Sisemine jõud. Anthony Robbins
Читать онлайн книгу.
nii minu enda kui ka teiste juures. Jätkasin ka muude mõtte- ja tegevusmustrite otsimist, mis andsid juba lühikese aja jooksul väljapaistvaid tulemusi. Kutsun neid kombineeritud mustreid Optimum Performance Technologies®. Need strateegiad moodustavad käesoleva raamatu põhiosa. Kuid lubage mul siiski veel midagi selgitada. Minu eesmärk ei ole lihtsalt see, et te õpiksite meisterlikult selgeks siin kirjeldatud mudelid. Teil on vaja töötada välja oma mustrid, oma strateegiad. John Grinder õpetas mind mitte millessegi liiga palju uskuma, sest uskumise puhul on alati mingi koht, kus see ei toimi. NLP on võimas vahend, aga see on vaid vahend, mida saab kasutada omaenda lähenemisviiside, strateegiate, sisekaemuste arendamisel. Mitte ükski strateegia ei toimi kogu aeg.
Muidugi ei ole jäljendamine midagi uut. Iga suur leiutaja on jäljendanud teiste avastusi, et mõelda välja mingi uus asi. Iga laps on jäljendanud ümbritsevat maailma.
Probleem on selles, et enamik meist jäljendab täiesti juhuslikult ja eesmärgipäratult. Me võtame midagi üle ühelt inimeselt, aga teise juures ei märka mõnda hoopis olulisemat asja. Me jäljendame midagi head, aga samas ka halba. Me püüame jäljendada inimest, kelle suhtes me tunneme austust, aga leiame, et tegelikult me ikkagi ei oska teha seda, mida teeb tema.
“Ettevalmistus koos võimalusega annab tulemuse, mida kutsutakse vedamiseks.”
Mõelge sellele raamatule kui teadliku jäljendamise käsiraamatule, mis õpetab täpsemalt jäljendama ja annab teile võimaluse saada teadlikuks millestki, mida te alati olete oma elus teinud.
Teid ümbritsevad harukordsed ressursid ja strateegiad. Minu ülesanne on panna teid mõtlema nende jäljendamisele, et te oleksite pidevalt teadlikud väljapaistvaid tulemusi andvatest tegevustest. Kui keegi on võimeline tegema midagi märkimisväärset, siis peaks teie esimene mõte olema: “Kuidas ta selle tulemuseni jõudis?” Loodan, et te jätkate meisterlikkuse otsinguid, et te otsite kõikjalt imelisi asju ja õpite ära, kuidas see on saavutatud – et ise soovi korral samade tulemusteni jõuda.
Nüüd aga vaatame, mis on see, mis määrab ära inimese reaktsioonid erinevates olukordades. Jätkame uurimist ja teeme kindlaks, mis on …
3. PEATÜKK
SEISUNDI JÕUD
“Vaim on see, mis muudab inimese terveks või haigeks, õnnetuks või õnnelikuks, rikkaks või vaeseks.”
Kas te olete kunagi kogenud kestvat õnne, tunnet, et miski ei saa viltu minna? Kui kõik tundub hästi minevat? Võib-olla oli tegu tennisemänguga, kus kõik löögid läksid täppi, või ärikohtumisega, kus teil olid olemas kõik vastused. Võib-olla oli tegemist juhtumiga, kus te hämmastasite ka iseennast, tehes midagi kangelaslikku või dramaatilist, mida te poleks kunagi uskunud end suutvat. Küllap on teil olnud ka vastupidiseid kogemusi – kui mitte miski ei läinud hästi. Küllap on teil meeles ka need päevad, kui te ei saanud hakkama tavaolukorra lihtsate asjadega, kui iga samm oli valesti astutud, iga uks lukus ja kõik, mida te katsetasite, kukkus valesti välja.
Milles on siis vahe? Tegemist on ju sama inimesega. Teie käsutuses peaksid olema samad sisemised ressursid. Miks te siis saate mõnikord kehvi tulemusi, teinekord aga suurepäraseid? Miks on ka parimatel sportlastel päevi, mil nad teevad kõik õigesti, kuid siis tulevad päevad, mil nad ei saa palli korvi ega pesapallis pallile pihta?
Erinevus peitub inimese neurofüsioloogilises seisundis. On olemas võimaldavad seisundid – enesekindlus, armastus, sisemine tugevus, rõõm, ekstaas, usk, mis toovad esile isikliku jõu allikad. Kuid on ka halvavad seisundid – segadus, masendus, hirm, ärevus, kurbus, frustratsioon –, mis muudavad meid võimetuks. Me kõik liigume headest seisunditest halbadesse ja vastupidi. Kas te olete kunagi läinud kohvikusse ja pidanud ettekandja suust kuulma: “Ja mida teie tahate?” Mis te arvate, kas ta räägib alati klientidega nii? On võimalik, et tema elu on nii raske, et ta on alati selline. Tõenäolisem on siiski, et tal on olnud halb päev, et tal on tulnud teenindada liiga paljusid kliente ja mõni neist on talle halvasti öelnud. Ta ei ole halb inimene, ta on lihtsalt väga ressursivaeses seisundis. Kui te saaksite ta seisundit muuta, muutuks ka tema käitumine.
Seisundi mõistmine on muutuse mõistmise ja meisterlikkuse saavutamise võti. Meie käitumine on selle seisundi tulemus, milles me oleme. Me teeme olemasolevate sisemiste ressurssidega alati parimat, aga mõnikord leiame me end seisundist, kus sisemisi ressursse jääb puudu. Ma tean, et mu elus on olnud aegu, kui ma olen teatud seisundis olles teinud või öelnud asju, mida ma hiljem kahetsesin või mille pärast piinlikkust tundsin. Võib-olla on see nii juhtunud ka teiega. On tähtis meeles pidada neid juhtumeid, mil keegi on teid halvasti kohelnud. Sel juhul tuleks vihastamise asemel hoopis kaasa tunda. Lõppude lõpuks ei tohiks ju need, kel endal süda must, teisi kividega loopida. Pidage meeles, et ettekandja kui isiksus on midagi enamat kui lihtsalt tema käitumine ühel ajahetkel. Kuidas oleks, kui te saaksite sõrmenipsutusega tahtlikult minna kõige dünaamilisemasse ja leidlikumasse seisundisse – kus te olete elevil, kindel oma edus, keha pakatamas energiast, vaim ergas? See on võimalik.
Selle raamatu läbi lugenud, teate te, kuidas end soovi korral viia oma kõige võimekamasse seisundisse ning tulla välja kõige jõuetumast seisundist. Pidage meeles, et jõud seisneb tegutsemises. Minu eesmärk on jagada teiega teadmisi, kuidas kasutada seisundeid, mis viivad otsustusekindlale, seostatud ja pühendunud tegutsemisele. Käesolevas peatükis saate te teada, mis on seisundid ja kuidas need toimivad. Saame teada ka seda, miks me saame oma seisundeid kontrolli all hoida ja enda kasuks tööle panna.
Seisundit võib defineerida kui inimese sisemuses toimuvate miljonite neuroloogiliste protsesside summat ehk, teiste sõnadega, igal ajahetkel kogetu summat. Enamik inimese seisunditest tekib teadliku suunamiseta. Me näeme midagi ja reageerime sellega, et tekib mingi seisund. See võib olla sisemisi ressursse ärakasutav ja kasulik seisund või neid mittekasutav ja kitsendav seisund, aga me ei võta enamasti midagi ette, et seda kontrolli all hoida. Erinevus nende vahel, kes ei saavuta elus oma eesmärke, ja nende vahel, kes saavutavad, on selles, et ühed ei suuda end positiivsesse seisundisse viia, teised aga suudavad end pidevalt viia seisundisse, mis neid nende saavutustes toetab.
Iga inimene tahab alati mingit positiivset seisundit. Tehke nimekiri asjadest, mida te elult ootate. Armastust? Hea küll, armastus on seisund, tunne või emotsioon, mille kohta me saadame endale signaali ja mida me sisimas tunneme ümbritsevast tulevate teatavate ärritajatega seoses. Kindlustunnet? Austust? Me ise loome need endale. Me ise tekitame need seisundid oma sisemuses. Võib-olla ihaldate te raha? See ei tähenda aga sugugi, et te igatsete omada väikseid rohelisi paberitükke, millelt vaatavad vastu surnud kuulsuste näod. Te tahate seda, mida raha teile annab: armastust, kindlustunnet, vabadust või veel mingeid muid seisundeid, mida raha teie arvates aitab saavutada. Võti nii armastuse kui ka rõõmu saavutamiseks ning veel ühe võime võti, mida inimene on kaua aega otsinud – võime juhtida oma elu –, on võime teada, kuidas juhtida ja kontrollida oma seisundeid.
Oma seisundite juhtimiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja õppida, kuidas juhtida efektiivselt oma aju. Et seda teha, on vaja natuke teadmisi, kuidas aju toimib. Tuleb teada, mis mingi seisundi tekitab. Inimene on sajandeid huvi tundnud, kuidas oma seisundeid ja kogetavat muuta. Ta on proovinud paastumist, uimasteid, rituaale, muusikat, seksi, toitu, hüpnoosi, skandeerimist. Kõigil neil asjadel on oma otstarve ja piirangud. Nüüd aga tutvustaksin ma teile palju lihtsamaid viise, mis on sama efektiivsed, kuid sageli kiiremad ja täpsemad.
Kui käitumine on selle seisundi tulemus, milles inimene parajasti viibib, siis järelikult on suhtlemine ja käitumine sisemisi ressursse kasutavas seisundis teistsugune kui neid ressursse mittekasutavas seisundis. Siit kerkib järgmine küsimus: mis on see, mis tekitab seisundi, milles inimene parajasti viibib? Seisundil on kaks peamist komponenti. Esimene on sisemised kujutluspildid ning teine füüsise seisund ja kasutamine. See, kuidas te asju näete, kuidas te endale eksisteeriva olukorra kohta midagi ütlete, tekitab teatud seisundi ning ühtlasi ka käitumise. Näiteks kuidas te kohtlete oma abikaasat või elukaaslast, kui ta tuleb koju lubatust palju hiljem? Teie käitumine oleneb suures osas teie seisundist armastatu saabumise hetkel ja seisund omakorda suures osas sellest, mida te olete