Teadvuse anatoomia. Ishwar Puri
Читать онлайн книгу.
ection>
Lugejale
Sõna VÕRRATU kirjeldab inimese kogemust kogu selle täiuses. Veelgi sügavamale ulatub Sokratese kujundlik lause – “TUNNE ISEENNAST”. See suunab meid eneseteostuseni, mille kaudu mõistame ennast selle sõna tõelises tähenduses. See viib meid kõrgeima tarkuseni, andes võimaluse mõista paremini teisi inimesi ja meid ümbritsevat maailma.
Ishwar Chandra Puri on pidanud loenguid enamikes maailma paikades mitmetel kütkestavatel teemadel nagu kunst, inimteadlikkus, suhted, moraal, teadus, filosoofia, religioon, tervis ja teadvus, hõlmates tervet inimkogemuste skaalat. Need loengud on väga põhjalikud ja selgusttoovad, mis väljendub ka selle raamatu pealkirjas (“Teadvuse anatoomia”), koondades kokku kõik, mida autor on öelnud selle sügava ja paeluva teemaderingi erinevate tahkude kohta.
End raamatul algusest lõpuni kaasas kanda laskmine on kui Odüsseia rännakul osalemine läbi erinevate inimteadvuse astmete. See on tõeline avastus – leid, mis paljastab inimmõistuse kättesaadavusest kõrgemal oleva teadmiste tasandi. Sellest saab köitev, ka mõistatuslik probleemistik filosoofias, kaasaegses psühholoogias ning religioonis.
Inimteadvuse kandjat, mis jääb intellekti haardeulatusest välja, on erinevalt kujutatud – kas hingena, meelena – mõnes käsitluses ka füüsilise ajuna. On olemas nimetatud teemaga seotud aspektid, mida suudab iga avatud meele ja siira sooviga püüdleja õppida ja mõista, jõudmaks välja tõeni iseenda teadlike kogemuste kaudu. Ent eksisteerivad ka kõrgemad aspektid, mis on seotud inimteadvuse struktuuriga. Ja vaid koolitatud intellekt, toetudes kannatlikkusele ja säilitades huvi ning süstemaatilise õppimisvõime, suudab sukelduda elu sügavaimatesse müsteeriumidesse.
Neil lehekülgedel püüab autor pakkuda kõrgema teadmise ilu ja hiilguse “intuitiivset sähvatust”. Ja mida võib leida, kui sellesse sukelduda? Nimelt inimteadvuse evolutsiooni alates keskajast kuni renessansini, uue aja künniseni, uutmoodi arenguni.
Inimeste materiaalne heaolu, mis saavutatud aegade jooksul, on vaieldamatu. Aga võrdselt õige on ka tõsiasi, et tänapäeval otsivad miljonid inimesed midagi, mis on materiaalsuse taga ning sellest kõrgemal. Teaduse abil, nagu ka joogide ning müstikute vaimse kogemuse kaudu, viibib inimene oma teadvuse võimete avastamise otsinguprotsessis, et ärgata lõputu müsteeriumi universumis.
Armastus ja loogika on pikka aega toiminud üksteisest lahus ja juhatanud meid “lõhestunud teadvusse”. TEADVUSE ANATOOMIA eesmärgiks on edasi anda kirjeldus sellest, mis juhtub siis, kui inimene on suuteline läbi uurima oma teadvuse sügavused ja jõudma intuitsiooni ning terve mõistuse, armastuse ja loogika kokkusulandumise võimalikkusse.
Eessõna
Mul on hea meel kirjutada eessõna suurepärasele religiooni- ja filosoofiateemalisele teosele, mis on kahtlemata suur samm edasi inimteadlikkuse valdkonna uuringute edendamises ja edendamisele julgustamises.
Tõeotsing, mis on alanud juba ammustest aegadest, jääb kestma alatiseks. Tõde on Jumal. Algusest peale on tõde tundunud paljutahuline, sisaldades erinevaid vaatenurki ja tõe aspekte, mida keegi ei ole suuteline täielikult väljendama. Buddha kinnitab, et tõendusel põhinev järeldus on ainus tee tõeni. Ta palub meil mitte uskuda pühasid raamatuid üksnes nende iidse päritolu tõttu või austusest autori vastu. Igaüks suudab ise otsida, ise mõelda ja leitut ellu viia. Eluaeg ühele eesmärgile elades on võideldud tõe eest ja sõditud vale vastu, illustreerides seda lõputu otsinguga.
Minevikus läksid sõnadest väsinud inimesed palverännakule pühadesse paikadesse, mägedesse või metsadesse sisemist rahu otsima; tuulte ruttu, mägioja vetevalingut, lindude ja liikuvate lehtede muusikat kuulama ning pöördusid tagasi rõõmsa südame ja värske vaimuga. Nad mediteerisid metsa eraldatuses sügavate eksistentsiteemade üle. Tõeotsingud jätkuvad siiani; mitte küll nii suures pagenduses, vaid üksikute valgustatute kaasabil teadliku pürgimusena tõeni jõudmiseks ja tõe leidmise kergemaks tegemisena teiste jaoks, näidates neile teed.
Me elame kurdistava müra keskel; äreval, kiiretempolisel ajastul, kus enamikul meist pole aega ega tahtmist näha kaugemale lähimast tunnist. Tõeline elu aga kasvab meie sees. Sisemine üksindus on see, milles otsija leiab lohutust ja kust otsing edasi kulgeb. Aga meie kaasaegne elu ei soovi meile seda eelist kinkida. Siiski pole meilt kõigilt seda õigust võetud ja kui nii mõnelegi meie hulgast heidab loovuse sähvatus uut valgust vastuste otsimisel, saame tunda ülimat tõelisust ning leevendame nende janu, kes igatsevad sellest midagi teada. Ei Platon ega Aristoteles soovitanud küpsele hingele eneseteostuseni jõudmiseks ainuüksi puhast kaemust, kuigi see oleks mõlema jaoks olnud kõige lihtsam. Nad juhatasid targa inimese teisi teenima.
Me peaksime mõistma, et tõde, mille teadus ja filosoofia eesmärgiks seavad, pole kolkaliku iseloomuga. Selle otsing võib olla tingitud, isegi piiratud erinevast mentaalsest suhtumisest ja erinevatest traditsioonidest, meie aga peaksime püüdlema universaalse tõe poole. Isegi läänemaailma mõtlejad, kes tõrjuvad kolkalikku mõttelaadi, tunnistavad, et mõttetargad väljaspool nende kultuurilisi traditsioone on maadelnud elu kesksete probleemidega.
Tõde, mis väidetakse olevat universaalne, peaks olema pidevas uuendamises. See ei saa olla mingi juba omandatud tõde, mida oleks vaja vaid uuesti esitada. Igas põlvkonnas peab tõde uuendama. Vastasel korral muutub see dogmaks, mis kutsub esile mõnulevat rahulolu ega soodusta üllast isiklikku tõeavastamise retke. Õpetus peab lähtuma ürgalgsetest põhimõtetest, see peab olema mitte uuendusvaenulik, vaid suunatud kasvamisele ja uuestisünnile. Me ei saa säilitada päikesekiiri, kui me päikese kustutame. Jäigastunud traditsioon on haigus, millest ühiskonnad harva toibuvad. Vaba mõtte- ja tegutsemise õhkkonnas omandame tõe ja meie õpetus on järjepidevas evolutsioonilises arengus. Inimeste mõtteid piiratuses hoides tuleb arvestada kõrvalekaldumisega. Mineviku ümbertõlgendamisega jätab iga põlvkond sellele jälje oma probleemide ja valdava mõttelaadiga. Tõel on kaks poolt – praktiline ja ülim.
Meil aitavad aduda tõde kui sellist kirjatööd, mis kirjutatud nende klassikute poolt, kes on mineviku kaitsjad ja tuleviku sõnumitoojad. Kuid tõde sureb mehaanilisel või mõtlematul aktsepteerimisel. Tõde on elav siis, kui iga põlvkond otsustab selle teadlikult vastu võtta. Mistahes mõttesüsteem peaks vastama kahele põhinõudele: ta peab sõnastama ja tõlgendama tõe järgmisele generatsioonile. Tõde peab siduma kaks äärmust – igavese ja ajutise. Tõde on väljendatav inimkeeles ja selle piiritleb inimlik mõttelaad. Aga selles olev teadvus toob kaasa pideva selginemise ja selgema arusaamise tõest.
Ülimad tõed on vaimu tõed ja nende valguses saab tegelik elu oma väärtuse. Religioon pole niivõrd dogma, kuivõrd ajutine plaan inimeste juhtimiseks, mis on kohandatud erinevatele vaimse arengu astmetele ja erilaadsetele elutingimustele. Kui see kaldub kristalliseeruma mugavmagusas usutunnistuses, vaimses rituaalis, paiskab filosoofilise mõttekäigu reaktsioon uskumuseks muutunud tõe kriitika katsumuste ette, tunnistades tõe kehtimist ja vaidlustades vale. Mõtlemise ajaloos on kahtlemata olnud suuri momente, sisemise testimise aegu ja ettenägemist, kui vaimne hingus tuleb ja puhub, kuhu tahab; ta tuleb sealt, kust keegi seda oodata ei tea. Inimese hing alustab uuelt puhtalt lehelt ning võtab uue riski. See on sisim seos tõe ja igapäevaelu vahel, mis hoiab püüdlust alati elusa ja tõelisena.
See emotsionaalne silmapilk, suur siiruse tunne ajendab mind tunnistama, et mu käed värisevad, kui hoian minevikku meenutades käes seda raamatut. Sest autor tunneb ja teab vägagi hästi kõike seda, mida ma armastan ja vihkan selles missioonis, mis on nüüdseks võtnud raamatu vormi.
Soovin edu autorile ja loodan, et ta jätkab innukalt seda tänuväärset tööd.
Autorist
Ishwar Chandra Puri (sünd 1926) on rahvusvaheliselt tuntud autor ja Inimteadvuse Uurimise Instituudi (toim ingl.k. the Institute for the Study of Human Awareness) rajaja. Inimteadvuse Uurimise Instituut (ISHA) asutati 1960. aastal Harvardi Ülikooli juures. Instituudi eesmärgiks on pakkuda harivaid materjale ning juhatust inimestele või organisatsioonidele, kes soovivad põhjalikumalt süveneda inimvõimeid ja inimese vaimset võimekust puudutavatesse teemadesse.
Ishwar C. Puri on pidanud loenguid ja töötubasid teadvuse olemuse ja inimese teadlikkuse teemadel üle neljakümne aasta. Tema loengud ja õpetused on leidnud oma väljundi paljude raamatute ja muude abistavate materjalidena. Tema esitlused on rajatud unikaalsetele läbitunnetatud kogemustele, mida ta väljendab