Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Triin Vihalemm
Читать онлайн книгу.
rahvusvahelistes ajakirjades ning ka tänu inimarengu aruannetes esitatud üldistatud analüüsile. Siiski tuleb tõdeda, et ka praegused uuringud jäävad kohati fragmentaarseteks, neis napib sageli üldistusjõudu ühiskonna kohta tervikuna, mida Lagerspetz ja Pettai 2003. aastal Eesti sotsioloogia nõrgaks küljeks pidasid.
Käesolev raamat kujutab endast ühte katset anda süsteemne ülevaade inimese ja ühiskonna vahekorrast ning elaviku muutumisest uuel sajandil.
KASUTATUD KIRJANDUS
Aarelaid-Tart, A. (1993). Seltsiliikumine Eestis. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 42: 2.
Aarelaid-Tart, A. ja Tart, I. (1995). Culture and Development of Civil Society in Estonia. Nationalities Papers, 23(1), 153–165.
Aarelaid-Tart, A. (2006). Cultural Trauma and Life Stories. Helsinki: Kikimora.
Aarelaid-Tart, A. (2012). Põlvkondlik sidusus ja hajusus elaviku taustal. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused (lk 7–15). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Aarelaid-Tart, A. ja Bennich-Björkman, L. (2012). Baltic Biographies at Historical Crossroads. London, New York: Routledge.
Allaste, A. – A. (2001). Klubikultuur Eestis. S. Helme ja J. Saar (Toim). Ülbed üheksakümnendad: Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate Eesti kunstis (lk 67–82). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Allaste, A. – A. (Toim) (2011). Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Allaste, A. – A. (Toim) (2013). Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Altermann, M. ja Maripuu, L. (2013). Mootorratturite subkultuuri kujunemine Eestis. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 195–230). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Araste, L. (2013). Eesti metal subkultuur – areng ja kommunikatsioon läbi aastate. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 119–141). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Arutjunjan, J. ja Kahk, J. (Toim) (1980). Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta. Tallinn: Perioodika.
Bolin, G. (2005). The Media Landscape of Södertörn 2002: Media Use, Values and Everyday Life in Southern Stockholm. Huddinge: Södertörn University College, Institutionen för medier, konst och filosofi, Media and Communication Studies.
Bourdieu, P. (1993). The Field of Cultural Production: Essays on Art and Literature. Cambridge: Polity.
Grogaard, J. (Toim) (1996). Estonia in the Grip of Change: the Norbalt Living Conditions Project. Oslo: Forskningsstiftelsen Fafo.
Haavio-Mannila, E. ja Rannik, E. (Toim) (1985). Vertaileva tutkimus Eestin ja Suomen perheestä, työstä ja vapaa-ajasta. Helsinki: Suomen ja Neuvostoliiton välinen tieteellis-tekninen yhteistoimintakomitea.
Hallik, K. (1997). Eestlaste ja venelaste poliitiliste hoiakute ja geo-ajaloolise teadvuse polarisatsioon 1991. aastal. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 11–17). Tallinn: Avita.
Hallik, K., Kruusvall, J., Pavelson, M., Pettai, I, Proos, I. ja Vetik, R. (Toim) (2006). Integratsiooni monitooring 2005: uuringu aruanne. Tallinn: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus.
Hansson, L. (Koost) (2004). Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993–2003. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Hansson, L. (Koost) (2009). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008. Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Heidmets, M. (Toim) (1998). Vene küsimus ja Eesti valikud. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Helemäe, J. (2000). Haridussüsteem ja tööturg: Eesti ja Euroopa võrdlus. R. Vetik (Peatoim). Eesti Inimarengu Aruanne 2000 (lk 85–99). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Helemäe, J. (2011). Intragenerational mobility under conditions of rapid neoliberalization. E. Saar (Toim). Towards A Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia (lk 83–109). Bern: Peter Lang.
Helemäe, J. ja Saar, E. (1998). Põlvkonnasisene sotsiaalne mobiilsus üleminekuperioodil (Eesti longituuduuringute andmeil). P. Kenkmann ja J. Saarniit (Toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (lk 100–105). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1998). Täiskasvanute koolituse uuring 1997: metoodiline ülevaade. Tallinn: Statistikaamet.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1999). Täiskasvanute koolitus 1997. Tallinn: Statistikaamet.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast mõjust kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Helsper, E. J., Kalmus, V., Hasebrink, U., Sagvari, B. ja De Haan, J. (2013). Country Classification: Opportunities, Risks, Harm and Parental Mediation. LSE, London: EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://eprints.lse.ac.uk/52023.
Hion, E., Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1988). Meie muutuv elulaad. Tallinn: Eesti Raamat.
Høyer, S., Lauk, E. ja Vihalemm, P. (Toim) (1993). Towards a Civic Society: The Baltic Media’s Long Road to Freedom. Perspectives on History, Ethnicity, and Journalism. Tartu: Nota Baltica.
Jadov, V. (1968). Sotsiologitšeskoje issledovanije: metodologija, programma, metodõ. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli Kirjastus.
Jadov, V. (Toim) (1998). Sotsiologija v Rossii. Moskva: Izdatelstvo Instituta sotsiologii RAN.
Järve, M. (1985). Kulturnaja dejatelnost nasselenija. Tallinn: Eesti Raamat.
Järve, M. (1994). Vaba aeg. A. Narusk (Toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel (lk 84–100). Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Järve, P. (Koost) (1997). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik. Tallinn: Avita.
Kallas, K., Vetik, R., Kruusvall, J., Saar, E., Helemäe, J., Kirss, L., Leppik, C., Seppel, K., Kivistik, K. ja Ubakivi-Hadachi, P. (Toim) (2015). Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Leitav aadressilt: www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015.
Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: Eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. L. Ots (Toim). Uued ajad – uued lapsed (lk 35–62). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kalmus, V., Karu, K., Komp, L., Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Siibak, A. ja Ugur, K. (2010). Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk. Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte. EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://www.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20II%20(2009-11)/EUKidsExecSummary/EstoniaExecSum.pdf.
Kalmus, V., Lauristin, M. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (Toim) (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalmus, V., Talves, K. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2013). Behind the Slogan of „e-State“: Digital Stratification in Estonia. M. Ragnedda ja G. Muschert (Toim). The Digital Divide: The Internet and Social Inequality in International Perspective (lk 193–206). London: Routledge.
Kalvet, T. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2008). Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Kask, K. ja Vellerand, L. (1980). Inimesed teatrisaalis. Tallinn: Perioodika.
Keen, M. F. ja Mucha, J. (Toim)