Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
et tegelikult on mul siin kaks raamatut ning et ma võiksin need lahku lüüa ja teise osa aasta pärast esimese osa järjena välja anda. Minu eesmärk oli aga anda lugejatele kvaliteetset infot nii palju ja nii kiiresti kui võimalik. Ma ei tahtnud oskusi jaopärast välja jagada. Sellest hoolimata hakkasin ma muretsema, et paljud inimesed ei jõuagi raamatu nende osadeni, mis minu meelest on kõige tähtsamad, sest mulle öeldi, et uuringud näitavad, et kõigist raamatuid ostvatest inimestest jõuab esimesest peatükist kaugemale vähem kui 10 protsenti. Selline statistika tundus uskumatu. Siis aga tuli mulle meelde, et majanduslikult sõltumatuid on rahvastikust vähem kui 3 protsenti, et endale on oma eemärgid kirja pannud vähem kui 10 protsenti ning et ainult 35 protsenti Ameerika naistest – ja veelgi väiksem hulk mehi – tunneb end füüsiliselt heas vormis olevana ning et paljudes osariikides lahutatakse iga teine abielu. Ainult väike osa inimestest täidab oma unistused. Miks? Selleks on vaja pingutada. Selleks on vaja pidevalt tegutseda.
Texase naftamiljardärilt Bunker Huntilt küsiti kunagi, kas tal oleks võimalik anda inimestele nõu, kuidas edukas olla. Ta ütles, et edu saavutamine on lihtne. Esiteks tuleb teha kindlaks, mida sa täpselt tahad, ja teiseks otsustada, kas sa oled nõus selle saavutamiseks teatud hinda maksma – ning siis see hind ka ära maksta. Teist sammu astumata ei saa inimene kunagi edukaks. Mulle aga meeldib nimetada neid inimesi, kes on nõus seda hinda maksma, “vähesteks, kes tegutsevad”, vastandina “paljudele, kes räägivad”. Kutsun teid üles seda raamatut läbi lugema, oma mõtetes läbi mängima, õpitut teistega jagama ja nautima.
Käesolevas peatükis olen ma rõhutanud, kui tähtis on efektiivselt tegutseda. Tegutseda võib aga mitut moodi. Enamasti on tegemist katse ja eksituse meetodiga. Suur osa edukaid inimesi on end lugematuid kordi oludega kohandanud, tehes seda ikka ja jälle, enne kui saadi ihaldatud tulemus. Katse ja eksituse meetodil pole viga midagi, välja arvatud üks asi: selleks on vaja tohutul hulgal ühte ressurssi, mida meil kellelgi pole kunagi piisavalt – aega.
Aga mis oleks siis, kui õppimisprotsessi saaks kiirendada? Mis oleks siis, kui ma näitaksin teile kohe ära kõik selle, mille meisterlikud inimesed on juba selgeks saanud? Mis oleks siis, kui te võiksite minutite jooksul õppida ära asjad, milleks keegi teine nägi aastaid vaeva? Seda kõike saab teha jäljendamise abil, mis tähendab teise inimese meisterlikkuse täpset taasloomist. Mis on see, mida teevad sellised inimesed ja mis eristab neid teistest, kes edust ainult unistavad? Uurigem lähemalt …
2. PEATÜKK
MIS ON SEE, MIS MUUDAB ASJA
“Elu on naljakas – kui sa keeldud vastu võtmast muud peale parima, siis saadki sa väga tihti kätte parima.”
Ta sõitis üle sajakilomeetrise tunnikiirusega mööda kiirteed, kui see äkki juhtus. Miski tee ääres tõmbas ta tähelepanu endale ja kui ta vaatas uuesti enda ette, jäi reageerimiseks aega vaid sekund. Oli juba peaaegu hilja. Tema ees sõitnud Macki veoauto oli jäänud ootamatult seisma. Et oma elu päästa, lasi ta mootorratta külglibisemisse, mis tundus kestvat terve igaviku. Ta libises piinavalt aeglaselt veoauto alla. Bensiinipaagi kork tuli pealt ära ja juhtus kõige halvem: kütus voolas välja ja süttis. Tema järgmine teadvusehetk oli haiglas, kui ta ärkas liikumisvõimetuna kõrvetava valu käes, kartes hingata. Kolm neljandikku tema kehast oli kaetud kohutavate kolmanda astme põletushaavadega. Kuid ta keeldus ikka veel alla andmast. Ta võitles end tagasi elule ja jätkas ärikarjääri, kuigi vaid selleks, et elada üle järgmine kohutav löök: lennuõnnetus, mille tõttu ta jäi eluks ajaks alakehast halvatuks.
Iga mehe ja naise elus tuleb ülima väljakutse aeg – aeg, mil pannakse proovile viimased jõuvarud. Aeg, mil elu tundub ebaõiglane. Aeg, mil usk, väärtushinnangud, kannatus, kaastunne ja ellujäämisvõime viiakse viimse piirini ja isegi üle selle. Mõni inimene saab selle proovilepaneku kaudu paremaks – teised aga lasevad elusündmustel end alla suruda ja hävitada. Kas te olete kunagi mõelnud, miks reageerivad inimesed elu väljakutsetele erinevalt? Mina olen küll. Olen alati olnud väga huvitatud, mis sunnib inimesi nii käituma, nagu nad käituvad. Nii kaua kui ma mäletan, on mind vaevanud küsimus, miks mõned mehed ja naised on teistest nii erinevad. Miks saab mõnest liider, edukas inimene? Kuidas saab olla nii, et paljud siin maailmas elavad õnnelikku elu hoolimata kõikidest tagasilöökidest, samas kui teised, kellel tundub olevat kõik olemas, kannatavad meeleheite, viha ja masenduse käes?
Ma jutustan teile ühe teise mehe loo ning siis vaatame, millised erinevused nende kahe inimese vahel on. Selle mehe elu näib palju roosilisem. Ta on vapustavalt rikas, kohutavalt andekas meelelahutaja, kellel on tohutu suur pooldajaskond. Kahekümne kahe aastaselt võeti ta Chicago kuulsasse Second City komöödiatruppi, kus ta oli noorim liige. Peaaegu kohe sai ta tolle show tunnustatud staariks. Varsti järgnes sellele suur läbilöök New Yorgi teatrilavadel. Temast sai üks seitsmekümnendate suurimaid teletähti, seejärel aga riigi üks kõige kuumemaid filmitähti. Ta läheb üle muusikasse ja saavutab ka seal otsekohe menu. Tal on kümneid imetlevaid sõpru, õnnelik abielu, imelised kodud New York Citys ja Martha’s Vineyardis. Tal tundub olevat kõik, mida üks inimene võiks ihaldada.
Kumb neist kahest mehest te tahaksite olla? On raske ette kujutada, et keegi võiks eelistada esimest teisele.
Kuid ma jutustaksin teile neist inimestest natuke lähemalt. Esimene on üks kõige vitaalsemaid, tugevamaid ja edukamaid inimesi, keda ma tean. Tema nimi on W. Mitchell, ta on elus ja terve ja elab Colorados. Ta on oma kohutavast mootorrattaõnnetusest saadik kogenud rohkem edu ja rõõmu kui enamik inimesi terve elu jooksul. Ta on loonud fenomenaalsed isiklikud suhted mõne Ameerika kõige mõjuvõimsama inimesega. Ta on tänu oma äritegevusele miljonäriks saanud. Ta kandideeris isegi Kongressi, kuigi ta nägu on hirmsasti moondunud. Ja milline oli tema kampaania loosung? “Saatke mind Kongressi ja ma ei ole lihtsalt üks järjekordne kena nägu.” Tänaseks on tal ka fantastiline suhe ühe väga erilise naisega ja ta kandideerib parajasti Colorado kuberneri kohale.
Teine isik on keegi, keda te hästi tunnete, keegi, kes on teile tõenäoliselt pakkunud palju naudingut ja rõõmu. Tema nimi oli John Belushi. Ta oli üks meie aja kõige kuulsamatest koomikutest ja seitsmekümnendate meelelahutustööstuse suurimatest õnnestujatest. Kuid kui ta kolmekümne kolme aastaselt kohtuarsti tunnistuse kohaselt “ägedasse kokaiini- ja heroiinimürgitusse” suri, ei olnud teda tundnud inimesed selle üle üllatunud. Mees, kellel oli olnud kõik, oli muutunud punsunud, enesekontrolli kaotanud narkomaaniks, kes nägi oma vanuse kohta vana välja. Väliselt oli tal kõik olemas. Sisemiselt oli ta juba aastaid tühi olnud.
Sarnaseid näiteid on meie ümber palju. Olete te kunagi kuulnud Pete Strudwickist? Ta sündis ilma käte ja jalgadeta, kuid temast sai maratonijooksja, kes on tänaseks läbinud juba 40 000 kilomeetrit. Mõelge Helen Kelleri hämmastavale loole.5 Või Candy Lightnerile, kes lõi mittetulundusühingu Mothers Against Drunk Driving.6 Ajendiks oli kohutav tragöödia – joobnud juht sõitis surnuks tema tütre –, mis pani teda asutama organisatsiooni, mis tänaseks on päästnud juba sadu, aga võib-olla isegi tuhandeid elusid. Teise äärmusena võiks nimetada selliseid inimesi nagu Marilyn Monroe ja Ernest Hemingway, kes olid fantastiliselt edukad, kuid ometi hävitasid end lõpuks ise.
Tahaksin teile eelneva põhjal esitada järgmise küsimuse: mis on erinevus “pean” ja “ei pea” vahel? Mis on erinevus “suudan” ja “ei suuda” vahel? Mis on erinevus “teen” ja “ei tee” vahel? Miks saab mõni inimene üle kohutavatest, kujuteldamatutest õnnetustest ja muudab oma elu õnnestumiseks, teine aga juhib selle kõigist eelistest hoolimata hukatusse? Miks kasutab mõni ära kõik oma kogemused ja paneb need enda heaks tööle, teine aga käitub nii, et läbielatu hakkab tema vastu töötama? Mis mõttes on W. Mitchell ja John Belushi erinevad? Mis on see, mis muudab inimese elukvaliteeti?
See küsimus on mind painanud kogu elu. Lapsepõlves nägin ma enda ümber inimesi, kellel oli igasugust rikkust – suurepärased töökohad, õnnelik isiklik elu ja hea tervis. Ma pidin teada saama, mis on selle põhjuseks, et nende elu on minu ja mu sõprade omast nii erinev. Tuleb välja, et erinevus on tingitud sellest, kuidas me enesega suhtleme
Pime ja kurt ameeriklanna, elas aastatel 1880-1968, lõpetas Radcliffi kolledži, valdas lisaks inglise keelele ka prantsuse ja saksa keelt. Tema jutustus “Minu elu lugu” on ilmunud ka eesti keeles. (
“Emad purjus autojuhtide vastu”. (