Südamehääl. Barbara Cartland
Читать онлайн книгу.
kui ta sind praegu kuuleks?”
„Papa meelest on kõik korras,” nurises Harriet edasi. „Ma tean, et meie elamine on mõisniku oma, aga ta näib arvavat ka, et sellest tulenevalt võib ta meile öelda või meiega teha, mida tahab. Aga me ei ole mingi loomakari, keda võib ringi ajada, et Bartramidele meele järele olla, arvaku nad mis tahavad.”
„Harriet, kui sa ütled veel ühegi sõna, räägin ma papaga,” lausus leedi Evelyn tõsiselt. „Ma olen sinuga nõus, et oleks kena kui Sir George ja leedi Bartram saadaks teile tüdrukutele ka vahel kutse, mis ei oleks pelgalt kohatäiteks või kellegi ootamatult äraöelnud külalise asendamiseks, aga samal ajal peame me meeles pidama, et ei saa uhkeks minna.”
„Ma ei näe ühtki põhjust, miks me ei võiks uhked olla,” vaidles Harriet. „Mõisnik sai rüütliseisuse üksnes poliitilistel põhjustel. Sa oled ise öelnud, mamma, et sinu esivanemad pärinevad juba William Vallutajast ja ka Wantage’ite perekond on üsna viisakas. Ma olen kuulnud onu Herbertit seda ütlemas ja tema on ometi snoob.”
„Harriet, sa ei või ometi nii ebadaamilikult kõnelda,” pahandas leedi Evelyn. „Ja nagunii ei oodatagi sind peole. Sabina võtab selle kutse vastu.”
„Oh ei, mamma,” protesteeris Sabina. „Sa ju tead, kui õnnetuks Laura ja Dorothy mu alati teevad, ma ei tea kunagi, mida neile öelda. Nad tunduvad alati meile ülevalt alla vaatavat.”
„Las mina lähen, mamma,” palus Harriet. „Ma veel näitan neile. Mina juba ei karda, mis nad öelda või teha võivad.”
„Kindlasti mitte, Harriet. Sa ei ole veel valmis. Järgmisel aastal on asjad teistmoodi. Nüüd aga läheb Sabina. Õnneks on su valge kleit puhas, Sabina, ja me saame selle sinise vööga rõõmsamaks teha.”
Sabina vastuväiteid ei peetud miskiks ja õnnetu ning hirmul õhtu ees Bartramidega, asus ta külast laenatud tõllaga mõisa poole teele. Ta oli arvanud, et tunneb end kui kala kuival nende moodsate ja hoolimatute inimeste hulgas, millised tavaliselt mõisa külalised olid, aga ta oli meeldivalt üllatunud, kui leidis end õhtusöögilauas ühe noore mehe kõrvalt, kes algul rääkis üsna ülespuhutult raamatutest ja viis siis jutu poliitilisele olukorrale Euroopas.
Sabina ei saanud pooltestki asjadest, mida mees rääkis, aru, aga ta oli tähelepanelikult kuulanud ja rahul, kui pärast õhtusööki härrasmehed daamidele seltsi pakkuma tulid ning noormees ta üles otsis. Õhtu möödus üsna meeldivalt ja kui ta läks võõrustajaga hüvasti jätma, küsis leedi Bartram, kas ta saaks järgmisel päeval neile kroketit mängima tulla.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.