Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
kes on juba edukad. See tähendab, et tuleb välja selgitada, milliseid samme nad astusid, eriti aga seda, kuidas nad kasutasid oma aju ja keha nende tulemusteni jõudmiseks, mida kopeerida sooviti. Kui te tahate olla parem sõber, rikkam inimene, parem lapsevanem, parem sportlane, edukam ärimees, siis tuleb leida endale meisterlikkuse eeskujud.
Maailma paigast nihutanud ja raputanud inimesed on tihti ka professionaalsed jäljendajad – inimesed, kes on meisterlikult õppinud selgeks kunsti võtta õppust pigem teiste inimeste kogemustest kui enda omadest. Nad teavad, kuidas säästa midagi, mida meil kellelgi ei ole kunagi küllalt – aega. Kui te näiteks vaatate New York Times’i bestsellerite nimekirja, siis enamik nimekirja tipus olevatest raamatutest kirjeldab viise, kuidas teha midagi efektiivsemalt. Peter Druckeri viimase raamatu pealkiri on Innovation and Entrepreneurship. Selles raamatus kirjeldab Drucker samme, mida peaks astuma inimene, kes tahab saada efektiivseks ettevõtjaks või innovaatoriks. Ta teeb otseselt selgeks, et innovatsioon on väga eriline ja tahtlik protsess. Ettevõtjaks olemises ei ole midagi müstilist ega maagilist. See ei sõltu geneetilisest ülesehitusest. See on teadusharu, mida on võimalik õppida. Kas see jutt tuleb tuttav ette? Teda peetakse tänapäevaste äritavade loojaks just jäljendamisoskuse tõttu. Ka The One Minute Manager (Kenneth Blanchard ja Spencer Johnson) on inimestevahelise suhtlemise mudeli ning suhete lihtsa ja efektiivse juhtimise õpetus. See raamat pandi kirja tänu riigi kõige efektiivsemate juhtide jäljendamisele. In Search of Excellence (Thomas J. Peters ja Robert H. Waterman, Jr.) on raamat, mis kirjeldab Ameerika edukate korporatsioonide mudelit. Bridge Across Forever (Richard Bach) esitab teise vaatekoha, suhete analüüsimise uue mudeli. Loetelu võiks jätkata veel kaua. Ka käesolev raamat pakub rohkesti mudeleid, kuidas suunata oma mõtteid, keha ja suhtlemist nii, et kõik asjaosalised oleksid edukad. Kuid minu eesmärk ei ole siiski mitte ainult õpetada edumudeleid, vaid minna veelgi kaugemale – et te looksite need endale ise.
Ka koerale on võimalik õpetada mudeleid, mille tulemusena tema käitumine paraneb. Sama võib teha inimestega. Mina soovin siiski, et te omandaksite protsessi, raamistiku, mis võimaldab teil kopeerida meisterlikkust kõikjal, kus te seda kohtate. Tahaksin teile õpetada mõningaid NLP kõige efektiivsemaid mudeleid. Aga ma soovin ka, et teist saaks midagi enamat kui vaid NLP jünger. Tahaksin, et te saaksite jäljendajaks. Inimeseks, kes mõistab meisterlikkust ja teeb selle enda omaks. Inimeseks, kes otsib pidevalt Optimum Performance Technologies®, nii et te ei jääks kinni mingite kindlate süsteemide või mudelite kasutamisse, vaid otsiksite pidevalt uusi ja efektiivsemaid viise soovitud tulemusteni jõudmiseks.
Et jäljendada meisterlikkust, peaksite te hakkama detektiiviks, uurijaks, kes esitab palju küsimusi ja teeb selgeks kõik meisterlikkuseni viivad niidiotsad.
Olen õpetanud USA armee parimatele snaipritele, et tulemusi saab veelgi parandada, kui saadakse täpselt teada, millist mudelit kasutavad kõige paremad laskurid. Olen õppinud selgeks karatemeistri oskused jälgides, mida ta mõtleb ja teeb. Olen parandanud nii professionaalsete sportlaste kui ka olümpiamängudel osalejate tulemusi. Kõik see sai võimalikuks tänu sellele, et ma leidsin viisi, kuidas täpselt jäljendada nende inimeste tegevust sel ajal, kui nad saavutasid oma parimaid tulemusi, ning näitasin siis neile, kuidas nad saaksid samu tulemusi oma tahte järgi mis tahes hetkel uuesti esile kutsuda.
Teiste inimeste edust õppimine on igasuguse õppimise üks kõige põhilisemaid aspekte. Tehnoloogiamaailmas tuleneb iga edusamm inseneriteaduse või infotehnoloogia varasematest avastustest ja läbimurretest. Ärimaailmas on aga firmad, kes ei õpi minevikust ega kasuta kõige uuemat informatsiooni, määratud hukule.
Ometi on inimkäitumise maailm üks neist vähestest valdkondadest, kus ikka veel rakendatakse vanamoelisi teooriaid. Paljud meist kasutavad ikka veel üheksateistkümnenda sajandi mudelit selle kohta, kuidas aju töötab ja kuidas me käitume. Me paneme millelegi sildi “depressioon” ja mis juhtub? Olemegi depressioonis. Tegelikult võivad sellised mõisted muutuda isetäituvateks ennustusteks. Seetõttu tahaksin ma käesolevas raamatus tutvustada kergesti omandatavat meetodit, mida igaüks võib kasutada, et saavutada soovitud kvaliteediga elu.
Bandler ja Grinder leidsid, et meisterlikkuse uuesti tekitamiseks peab kopeerima kolme peamist asja. Need on just need kolm vaimse ja füüsilise tegevuse vormi, mis vastavad kõige otsesemalt saavutatavate tulemuste kvaliteedile. Neid võiks isegi ette kujutada kolme uksena, mis avanevad suurejoonelisse ballisaali.
Esimene uks on inimese veendumused. See, mida inimene usub, mida ta peab võimalikuks või võimatuks, määrab ära, mida ta on suuteline tegema ja mida mitte. On üks vana ütlus: “Ükskõik, kas sa usud või ei usu, et sa suudad midagi teha, õigus on sul mõlemal juhul.” See on teatud määral tõsi, aga kui inimene ei usu, et ta midagi teha suudab, siis saadab ta oma närvisüsteemile pidevalt sõnumeid, mis piiravad või kõrvaldavad suutlikkuse soovitud tulemust saavutada. Kui ta aga teatab oma närvisüsteemile pidevalt, et suudab seda teha, siis saabuvad ajju signaalid, mis panevad teda soovitud tulemust saavutama ning sellega avanebki võimalus tulemuseni jõuda. Nii et kui inimesel on võimalik kellegi veendumusi jäljendada, siis esimene samm tema moodi tegutsemise ja sarnaste tulemuste saavutamise suunas ongi juba astutud. Veendumusi vaatleme me aga täpsemalt 4. peatükis.
Teine uks, mis tuleb avada, on inimese mõttesüntaks. Mõttesüntaks on viis, kuidas inimene korrastab oma mõtteid. Süntaks on nagu kood. Telefoninumbris on seitse numbrit, aga neid tuleb valida õiges järjekorras, et soovitud inimeseni jõuda. Sama kehtib aju ja närvisüsteemi selle osani jõudmisel, mis aitab kõige rohkem kaasa igatsetud tulemuse saavutamisele. Sama kehtib ka suhtlemise puhul. Inimesed ei saa paljudel juhtudel üksteisest aru, sest nad kasutavad erinevaid koode, erinevaid mõttesüntakseid. Koodid tuleb dešifreerida ja te oletegi astunud sisse parimate omaduste jäljendamise teisest uksest. Süntaksit kirjeldatakse 7. peatükis.
Kolmas uks on füüsis. Vaim ja keha on omavahel tihedalt seotud. See, kuidas te kasutate oma füüsist – kuidas te hingate ja milline on teie kehahoiak, ilme, liigutuste iseloom – määrab ära, millises seisundis te olete. See seisund aga määrab omakorda ära käitumise ulatuse ja taseme, milleks te võimeline olete. Füüsist vaadeldakse 8. peatükis.
Tegelikult me ju jäljendame kogu aeg. Kuidas õpib laps rääkima? Kuidas õpib noor sportlane kogenumalt? Kuidas otsustab edasipüüdlik ärimees oma ettevõtte üles ehitada? Ma toon ärimaailmast ühe lihtsa jäljendamise näite. Inimesed teenivad palju raha nähtuse abil, mida ma nimetan viiteajaks. Me elame piisavalt ühetaolises kultuuris, nii et see, mis toimib ühes kohas, toimib väga sageli ka teises. Kui keegi on saavutanud suurt äriedu šokolaaditükikestega küpsiste müümisel Detroiti supermarketis, siis on olemas suur šanss, et neid saab sama edukalt müüa ka Dallase supermarketis. Kui Chicagos on keegi teinud firma, kus saadetisi viivad kohale erilistes kostüümides kullerid, siis tõenäoliselt töötab sama skeem ka Los Angeleses või New Yorgis.
Väga paljud inimesed on äris edukad sellepärast, et nad avastavad midagi, mis toimib ühes linnas, ja teevad sama asja ka kusagil mujal, enne kui viiteaeg otsa saab. Piisab ainult läbikatsetatud süsteemi võtmisest ja selle kopeerimisest – kuid seda võib isegi teha paremini, süsteemi täiustada. Nendele, kes nii toimivad, on edu praktiliselt tagatud.
Maailma suurimad jäljendajad on jaapanlased. Mis peitub Jaapani majanduse pimestava edu taga? Kas geniaalne innovatsioon? Mõnikord. Kuid viimase kahe kümnendi tööstusarengut vaadates saab selgeks, et väga vähesed uued tooted ja tehnoloogilised uuendused said alguse Jaapanist. Jaapanlased lihtsalt võtavad meilt alguse saanud ideed ja tooted alates autodest ning lõpetades pooljuhtidega ning tänu hoolikale jäljendamisele jätavad alles parimad elemendid ja täiustavad teisi.
Adnan Mohammad Khashoggy on mees, keda paljud peavad maailma rikkaimaks. Kuidas ta selleks sai? Lihtsalt: ta jäljendas Rockefellereid, Morganeid ja teisi finantsmagnaate. Ta luges nende kohta kõike kättejuhtuvat, tegi endale selgeks nende veendumused ja jäljendas nende strateegiaid. Miks W. Mitchell ei jäänud lihtsalt ellu, vaid pööras kõige põrmustavamad kogemused, mida üks inimene võib läbi elada, hoopis enda kasuks? Kui ta oli haiglas, lugesid sõbrad talle ette lugusid suuri takistusi ületanud inimestest. Tal oli olemas võimalus jäljendada ja see positiivne eeskuju oli tugevam kui negatiivsed üleelamised. Erinevus