Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
end tegutsema panna. See on “anne”, mida me kõik võime endas arendada. Tegelikult olid samad teadmised, mis olid Steve Jobsil, olemas ju ka teistel inimestel. Ka teised peale Ted Turneri oleksid võinud välja mõelda, et kaabeltelevisioonil on tohutu majanduslik potentsiaal. Ent Turner ja Jobs olid suutelised tegutsema ja muutsid sellega meie maailma.
Meil kõigil on kaks suhtlemisvormi ning sellest kujuneb meie elukogemus. Esiteks sisemine suhtlus: me loome sisimas pilte, sõnu ja tundeid. Teiseks kogeme me välist suhtlust: sõnu, hääletooni, näoilmet, kehahoiakut ja liigutusi, et maailmaga suhelda. Iga suhtlus on tegevus, liikumist põhjustav ajend. Ja kogu suhtlusel on teatud mõju nii meile endile kui teistele.
Suhtlemine on võim. Inimesed, kes on selle hästi selgeks õppinud, võivad muuta seda, kuidas nad maailma kogevad ning kuidas maailm tajub neid. Kogu käitumine ja kõik tunded pärinevad algselt mingist suhtlusest. Need, kes enamuse mõtteid, tundeid ja tegusid mõjutavad, teavad, kuidas seda vahendit ära kasutada. Mõelgem inimestele, kes on muutnud meie maailma – John F. Kennedy, Thomas Jefferson, Martin Luther King Jr., Franklin Delano Roosevelt, Winston Churchill, Mahatma Gandhi. Ning hoopis süngemas toonis – mõelgem Hitlerile. Kõigil neil oli see ühine joon, et nad olid meisterlikud suhtlejad. Nad suutsid võtta oma nägemuse, olgu siis selleks inimese kosmosesse viimine või vihkamisega täidetud Kolmanda Reichi4 loomine, ning oskasid seda teistele edasi anda nii, et mõjutasid suurte rahvamasside mõtlemist ja käitumist. Nad muutsid sellega kogu maailma.
Aga kas mitte seesama asi ei muuda ka Spielbergi, Springsteeni, Iacoccat, Fondat või Reaganit teistest erinevaks? Kas ei ole nad mitte inimsuhtluse ehk mõjutamise meistrid? Nii, nagu need inimesed suudavad suhtlemise abil liigutada rahvamasse, aitab see vahend igaüht meist paigalt liikuda.
Meisterlikkuse aste suhtlemises välismaailmaga määrab ära, kui edukas te teistega suhtlemises olete – isiklikult, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja rahaliselt. Veelgi tähtsam on aga see, et sisemise edukuse määr – õnn, rõõm, ekstaas, armastus ja kõik muu, mida te ihaldate – on otseselt selle suhtlemise tagajärg, mis teie sisemuses toimub. See, kuidas te end tunnete, ei ole teie elusündmuste tagajärg – see on teie tõlgendus juhtunust. Edukate inimeste eludest võib ikka ja jälle õppida, et meie elu kvaliteeti ei määra mitte see, mis meiega juhtub, vaid pigem see, mida me juhtunu suhtes ette võtame.
Teie olete see, kes otsustab, mida tunda ja kuidas käituda olenevalt sellest, kuidas te otsustate oma elu tajuda. Mitte millelgi ei ole muud tähendust kui see, mille meie talle omistame. Enamik meist on tõlgenduse muutnud automaatseks, aga tegelikult on seda võimalik teadlikult suunata ja oma tajumust maailmast otsekohe muuta.
Käesolev raamat räägib sellest, kuidas võtta ette kaalukaid, kindla eesmärgiga ja suunatud tegevusi, millega saavutatakse rabavaid tulemusi. Kui ma aga peaksin kahe sõnaga ütlema, millest see raamat räägib, siis ütleksin ma: “Tulemuste saavutamisest!” Mõelge selle üle. Kas see on see, millest te tõesti huvitatud olete? Võib-olla tahate te muuta seda, mida te enda ja maailma suhtes tunnete. Võib-olla tahate te saada paremaks suhtlejaks, muuta paremaks suhte oma lähedase inimesega, õppida kiiremini, saada tervemaks või teenida rohkem raha. Te võite kõik need asjad ja veel palju rohkem ise endale luua, kui oskate siin raamatus antud teavet ära kasutada. Kuid enne uute tulemusteni jõudmist tuleks siiski aru saada, et tegelikult te juba saavutategi tulemusi. Võibolla need lihtsalt ei ole need tulemused, mida te ihaldate. Enamik meist arvab, et inimese vaimne seisund ja see, mis tema mõtetes toimub, on midagi tema kontrolli alt väljas olevat. Tegelikult saab aga inimene oma psüühikat ja käitumist uskumatult suurel määral kontrollida. Masendunud inimene korraldab “etenduse”, mida nimetatakse depressiooniks. Ekstaasis inimene aga ekstaasi.
On oluline meeles pidada, et sellised emotsioonid nagu depressioon ei teki lihtsalt niisama. Inimene ei saa depressiooni nakkuse teel. Ta tekitab endale depressiooni – nii nagu iga teise tulemuse oma elus – teatud vaimse ja füüsilise tegevuse kaudu. Et depressioonis olla, on vaja vaadata oma elule teatud erilisel viisil. On vaja öelda endale asju teatud hääletoonil. Tuleb võtta teatud hoiak ja hingamisrütm. Suur abi on õlgade longu laskmisest ja mahapõrnitsemisest. Palju aitab kaasa ka kurva häälega rääkimine ja enda jaoks halvimate stsenaariumide väljamõtlemine. Kui te aga tekitate segaduse oma biokeemias kehva toitumise või liigse alkoholi või uimastite tarvitamisega, siis aitate te kaasa veresuhkru taseme langusele organismis, millega depressiooni tekkimine on sõna otseses mõttes garanteeritud.
Tahan öelda vaid seda, et depressiooni tekitamine nõuab pingutusi. See on raske töö ja selleks on vaja astuda teatud samme. Mõni inimene on seda seisundit tekitanud nii sageli, et tal on seda kerge teha. Tegelikult on ta oma sisemise suhtlusmudeli seostanud paljude väliste sündmustega. Ta saab niimoodi palju lisahüvesid – teiste tähelepanu, kaastunnet, armastust jne – ja hakkab seetõttu sellist suhtlusviisi oma loomulikuks elustiiliks pidama. Osa inimesi on niimoodi elanud nii kaua, et see hakkab tunduma mugavana. Nad on end samastanud oma olekuga. Kuid tegelikult on inimesel siiski võimalik oma psüühikat ja füüsist ning selle kaudu otseselt ka oma emotsioone ja käitumist muuta.
Te võite sattuda ekstaasi, kui võtate omaks vaatenurga, mis seda emotsiooni tekitab. Siis kujutate te oma vaimusilmas ette igasuguseid asju, mis selle tunde esile kutsuvad. Samuti võite muuta iseendaga peetava dialoogi tooni ja sisu. Võite võtta omaks teatud kehahoiaku ja hingamisrütmi, mis loovad kehas teatud seisundi ja – oh imet! – tekibki ekstaas. Kui tahate olla kaastundlik, tuleb lihtsalt muuta oma füüsist ja mõtlemist nii, et see sobiks kokku seisundiga, mida nõuab kaastunne. Sama kehtib armastuse või mis tahes muu tunde kohta.
Võib ka mõelda, et emotsionaalsete seisundite esilekutsumine sisemise suhtluse juhtimise teel sarnaneb režissööri tööga. Režissöör manipuleerib soovitud tulemuste saamiseks asjadega, mida vaataja ekraanilt näeb ja kuuleb. Kui ta tahab tekitada hirmu, siis laseb ta just õigel momendil helitugevust juurde keerata ning sündmustikule mingeid eriefekte lisada. Režissöör võib samast loost teha tragöödia või komöödia olenevalt sellest, mida ta otsustab ekraanil näidata. Sama võite teha ka teie oma vaimse ekraaniga. Te võite juhtida oma psüühikat, mis on igasuguse füüsilise tegevuse alus, täpselt sama oskuslikult ja jõuliselt. Teil on võimalik tugevdada positiivsete sõnumite valgust ja heli oma ajus ning vähendada negatiivsete oma. Te võite oma aju juhtida sama oskuslikult nagu Steven Spielberg filmide tootmist.
Teatud osa sellest, mis nüüd järgneb, on võib-olla raske uskuda. Te vist ei usu, et on võimalik inimesele otsa vaadata ja täpselt tema mõtteid lugeda või otsekohe kõik oma sisemised ressursid tahte sunnil kokku koondada. Aga kui te oleksite sada aastat tagasi öelnud, et inimene lendab Kuule, siis oleks teid peetud vaimuhaigeks. Kui te oleksite öelnud, et New Yorgist on võimalik sõita Los Angelesse viie tunniga, oleks teid peetud hullumeelseks unistajaks. Need asjad said võimalikuks tänu eritehnoloogiate ja aerodünaamikaseaduste meisterlikule tundmaõppimisele. Tegelikult töötab üks kosmoseuuringute firma praegu välja sõidukit, mis nende sõnade järgi sõidutab inimesed kümne aasta pärast New Yorgist Californiasse kaheteistkümne minutiga. Käesolevast raamatust aga saate te teada Optimum Performance Technologies® “seadustest”, mis muudavad teile kättesaadavaks sisemised ressursid, mille olemasolust endas teil aimugi ei olnud.
“Iga korralik pingutus saab mitmekordselt hüvitatud.”
Meisterlikkuse saavutanud inimesed käivadki mööda edu rada. Kutsun seda Ülima Edu Valemiks. Valemi esimene samm on teada soovitud tulemust ehk teisisõnu täpselt määratleda, mida soovitakse saavutada. Teine samm on tegutsemine – vastasel juhul jäävad soovid alatiseks unistuseks. Te peate tegutsema just sellisel viisil, mis teie arvates kõige tõenäolisemalt annab soovitud tulemuse. Tegevused ei anna alati soovitud tulemusi, seetõttu kolmas samm on endas selliste sensorite väljaarendamine, mis aitavad ära tunda tegevusest tulenevad reaktsioonid ja tulemused ning teha võimalikult kiiresti selgeks, kas tegevus viib eesmärgile lähemale või vastupidi. Tuleb teada, milliseid tulemusi tegevus annab, olgu siis tegemist vestluse või lihtsalt igapäevaste toimetustega. Kui tulemused ei ole need, mida sooviti, on vaja selgeks teha, mis tulemusi siis saadi, et sellest kogemusest õppida. Ja siis tuleb astuda neljas samm, arendada välja paindlikkus, et muuta
nn. Hitleri-Saksamaa 1933-1945. (