Jane Rotroseni agentuurist ning Margaret O’Neill Marbury MIRA kirjastusest, nagu alati, lähevad tänusõnad teele ka teile.

      Eriline tänu, Joan Vassiliadis; Anna Osinski Poolast Varssavist; Matt Haney, Bainbridge’i saare politseiülem, ning Ellen ja Mike Loudon Washingtoni Bainbridge’i saare Bainbridge’i pagariärist.

      VAIMUTOIT

      JENNY MAJESKY

Kolach’id¹ algajatele

      Naljakas, kui paljud pagarid lasevad end pärmil ära hirmutada. Nähes seda retsepti koostisosade hulgas, pööravad nad ruttu ette järgmise lehekülje. Kartmiseks pole vähimatki põhjust.

      Kõnealune tainas on küllaltki andestava loomuga. See on elastne ja vastupidav ning paneb sind end tundma kui professionaal. Mu vanaema Helen Majeskyl oli kombeks öelda: „Küpsetamisest nagu elustki teatakse rohkem, kui arvatagi osatakse.“

      HARILIKUD KOLACH’ID

      1 supilusikatäis suhkrut

      2 pakikest aktiivset kuivpärmi (mis on päris tüütu, sest pärmi müüakse kolmestes pakkides)

½ tassi² sooja vett

      2 tassi piima

      6 supilusikatäit tavalist soolata võid

      2 teelusikatäit soola

      2 kergelt klopitud munakollast

      ½ tassi suhkrut

      6¼ tassi jahu

1½ pakki sulatatud võid³

Pane pärm mõõteklaasi ja puista peale 1 supilusikatäis suhkrut. Lisa soe vesi. Kui soe? Enamik kokaraamatuid ütleb 105–115 °F⁴. Kogenud kokale piisab paari veepiisa piserdamisest randmele. Algajad peaksid kasutama termomeetrit. Liiga kuum vesi tapab aktiivsed koostisosad.

      Soojenda piim väikeses kastrulis, lisa või ning sega sulamiseni. Jahuta leigeks ja vala suurde kaussi. Lisa sool ning suhkur, vala siis peene nirena juurde klopitud munarebud ning vispelda kiiresti, et munad ei tarduks. Seejärel vispelda sisse pärmisegu.

      Keera käised üles ning lisa ühe tassi haaval jahu. Kui tainas muutub segamiseks liiga raskeks, kasuta käsi. Tainas peab olema läikiv ja kleepuv. Jätka jahu lisamist ja sõtku tainast, kuni see saavutab läike. Pane tainapall õliga määritud kaussi, nii et tainas sellega üleni kokku saaks. Kata kauss niiske käterätiga ning aseta kuhugi sooja, kus õhk ei liigu. Umbes tunni aja pärast peaks tainas olema kerkinud kahekordseks. Minu vanaemal oli kombeks torgata kaks jahuga kokku tehtud sõrme pehmesse tainasse ning kui sõrmedega tehtud lohud ei kadunud, kuulutas ta, et tainas on piisavalt kerkinud. Ning siis anna loomulikult üks korralik löök, et tainas alla vajuks. Pärmi järele lõhnav pehme ohe viitab, et tainas on sulle alistunud.

      Eralda tainast munasuurused tükid ja vormi need pallideks. Aseta õliga määritud ahjuplaadile, üksteisest mitme tolli kaugusele. Lase veel 15 minutit kerkida ning vajuta pöidlaga igasse palli puuviljatäidise tarvis sügav lohk. Milline on ehedaim täidis, tekitab Poola pagarite hulgas lõputuid vaidlusi. Minu vanaema ei osalenud neis vaidlustes kunagi. „Tee seda, mis hästi maitseb,“ oli tema moto. Sobivad nii vaarikamoos, virsikupiruka täidis, viigimarjahoidis, ploomikeedis kui ka magus juust.

Sega ½ tassi sulatatud võid tassitäie suhkru, ½ tassi jahu ja teelusikatäie kaneeliga. Puista saadud puru iga kolach’i peale. Nüüd pane plaadid sooja kohta – näiteks külmkapi peale – ja lase taas umbes 45 minutit kerkida. Vahepeal soojenda ahi 375 °F⁵. Küpseta 20–40 minutit, kuni pirukad on kuldpruuni värvi. Pööra erilist tähelepanu alumistele pooltele, mis tükivad kõrbema, kui on kuumaallikale liiga lähedal.

      Võta kolach’id ahjust välja, pintselda sulavõiga ning tõsta ahjuplaadilt jahtuma. Retseptis toodud kogustest saab umbes kolm tosinat kolach’it.

      Vanaema ütles mulle ikka, et ei ole mõtet muretseda, kui kaua kogu tegevus aega võtab. Küpsetamine tähendab armastust ning kes hoolib, kaua armastus aega võtab?

      1 Ida-Euroopa päritolu magusad pirukad

      2 cup – Ameerikas retseptides kasutatav mõõtühik, 2,4 dl

      3 Ameerika võipakk kaalub umbes 110 grammi

      4 40–46 °C

      5 190 °C

      Esimene peatükk

      Jenny Majesky lükkas end kirjutuslauast kaugemale, ringutas ja masseeris alaselga. Miski – võib-olla tühja maja täitev tähendusrikas vaikus – oli ta kell kolm hommikul üles ajanud ning uuesti magama jääda ei õnnestunud. Mõnda aega oli ta kulunud hommikumantlis ja pulstunud toasussides küürutanud sülearvuti kohal ja oma ajaleheveeru kallal töötanud. Kuid praegu ei õnnestunud kirjutamine tal sugugi paremini kui magamine.

      Nii palju oli öelda, nii palju lugusid üles tähendada, kuid kuidas saanuks ta terve eluaja pikkused mälestused ja köögitarkused kord nädalas ilmuvasse artiklisse mahutada?

      Kui järele mõelda, oli ta alati tahtnud kirjutada enamat kui kõigest ajaleheveergu. Palju rohkemat. Universum, taipas ta, paljastas kõik ta vabandused. Ta peaks tõesti hakkama oma raamatu kallal töötama.

      Nagu kõik head kirjanikud, venitas ka Jenny töölehakkamisega. Laisalt näppis ta vanaema abielusõrmust, mis laual väikesel portselantaldrikul lebas.