NullNullNull. Roberto Saviano
Читать онлайн книгу.
tapa raha pärast. Me ei tapa naisi, me ei tapa süütuid. Surema peab vaid see, kes selle on ära teeninud. Teadke, et see on taevane õiglus.” See on La Familia Michoacana visiitkaart Mehhikole.
Organisatsiooni liikmete jaoks on territoorium püha, nad ei luba seda uimastite ja haigustega rüvetada. Sellise mentaliteedi poolest sarnanevad nad Itaalia organisatsioonidega, kes peatavad ja karistavad kõiki, kes nende territooriumil uimasteid müüvad. La Familia Michoacana on omamoodi welfare sui generis42. Nad võitlevad uimastisõltuvuse vastu omapärasel sunnimeetodil: kartelli liikmed lähevad kliinikutesse isiklikult kohale ja ärgitavad uimastisõltuvust ravivaid patsiente kõikvõimalike vahenditega, sealhulgas ka palvetades, sõltuvusest vabanema. Siis aga sunnivad nad neid kartelli heaks tööle hakkama. Kes keeldub, see tapetakse. Ühistel palvetundidel on organisatsiooni jaoks oluline roll, sest nendest sõltub üldise käitumise kõrval liikmete karjäär. Kartell jagab abirahasid talupoegadele, ettevõtetele, koolidele ja kirikutele ning teeb kohalikes ajalehtedes ühiskonna toetuse võitmiseks propagandat. Just kohalikus ajalehes La Voz de Michoacán ilmunud artikliga teatab La Familia 2006. aasta novembris enda olemasolust: „Mõned meie võitlustehnikad võivad küll olla liiga karmid, aga see on ainus võimalus riigis korda luua. Võib-olla osa teie seast ei mõista seda praegu, aga me teame kindlalt, et kõige enam kannatada saanud aladel kiidetakse meid heaks, sest meie suudame vabaneda siia teistest osariikidest tulnud kurjategijatest, keda me takistame Michoacáni tagasi tulemast ja siin uusi kuritegusid toime panemast.” La Familia on nagu paralleelne riik Michoacáni osariigis. Ta annetab kogukonna oluliste projektide jaoks raha, kontrollib mikrokuritegevust, lahendab kohalikke tülisid. Ja võtab kaubanduse pealt protsenti: sada peesot kuus letikoha eest kohalikul turul, kolmkümmend tuhat automüügiesinduse eest. Sageli on ettevõtted sunnitud uksi kinni panema ja loovutama oma äri organisatsioonile, kes kasutab seda rahapesuks.
Hoolimata sellest, et La Familia aluseks on religioossed põhimõtted, tuntakse seda ülimalt vägivaldsete meetodite kasutajana. Selle liikmed piinavad ja tapavad oma vastaseid. „Me soovime, et president Felipe Calderón teaks, et me ei ole tema vaenlased ja austame teda. Soovime alustada ühist dialoogi. Oleme selle vastu, et Los Zetas Michoacáni tungib. Me soovime üldist rahu ja heaolu. Me teame, et oleme karmid, kuid see on vajalik … Meie eesmärk on jõuda kokkuleppele, soovime riigiga lepingut sõlmida.” Nii räägib kohaliku telekanali Michoacán CB Televisión Marcos Knappi juhitud saates „Voz y Solución” Servando Gómez Martínez, hüüdnimega La Tuta. Gómez on üks kartelli juhtfiguure, Moreno Gonzálezi partner, kes oli kunagi pakkunud president Calderónile liitu, et kõrvaldada kõige kardetavamad konkurendid. Valitsus keeldus läbirääkimisi pidamast. Sellest hoolimata on La Familia üks narkosõja aastatel Mehhikos kõige kiiremini kasvanud kartellidest. Michoacánist on selle võim laienenud ka naaberosariikidesse – Guerrerosse, Queretarosse ja Méxicosse. Selle kombitsad ulatuvad isegi Ameerika Ühendriikidesse. 2009. aasta oktoobris avalikustasid föderaalvõimud neli aastat kestnud juurdluse „Projekt Coronado” tulemused La Familia tegevusest USA territooriumil. Sellest sündis üks kõigi aegade suurimaid Ameerika Ühendriikides tegutsevate Mehhiko narkokartellide vastaseid operatsioone. Üle kolme tuhande agendi osales kaks päeva kestnud haarangus, millesse olid kaasatud nii kohalikud võimuorganid, osariikide võimuesindajad kui ka föderaalvõimud. Üheksateistkümnes osariigis arreteeriti kokku kolmsada meest. Kuuskümmend kaks kilo kokaiini, kolmsada kolmkümmend kilo metamfetamiini, nelisada nelikümmend kilo marihuaanat, sada nelikümmend neli relva, sada üheksa sõidukit ja kaks ebaseaduslikku narkolaborit konfiskeeriti koos kolme miljoni neljasaja tuhande dollariga sularahas. 2010. aasta novembris teeb La Familia riigile taas ettepaneku sõlmida kokkulepe: nad lubavad kartelli laiali saata, kui riik, föderaalvalitsus ja politsei lubavad teha omapoolseid jõupingutusi selleks, et tagada korrakaitse Michoacáni osariigis. Ettepanekust teavitati avalikkust kodude, kaupluste ja telefoniputkade uste alla sokutatud lendlehtedega, tänavatele üles riputatud narkoloosungitega või kirja teel, mis saadeti laiali blogidele, raadiojaamadele, ajakirjandusele ning nii rahvuslikele kui ka rahvusvahelistele uudisteagentuuridele. Selles antakse teada, et La Familia loodi vastusena riigi läbikukkumisele kodanike kaitsmisel kuritegevuse eest ja et sellesse kuuluvad Michoacáni kodanikud on valmis riiki oma elu hinnaga kaitsma. Ka seekord keeldus ise Michoacánis sündinud Felipe Calderón kartelliga kokkulepet sõlmimast ja läbirääkimisi alustamast.
La Familia ja Los Zetase vahelises võitluses on kogu Michoacán muutunud üleüldiseks sõjatandriks. 2008. aasta 15. septembril, Mehhiko iseseisvuspäeva eelõhtul toimus osariigi pealinnas Morelias esimene narkoterrorismi akt Mehhiko ajaloos. Veidi pärast seda, kui kuberner Leonel Godoy on kolm korda järjest hõiganud „¡ Viva Mexico !”43 ja löönud iseseisvuskella, lõhkeb linnaväljakule tseremooniat vaatama tulnud rahvahulga seas kaks kildgranaati, mis põhjustavad kaheksa inimese surma ja haavavad rohkem kui sadat inimest, kellest kõik on lihtkodanikud. Esimest korda langeb narkosõja ohvriks süütuid inimesi. Võimuesindajad näitavad näpuga La Familia peale, kes omalt poolt lehvitab Los Zetast süüdistavaid loosungeid: „Nad on argpüksid, kes rikuvad riigi rahu ja korda. Mehhiko ja Michoacán pole üksi. Aitäh Teile, Zetas, teie alatu teo eest.”
Morelia tapatöö tähistab murrangut vana ja uue elukorralduse vahel, El Chapo ja Los Zetase ning La Familia meetodite vahel. Varem kehtisid teatud reeglid. Kes El Chapo reetis, see sai karistada ja kõik. Tollal ei korraldatud mingeid õudseid ja veriseid vaatemänge. Tänapäeval näeb jõhkrust linnaväljakutel pidevalt. Ülimale vägivallale lisandub avalik alandus. El Chapo aga haarab asju lennult. Juba tapatööle järgneval päeval hakkab ta kiiruga e-posti teel levitama vastuteadet, millele ka El Mayo alla kirjutab: „Meie Sinaloas oleme alati kaitsnud rahvast ja austanud bosside ja teiste uimastikaubitsejate perekondi, me oleme alati austanud valitsust, naisi ja lapsi. Sel ajal kui võim oli Sinaloa kartelli käes, ei toimunud riigis ühtegi sellist tapatalgut. Ja kas teate, miks? Sest me oskame oma tööd teha ja meil on südametunnistus. Juba varsti hakkate Michoacánis sinaloalasi nägema (võtame tagasi meie käest ärakistud territooriumid ja tapame kõik, kes on Sinaloa perekonda teotanud), ja siis ei peata meid enam ei valitsus ega ükski kartell.”
Los Zetas ja La Familia demonstreerivad oma jõhkrust avalikult ja kasutavad seda enda saadikuna; Sinaloa pöördub vägivalla poole ainult siis, kui see vajalik on. See on postmodernismi ja modernismi vaheline väljakutse. Karjete ja vaikuse vaheline konflikt. Mängureeglid on muutunud. Näitlejate arv on suurenenud. Uued tegelased sünnivad kiiresti ja kugistavad alla terveid territooriume ja regioone. Uued kartellid on hullumas. Neid iseloomustab paindlikum struktuur, kiire reageerimisvõime, uue tehnoloogia tundmine, massimõrvadega kelkimine, segane pseudoreligioosne filosoofia. Ja tohutu raev, mille ees kahvatuksid kõik nende eelkäijad.
Elamukvartal Cancúnis. Mahajäetud furgoonauto tõmbab juba mitmendat päeva möödujate tähelepanu ning nad helistavad politseisse: „Sellest tuleb mäda liha haisu.” Politseinikud murravad furgooni ukse lahti ja leiavad sealt kolm surnukeha, kellel on käed raudus ja kilekotid pähe tõmmatud. Nende lähedusse on jäetud sõnum: „Me oleme uus grupp Mata Zetas, võitleme inimröövide ja väljapressimiste vastu ja teeme seda puhtama Mehhiko nimel kõikides osariikides.” Allkiri „Kartell Jalisco Uus Põlvkond (Los Mata Zetas).” Alles hiljem avastatakse, et ohvrid olid enne surma videolindile võetud ja Youtube’is on näha, kuidas kinnikaetud nägude ja püssidega mehed neid üle kuulavad. Nii esitleb end kartell Jalisco Uus Põlvkond ehk Los Mata Zetas, Zetade Tapjad. See on kõige noorem kartell.
2010. aasta 29. juulil sureb Ignacio Coronel Villarreal, Sinaloa kartelli esindaja Jalisco osariigis, El Chapo partner ja tema praeguse naise, Emma Coroneli onu. Ta tapetakse tulevahetuse käigus Mehhiko armeega Zapopanis, Jalisco osariigis. Tema liitlased kahtlustavad, et teda olid reetnud tema enda kartelli mehed ning otsustavad sellest lahku lüüa ja uue kartelli luua. Jalisco Uue Põlvkonna loojateks on Nemesio Oseguera Ramos, hüüdnimega El Mencho, Erick Valencia ehk El 85, ja Martin Arzola ehk El 53: kõik endised Millenniumi kartelli liikmed, mis tollal oli Sinaloa kartelli üks haru. Algab liitumiste ja lahkuminemiste tants. 2011. aasta algul otsustab Jalisco Uus Põlvkond vallutada Jalisco osariigi pealinna Guadalajara. See on sõda kõigi vastu. Aga juba mõni kuu hiljem liitub kartell uuesti Sinaloaga. Nüüd võitlevad nad Los Zetase vastu Guadalajara ja Veracruzi
Hisp k ‘elagu Mehhiko!’.