Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
ega plahvata. See on absurdne. Samamoodi nagu plaadimängija ümberseadistamine on lihtne, on lihtne ka muuta viisi, kuidas inimene tekitab sisemisi ressursse mittekasutavaid tundeid ja emotsioone. Oma seisundi muutmiseks ei pea meenutama kogu kogetud valu. Vaja on hoopis muuta sisemine kujutluspilt negatiivsest positiivseks, mis siis automaatselt esile kutsutakse ning mis aitab paremaid tulemusi saada. Tuleb käivitada nende juhteteede tööd, mis viivad joovastusele, ning lülitada välja need, mis põhjustavad valu.
NLP käsitleb inimkogemuste struktuuri, mitte sisu. Kuigi me võime olla ja olemegi isiklikust seisukohast kaastundlikud, ei huvita meid kübetki, mis tegelikult juhtus. Samas huvitab meid aga väga, kuidas inimene oma ajus juhtunu kokku paneb. Mis vahet on sellel, kuidas inimene tekitab masendus- ja ekstaasiseisundit? Põhiline erinevus on viisis, kuidas ta ehitab üles sisemised kujutluspildid.
“Mitte millelgi muul ei ole minu üle võimu kui ainult sellel, millele ma oma teadlike mõtete kaudu võimu annan.”
Me ehitame oma sisemised kujutluspildid üles viie meele kaudu – nägemis-, kuulmis-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeele abil. Teiste sõnadega tajume me maailma visuaalsete, auditiivsete, kinesteetiliste, maitsmis- ja haistmiselamuste kaudu. Seega – kõiki mälus salvestunud kogemusi kujutatakse nende meelte kaudu, eriti aga kolme põhilise aistmisviisi – nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelega saadud sõnumite kaudu.
Need aistmisviisid on umbkaudsed grupid, kuidas me loome sisemisi kujutluspilte. Viit meelt ehk meeltesüsteemi võib pidada ka komponentideks, mille põhjal luuakse kogemused ehk tulemused. Tuleks meeles pidada, et kui inimene on võimeline saavutama mingit kindlat tulemust, siis saavutatakse see teatud vaimse ja füüsilise tegevuse tulemusena. Kopeerides kellegi tegevust on ju võimalik kopeerida ka tema tulemusi. Tulemuseni jõudmiseks peate te aga teadma, millised komponendid on vajalikud. Inimkogemuste “komponendid” tulenevad viiest meelest ehk aistingust. Kuid teadmisest, milliseid komponente on vaja, kahjuks ei piisa. Et jõuda täpselt soovitud tulemuseni, tuleb täpselt teada, kui palju mingit komponenti vaja läheb. Kui mingit komponenti lisatakse liiga vähe või liiga palju, siis ei saada soovitud iseloomu ja kvaliteediga tulemust.
Kui inimene tahab midagi muuta, siis tavaliselt tahab ta muuta kas üht või mõlemat järgnevast: kuidas ta end tunneb – see tähendab oma seisundit – ja/või kuidas ta käitub. Näiteks tahab suitsetaja sageli muuta seda, kuidas ta end füüsiliselt ja emotsionaalselt tunneb (seisund), kuid ka oma käitumismudelit, mis tähendab järjepidevat käe sirutamist sigareti järele. Seisundi jõudu käsitlevas peatükis selgitasime me, et seisundi ja seega ka käitumise muutmiseks on kaks viisi – muuta füüsist, mis muudab enesetunnet ja käitumist, või muuta sisemist kujutluspilti. Käesolev peatükk räägib aga sellest, kuidas õppida muutma seda, kuidas me asju ette kujutame, nii et see annaks meile jõudu tunda ja tekitada sellist käitumist, mis aitab jõuda igatsetud eesmärgini.
Oma sisemise kujutluspildi juures saame me muuta kahte asja. Seda, mida me kujutame – näiteks kui me kujutame ette kõige mustemat stsenaariumit, siis võime me muuta seda nii, et hakkame ette kujutama parimat stsenaariumit. Aga me saame muuta ka seda, kuidas me midagi ette kujutame. Paljudel meist on ajus nn nupud, mis panevad aju teatud viisil reageerima. Näiteks leiavad mõned inimesed, et millegi väga-väga suurena ettekujutamine on nende jaoks väga motiveeriv. Teised aga avastavad, et hääletoon, mida nad endaga kõneldes kasutavad, muudab motivatsiooni märgatavalt. Peaaegu kõigil inimestel on teatud peamised ala-aistingud, mis kutsuvad esile kohese reageeringu. Olles kindlaks teinud erinevad viisid, kuidas me asju ette kujutame ja kuidas need meid mõjutavad, on võimalik oma mõtete üle kontroll saavutada ja hakata asju ette kujutama nii, et see oleks stimuleeriv, mitte takistav.
Kui keegi saavutab jäljendamist vääriva tulemuse, siis on vaja teada enamat kui lihtsalt seda, et ta lõi endale mingi kujutluspildi ja ütles endale midagi. On vaja peenemaid vahendeid, et teada saada, mis tegelikult tema mõtetes toimus. Just siin tulevadki mängu ala-aistingud.
Tegemist oleks nagu tulemuse tekitamiseks vajalike komponentide täpsete kogustega. Need on kõige väiksemad ja täpsemad inimkogemuse osad. Selleks, et olla võimeline visuaalset kogemust mõistma ja ka juhtima, peame me sellest rohkem teadma. On vaja teada, kas see on hele või tume, mustvalge või värviline, liikuv või paigalpüsiv. Ka auditiivse kogemuse kohta on vaja teada, kas see on vali või vaikne, lähedal või kaugel, kõlav või tuhm. Kinesteetilise kogemuse kohta tahame me teada, kas see on pehme või kõva, terav või sile, painduv või jäik. Alaaistingute loetelu on toodud allpool.
Veel üks oluline erinevus on see, kas kujutlus on seostatud või seostamata. Seostatud kujutluspilt on see, mida inimene kogeb nii, nagu ta oleks tõesti kohal viibinud. Ta näeb seda oma silmadega, kuuleb ja tunneb seda, mida ta oleks kuulnud ja tundnud, kui ta oleks ka tegelikult füüsiliselt sel ajal selles paigas viibinud. Seostamata kujutluspilt on aga see, kui inimene kogeb midagi nii, nagu vaataks ta seda endast väljaspool. Kui ta näeb omaenda seostamata pilti, siis vaatab ta nagu filmi endast.
Püüdke hetkeks meenutada mõnda hiljutist meeldivat kogemust.
Minge sellesse kogemusse tagasi. Vaadake, mida te oma silmadega nägite: sündmusi, pilte, värve, erksust jne. Kuulake uuesti, mida te kuulsite: hääli, helisid jne. Tundke, mida te tundsite: emotsioone, temperatuuri jne. Kogege, milline see tunne on. Nüüd astuge oma kehast välja ja tundke, kuidas te sellest situatsioonist eemaldute, kuid peatuge kohas, kus te end veel ikka selles kogemuses näha võite. Kujutage seda kogemust ette nii, nagu te vaataksite ennast filmis. Kuidas teie tunded erinevad? Millisel juhul olid tunded intensiivsemad, esimesel või teisel juhul? See ongi seostatud ja seostamata kogemuse erinevus.
Kasutades selliseid ala-aistingute erisusi nagu seostatus ja seostamatus, saate te oma elu põhjalikult muuta. Pidage meeles, et inimese kogu käitumine sõltub sellest, millises seisundis ta on, ning et see seisund tekib inimese sisemisest kujutluspildist – asjadest, mida me endale ette kujutame, ütleme jne. Nii nagu filmirežissöör saab muuta filmi mõju publikule, nii saate ka teie muuta mõju, mida kogetu teile avaldab. Režissöör võib muuta kaamera võttenurka, muusika tugevust ja tüüpi, liikumise kiirust ja hulka, pildi värvi ja kvaliteeti ning selle kaudu luua publikus soovitud seisundi. Ka teie võite oma aju samas suunas juhtida, et tekitada sisemine seisund või käitumine, mis aitab kaasa suurimate eesmärkide saavutamisele või vajaduste rahuldamisele.
VÕIMALIKE ALA-AISTINGUTE LOETELU
Visuaalsed
1. Film või liikumatud pildid
2. Panoraampilt või raamistik (kui raamistik, siis ka selle kuju)
3. Värviline või mustvalge
4. Eredus, erksus
5. Pildi suurus (elusuuruses, suurem või väiksem)
6. Keskse(te) objekti(de) suurus
7. Iseenda viibimine pildis või pildist väljas
8. Pildi kaugus endast
9. Keskse objekti kaugus endast
10. Kolmemõõtmelisus
11. Värvide intensiivsus (või mustvalge)
12. Kontrastsuse aste
13. Liikumine (kui liikumine on olemas, kas kiirus on suur või väike)
14. Fookus (millistele osadele – väljapoole või sissepoole)
15. Katkendlik või pidev fookus
16. Millise nurga alt vaadeldakse
17. Piltide arv
18. Asukoht
19. Muu?
Auditiivsed
1. Hääletugevus
2. Helikäik (katkestused, rühmitused)
3. Rütm (korrapärane, korrapäratu)
4. Häälevarjund (rõhutatud sõnad, kuidas rõhutatud)
5. Tempo
6. Pausid
7. Tonaalsus
8. Tämber