Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
tegelik liider. Need, kes võtavad endale vastutuse, omavad võimu. Need, kes seda väldivad, võimu ei saa.
Samasugune vastutuse põhimõte kehtib ka isiklikul tasandil. Enamik meist on väljendanud teisele inimesele mingeid positiivseid tundeid, püüdnud talle öelda, et armastab teda, saab aru tema probleemist. Aga selle asemel, et võtta vastu positiivne sõnum, nopib teine sealt välja hoopis negatiivse. Ta ärritub või muutub vaenulikuks. Ka meie kaldume siis sageli ärrituma, hakkame teda süüdistama, pidades teda lahkheli eest vastutavaks. See on lihtne väljapääs, aga mitte alati kõige targem. Küsimus on selles, et selle kõik võis esile kutsuda see, kuidas te ise suhtlete. Soovitud tulemuse võib aga ikka veel saavutada, kui te peate meeles oma eesmärki – see tähendab käitumist, mida te loodate tekitada. Just teist endast sõltub oma käitumise, hääletooni, ilme jne muutmine. Öeldakse, et suhtlemise eesmärk on saavutada teatud reaktsioon. Muutes oma tegevust, võite te muuta ka suhtlemist. Säilitades vastutuse, säilitate te ka suutlikkuse muuta tulemus selliseks, nagu te soovite.
4. veendumus: selleks, et kõiki asju kasutada, ei ole vaja kõike mõista. Paljud edukad inimesed elavad veel ühe kasuliku usu najal. Nad ei arva, et peavad mingi asja kasutamiseks selle kohta kõike teadma. Nad teavad, kuidas kasutada olulist, ilma et oleks vaja seda viimse pisiasjani tunda. Vastutaval kohal olevaid inimesi jälgides võib näha, et neil on olemas vajalikud teadmised paljude asjade kohta oma ettevõttes, aga harva tunnevad nad põhjalikult igat üksikasja.
Esimeses peatükis kõnelesime me sellest, kuidas jäljendamine võib säästa inimese jaoks asendamatut ressurssi – aega. Kui me jälgime edukaid inimesi, et teada saada, milliseid samme nad tulemuste saamiseks astuvad, saame me nende samme kopeerida ja hoopis väiksema ajaga tulemusteni jõuda. Aeg on üks asi, mida mitte keegi teie jaoks juurde ei saa tekitada. Edukad inimesed käivad ajaga alati kokkuhoidlikult ümber. Nad püüavad igas olukorras teha kindlaks selle olemuse ega hakka ülejäänu peale aega raiskama. Kui aga mingi asi hakkab neid huvitama, kui nad tahavad teada, kuidas mingi mootor töötab või kuidas mingit toodet valmistatakse, siis kulutavad nad selle õppimiseks lisaaega. Aga nad teavad alati, kui palju teadmisi on vaja. Nad teavad alati, mis on tähtis ja mis mitte.
Võin kihla vedada, et kui ma paluksin teil rääkida, mis on elekter, siis suudaksite te välja pakkuda vastuse, mis näitab teie täielikku võhiklikkust või on paremal juhul midagi väga ähmast. Aga lülitile vajutate te ikkagi, et tuli põlema panna. Ma ei usu, et paljud teist loevad praegu seda raamatut kodus küünlavalgel. Edukad inimesed oskavad eriti hästi teha vahet selle vahel, mida neil on vaja mõista ja mida mitte. Selleks, et tulemuslikult ära kasutada käesolevas raamatus toodud infot, et ära kasutada oma elus kõike, mis te olete, peaksite te aru saama, et kasutamise ja sisulise teadmise vahel peab valitsema tasakaal. Te võite kulutada kogu oma aja juurestiku tundmaõppimisele, aga võite ka õppida vilju noppima. Edukad inimesed ei ole ilmtingimata need, kellel on kõige enam infot või teadmisi. Küllap oli ka Stanfordis ja California Tehnikaülikoolis palju teadlasi ja insenere, kes teadsid arvuti ehitamisest rohkem kui Steve Jobs ja Steve Wozniak12, kuid just need kaks oskasid kõige efektiivsemalt ära kasutada seda, mis neil oli. Nemad olid need, kes said tulemusi.
5. veendumus: inimesed on suurim ressurss. Meistrid – see tähendab inimesed, kes saavutavad väljapaistvaid tulemusi – omavad peaaegu alati teiste suhtes väga suurt austust ning hindavad neid kõrgelt. Neil on meeskonna, ühise eesmärgi ja ühtsuse tunnetus. Kui selliste uute äriraamatute nagu Innovation and Entrepreneurship, In Search of Excellence ja The One Minute Manager vahel otsida mingit ühist joont, siis oleks see selline, et kestvat edu ei ole võimalik saavutada ilma inimestevahelise kooskõlata, et edu võib saavutada ainult siis, kui luuakse hästi toimiv meeskond. Me kõik oleme näinud aruandeid Jaapani tehaste kohta, kus töölised ja juhtkonna liikmed söövad samas sööklas ning kus kõik osalevad tulemuslikkuse hindamises. Nende edu peegeldab imesid, mida võib saavutada siis, kui inimesi austatakse, mitte aga ei püüta nendega manipuleerida.
Kui In Search of Excellence autorid Thomas J. Peters ja Robert H. Waterman Jr. selgitasid välja ettevõtteid tugevdavad tegurid, leidsid nad, et põhiline on inimestele pööratav tähelepanu. “Väljapaistvas ettevõttes ei ole vist ühtegi tähtsamat omadust kui üksikisiku austamine,” kirjutasid nad. Edukad olid need ettevõtted, kus inimesi koheldi austuse ja väärikusega, kus neid peeti partneriteks, mitte tööriistadeks. Autorid märkisid, et ühes uurimuses nimetas kaheksateist Hewlett-Packardi tippjuhti kahekümnest, et ettevõtte edukus sõltub HP inimestele orienteeritud filosoofiast. HP ei ole jaemüügifirma, mis suhtleks avalikkusega, ega ka heast mainest sõltuv teenindusettevõte. Selles tegeldakse kaasaegse tehnoloogia kõige keerulisemate küsimustega. Aga isegi seal on selge, et töötajatesse hästi suhtumine on kõige tähtsam.
Nii nagu paljude siin esitatud “valede” puhul, on ka seda “valet” kergem välja öelda kui tegelikult omaks võtta. Nii lihtne on rääkida, et inimesi – olgu siis tegu perekonnaliikmete või ettevõtte töötajatega – tuleb kohelda austusega. Seda ei ole siiski alati kerge teha.
Käesolevat raamatut lugedes tuleks teil meeles pidada tüürimehe kuju, kes korrigeerib laeva kurssi, sel ajal kui laev oma sihtmärgi poole liigub. Sama on eluga. Me peame olema pidevalt valvel, korrigeerima oma käitumist ja tegevust, et tagada õiges suunas liikumine. Öelda enda kohta, et ma kohtlen inimesi austusega, ja seda ka tegelikult teha, ei ole üks ja sama asi. Need, kes saavutavad edu, ütlevad teistele kõige sagedamini: “Kuidas me saaksime seda paremini teha?”, “Kuidas see asi korda ajada?”, “Kuidas paremaid tulemusi saavutada?”. Nad teavad, et ühel inimesel, olgu ta nii geniaalne kui tahes, on üksinda väga raske saada samu tulemusi, mida saavutatakse tõhusa meeskonna ühise jõupingutuse tulemusena.
6. veendumus: töö on mäng. Kas te teate mõnda inimest, kes oleks saavutanud suurt edu, tehes midagi, mida ta vihkab? Mina ei tea. Üks edu võti seisneb selles, et tuleb ühitada kaks asja – mida te teete ja mida te armastate teha. Pablo Picasso ütles kunagi: “Ma lõõgastun töötamise ajal; mitte millegi tegemine või külaliste võõrustamine väsitab mind.”
Võib-olla me ei maali kõik nii hästi kui Picasso, aga me saame kõik anda oma parima, et leida töö, mis meid virgutab ja annab meile jõudu. Töösse võib ka sisse tuua palju neid aspekte, mida me kasutame mängides. Mark Twain on öelnud: “Edu saladus on teha kutsumusest elukutse.” Tundub, et edukad inimesed nii just teevadki.
Tänapäeval on palju kuulda töönarkomaanidest. On inimesi, kellele töö on muutunud ebaterveks kinnisideeks. Nad ei saa tööst rahuldust, aga on jõudnud punkti, kus nad ei suuda ka midagi muud teha.
Teadlased on leidnud töönarkomaanide kohta üllatavaid asju. On inimesi, keda võib pidada töönarkomaanideks, sest nad armastavad oma tööd. Töö esitab neile väljakutseid, ergutab neid, muudab nende elu rikkamaks. Need inimesed suhtuvad töösse nii, nagu enamik meist suhtub mängudesse. Nad võtavad tööd kui võimalust end täiendada, uusi asju õppida, uusi valdkondi avastada.
Kas mõned tööd on arendavamad kui teised? Muidugi. Küsimus on selles, et nendeni tuleb jõuda. Siin toimib ülespoole minev spiraal. Kui teil õnnestub leida viis, kuidas oma tööd teha loovalt, siis aitab see teil veelgi huvitavama töö poole liikuda. Kui te aga leiate, et töö on vaid rügamine, lihtsalt viis raha teenida, siis on üsna tõenäoline, et te kaugemale ei jõuagi.
Me kõnelesime enne veendumuste sünergiast, sellest, et üks positiivne veendumus toetab teisi positiivseid veendumusi. See on järgmine näide. Ma ei usu, et oleks olemas ummikusse viivaid töid. On ainult inimesed, kes on kaotanud usu võimalustesse, kes on otsustanud vastutust enda peale mitte võtta, kes on otsustanud uskuda ebaõnnestumisse. Ma ei taha öelda, et teist peaks saama töönarkomaan. Ma ei taha öelda, et te peaksite maailma ainult oma töö ümber keerlema panema. Kuid ma tahan öelda, et te rikastaksite oma maailma ja tööd, kui teeksite seda samasuguse uudishimu ja visadusega, mida te toote oma mängudesse.
7. veendumus: edu ei tule ilma pühendumiseta. Edukad inimesed usuvad pühendumise jõusse. On üks usk, mis on edust praktiliselt lahutamatu – suur edu ei tule ilma pühendumiseta. Mis tahes valdkonnas edukaid inimesi vaadates võib
Arvutiinsener, rajas koos Steve Jobsiga firma