Rikka isa teejuht investeerimisel kulda & hõbedasse. Michael Maloney
Читать онлайн книгу.
k ‘valuuta, vääring’) sõnast current (eesti k ‘vool’). Vool peab olema pidevas liikumises, sest vastasel korral see hääbub (mõelge elektrile). Valuuta ei ole iseenesest väärtus. See on vahendaja, millega saab väärtuse ühest varast teise üle kanda.
Raha
Erinevalt valuutast on raha iseenesest väärtus. Raha on alati valuuta, sest sellega saab alati osta teisi asju, millel on väärtus, kuid nagu äsja teada saime, ei ole valuuta alati raha, sest see ei ole iseenesest väärtus. Kui teil on sellest raske aru saada, mõelge lihtsalt sajadollarisele kupüürile. Kas arvate tõesti, et see paber maksab 100 dollarit?
Mõistagi on vastus „ei”. See paber esindab üksnes väärtust, mis sisaldub milleski muus – või vähemalt sisaldus, enne kui meie rahast sai valuuta. Me käsitleme USA valuuta ja kullastandardi ajalugu hiljem, kuid praegu piisab teadmisest, et USA dollarit ei taga muu kui ainult kuum õhk või sagedamini mainitud „hea usk ja USA au”. Lühidalt öeldes on meie valitsusel võimalus oma äranägemise järgi raha luua, mida ta ongi teinud, ilma et see oleks millegagi tagatud. Teie võite nimetada seda valeraha trükkimiseks, seevastu valitsus kutsub seda fiskaalpoliitikaks. Meie nimetame aga kõike seda fiatvaluutaks.
Fiatvaluuta
Fiat on ühe täieliku täideviiva võimuga isiku, rühma või organisatsiooni meelevaldne otsus, määrus või teadaanne. Valuuta, mille väärtus tuleneb deklaratiivsest fiat’ist ehk valitsuse autoritaarsest määrusest, on fiatraha. Kõik tänapäeval kasutuses olevad valuutad on fiat-valuutad.
Ma kasutan selles raamatus õigeid mõisteid. Alguses tundub see teile imelik, kuid minu eesmärk on üksnes rõhutada valuuta ja raha erinevusi ning aidata nendest paremini aru saada. Loodetavasti mõisate raamatu lõpuks, et just see avalikkuse oskamatus valuutal ja rahal vahet teha on loonud kõigi aegade parima rikkuse akumuleerimise võimaluse. Te saate sellest raamatust valuuta ja raha kohta teadmised, millest tõenäoliselt 99 % elanikkonnast pole aimugi või neil lihtsalt polegi selle teema vastu vähimatki huvi. Seega õnnitlen, te saavutate suure edumaa!
Inflatsioon
Kui ma räägin inflatsioonist või deflatsioonist, siis mõtlen nendega valuutavaru suurenemisest või vähenemisest. Rahalise inflatsiooni või deflatsiooni sümptomiks on hindade tõus või langus. Mis ka ei juhtuks, üks on kindel. Inflatsiooniga muutuvad kõik asjad kallimaks – peale valuuta.
Valuuta loomise seiklused
Fiatvaluutad ei alusta kohe niisugusena ja nendel harvadel juhtudel, kui alustasidki, jäi nende eluiga üürikeseks. Ühiskonnad alustavad tavaliselt selliste kõrge väärtusega kauprahadega nagu kuld ja hõbe. Seejärel paneb valitsus elanikkonda pettuse läbi fiatvaluutat tasapisi omaks võtma, emiteerides paberveksleid, millega saab lunastada väärismetalle. Need vekslid (valuuta) on tegelikult üksnes hoidlas oleva pärisraha hoiusertifikaadid ehk kviitungid. Ma julgen öelda, et paljude ameeriklaste arvates toimibki USA dollar praegu niimoodi.
Kui valitsus on pabervaluuta käibele lasknud, suurendatakse valuutavaru defitsiitse finantseerimise ehk kulutamise kaudu, trükkides veel rohkem valuutat, et katta neid kulusid, ja krediidi loomise kaudu, mis põhineb kohustusliku reservmääraga ehk lihtsalt osareservpangandusel (mida käsitleme hiljem). Seejärel, tavaliselt sõja või mõne muu riikliku kriisiolukorra tõttu – näiteks mõni välisvalitsus või kohalik elanikkond püüab oma veksleid välja lunastada (pangajooksud) – peatab valitsus väljaostuõigused, sest neil ei ole kogu trükitud paberi ulatuses kulda ja hõbedat tagatiseks, ning põmm! Meil ongi fiatvaluuta.
Siinkohal paljastan teile väikese räpase saladuse: fiatvaluuta peabki väärtust kaotama. Selle peamine eesmärk on konfiskeerida teie vara ja kanda see valitsusele üle. Iga kord, kui valitsus trükib uue dollari ja kulutab selle, saab valitsus selle dollari täieliku ostujõu. Aga kust see ostujõud tuli? See varastati salaja teie käes olevatelt dollaritelt. Iga ringlusse sisenev uus dollar devalveerib kõik juba olemasolevad dollarid, sest nüüd jahib rohkem dollareid sama hulka kaupu ja teenuseid. Järgneb hinnatõus. See ongi kurikavala varjatud maksuna tuntud inflatsioon, mis röövib teie vara nagu varas öös.
Kuld ja hõbe on sajandeid fiatvaluutaga lahinguid pidanud ning väärismetallid on alati peale jäänud. Kuld ja hõbe revalveerivad ennast iseeneslikult vaba turu süsteemi kaudu, leides tasakaalu fiatvaluutaga. See mudel on kordunud ikka ja jälle alates suurest rahakriisist Ateenas 407 eKr. Millal iganes investor märkab ühe niisuguse lahingu algust, avanevad tohutud võimalused (nagu ajalugu on näidanud) akumuleerida väga lühikese perioodi jooksul suuri rikkusi.
Tundub, et algus on alati ühesugune. Valuuta hulga suurenedes koguneb energia ja siis tunnetavad massid loomuliku inimliku vaistuga saabuvat kriisi ning äkki, otsekui pääsedes paisu tagant valla, revalveerivad kuld ja hõbe ennast suhteliselt lühikese ajaga, et tasakaalustada ennast vahepeal tekitatud valuuta hulga ja veel rohkemaga. Kui näete märke sellest, et varsti juhtub midagi ja hakkate tegutsema enne masse, kasvab teie ostujõud eksponentsiaalselt, samal ajal kui kulla ja hõbeda väärtus kasvab infleerunud valuuta suhtes. Kui te ei hakka tegutsema, tabab teid häving.
Need fiatvaluuta ja kulla-hõbeda raskekaalu matšid võivad lõppeda kahel viisil:
1) tehnilise otsusega, kus fiatvaluuta tagatakse jälle varaga, kulla või hõbedaga;
või
2) nokauti löömisega, mis tähendab fiatvaluuta surma.
Nii või teisti kuulutatakse võitjateks alati kuld ja hõbe. Nad jäävad igaveseks maailma valitsevateks raskekaalu maailmameistriteks. Aga te ei pea mind uskuma. Vaadakem, mida ajalool öelda on.
Minu jaoks algas kõik Kreekas
Winston Churchill ütles kord: „Mida kaugemale mineviku vaatate, seda kaugemale tulevikku näete.” Seega vaatame Churchilli eeskujul minevikku … koguni nii kaugele kui kreeklaste aega.
Kuld ja hõbe on olnud valitsevad valuutad juba 4500 aastat, kuid neist sai raha Lüüdias umbes 680 eKr, mil nendest vermiti esimesed võrdse massiga mündid, et muuta kauplemine hõlpsamaks ning sujuvamaks. Müntimine sai tõelise hoo sisse ajal, mil see jõudis Ateenasse. Ateena oli maailma esimene demokraatia. Seal oli maailma esimene vaba turu süsteem ja toimiv maksusüsteem. Tänu sellele ehitati ka niisuguseid arhitektuuri meistriteoseid nagu Parthenon.
Ateena säras ereda tähena palju aastaid. Kui olete ajalooga kursis, siis teate, et seda peetakse üheks kõigi aegade võimsamaks tsivilisatsiooniks. Samuti teate, et see tsivilisatsioon langes juba väga ammu. Aga mis siis juhtus? Miks langes nii suur ja võimas tsivilisatsioon nagu Ateena? Vastus peitub samas mudelis, mida näeme korduvat läbi ajaloo ikka ja jälle: suur ahnus sünnitab suure sõja.
Ateena majandus edenes jõudsalt uue rahasüsteemi ajal. Siis sattusid nad sõtta, mis kujunes tunduvalt pikemaks ja kulukamaks, kui alguses arvati (tuleb tuttav ette?). Pärast 22 aastat sõdimist olid ressursid kahanenud ja raha peaaegu otsas, kuid siis leidsid ateenlased väga nutika viisi, kuidas sõda edasi rahastada. Nad hakkasid oma raha väärtust vähendama, et kangekaelselt jätkata. Ateenlastel tärkas geniaalne idee, et kui korjata maksudena 1000 münti ning segada kuld ja hõbe vasega pooleks, saab kokku 2000 münti! Kas tuleb teile tuttav ette? Peaks tulema … seda nimetatakse defitsiitseks finantseerimiseks ja meie valitsus teeb seda iga jumala päev.
See oli esimene kord ajaloos, kui kullal või hõbedal oli määratud hind. Enne ateenlaste hiilgavat mõtet hinnati kõike, mida sai osta, kulla või hõbeda massiga. Nüüd esimest korda oli olemas riigi valuuta, mis ei olnud kuld ja hõbe, vaid vase segu kulla või hõbedaga. Sellega sai osta kulda ja hõbedat, kuid valuuta hulk ei kujutanud endast ainult kulda ja hõbedat.
Järgmise kahe aastaga sai nende rahast pelk valuuta ja muutus selle tagajärjel praktiliselt väärtusetuks. Kuid mõistagi, kui rahva silmad väärtuse alandamise suhtes avanesid, nägid kõik, kellel olid vanad puhtast kullast ja hõbedast mündid alles, et nende ostujõud suurenes tohutult.
Paari aasta pärast kaotati selle protsessi käivitanud sõda. Ateena ei suutnud taastada endist