Kiire ja aeglane mõtlemine. Daniel Kahneman
Читать онлайн книгу.
ohtra infoga – mõelge näiteks Albert Einsteini, Bono või Hillary Clintoni peale. Ent kui kohtate mõne päeva pärast David Stenbilli nime, siis ei ole teil tema kohta infotoimikut. Teil pole muud kui tunne, et see tuleb tuttav ette – te olete seda nime kusagil näinud.
Jacoby sõnastas probleemi elegantselt: „Tuttavlikkuse kogemusel on lihtne, kuid võimas „minevikulisuse” omadus, mis näib viitavat, et see on varasema kogemuse otsene peegeldus.” See omadus on illusioon. Tegelikult, nagu on näidanud Jacoby ja tema paljud järgijad, tundub David Stenbilli nimi teile tuttav, kuna te näete seda selgemalt. Sõnu, mida olete varem näinud, on lihtne uuesti näha – te suudate neid teistest sõnadest paremini tuvastada, kui neid näidatakse väga lühidalt või kui neid maskeerib müra, ning te loete neid kiiremini (mõne sajandiku sekundi võrra) kui teisi sõnu. Lühidalt, varem nähtud sõna nägemisel kogete kognitiivset kergust ja just see tekitab teis tuttavlikkuse mulje.
Joonis 5 pakub võimaluse seda katsetada. Valige mingi täiesti uus sõna, muutke selle nägemine lihtsamaks ning see omandab tõenäolisemalt minevikulisuse. Uut sõna peetakse kergemini tuttavaks, kui seda on alateadlikult praimitud, näidates sõna mõne millisekundi vältel vahetult enne testi või kui seda näidatakse kontrastsemana kui teisi nimekirja sõnu. Seos toimib ka vastupidises suunas. Kujutlege, et teile näidatakse nimekirja sõnadest, mis on rohkem või vähem fookusest väljas. Mõned sõnad on täiesti, teised pisut vähem ähmased ja teie ülesanne on leida selgemini kujutatud sõnad. Sõna, mida olete hiljuti näinud, tundub selgem kui võõrad sõnad. Nagu näitab joonis 5, on erinevad kognitiivse kerguse või või pinge tekitamise viisid vahetatavad; te ei pruugi täpselt aru saada, mis teeb asjad kognitiivselt kergeks või pingutavaks. Just nii tekib tuttavlikkuse illusioon.
Tõe illusioonid
„New York on suurlinn Ameerika Ühendriikides.” „Kuu tiirleb ümber Maa.” „Kanal on neli jalga.” Kõigis neis näidetes saate te kiiresti suure hulga seotud infot, mis peaaegu kõik viitab ühes või teises suunas. Varsti pärast lugemist teadsite, et kaks esimest lauset on õiged ja viimane vale. Kuid pange tähele, et lause „Kanal on kolm jalga” on ilmselgemalt vale kui „Kanal on neli jalga”. Teie assotsiatsioonimehhanism aeglustas viimase lause üle otsustamist, tuues esile tõsiasja, et paljudel loomadel on neli jalga ning ka seda, et supermarketites müüakse kanakoibi sageli neljastes pakkides. Süsteem 2 osales info uurimises, esitades võib-olla küsimuse, kas New Yorki puudutav väide polnud mitte liiga lihtne või kontrollides sõna „tiirlema” tähendust.
Mõelge viimasele korrale, kui käisite autojuhieksamil. Kas vastab tõele, et raskema kui kolmetonnise sõiduki juhtumiseks on vaja eriluba? Võib-olla võtsite õppimist tõsiselt ja mäletate lehekülge, kus oli õige vastus ja ka loogikat selle taga. Mina küll nii ei teinud, kui pidin teise osariiki kolides uue juhieksami tegema. Lugesin liikluseeskirjade brošüüri kiiresti läbi ja jäin lootma parimat. Osa vastustest teadsin pikaajalisest sõidukogemusest. Ent oli ka küsimusi, kus ühtki head vastust pähe ei tulnud ja appi tuli võtta kognitiivne kergus. Kui vastus tundus tuttav, eeldasin, et see on ka õige. Kui see tundus võõras (või ebausutavalt äärmuslik), lükkasin selle tagasi. Tuttavlikkuse tunnet tekitab Süsteem 1, Süsteem 2 toetub sellele muljele, langetades otsust õige/vale.
Õppetund jooniselt 5 on, et kui otsus põhineb muljel kognitiivsest kergusest või pingest, ilmnevad paratamatult ettenähtavad illusioonid. Uskumusi kallutab ka kõik see, mis hõlbustab assotsiatsioonide masinavärgi sujuvat tööd. Kindel viis panna inimesi uskuma valet on seda sageli korrata, sest tuttavlikkust ei ole lihtne tõest eristada. Autoritaarsed institutsioonid ja turundajad on seda alati teadnud. Kuid psühholoogid olid need, kes avastasid, et selleks, et fakt või idee mõjuks tõesena, pole vaja korrata kogu selle kohta käivat väidet. Inimesed, kes kohtasid korduvalt fraasi „kana kehatemperatuur”, aktsepteerisid tõenäolisemalt õigena väidet, et „kana kehatemperatuur on 114 °F” (või mistahes teine suvaline arv). Väite ühe osa tuttavlikkusest piisas, et kogu väide mõjus tuttavana ja seega tõesena. Kui te ei suuda meenutada väite allikat ning teil pole võimalust seostada seda teiste asjadega, mida te teate, pole muud varianti kui võtta appi mulje kognitiivsest kergusest.
Kuidas kirjutada veenvat sõnumit
Oletame et peate kirjutama sõnumi, mida saajad peavad uskuma. Muidugi ongi teie sõnum tõene, kuid sellest ei pruugi piisata, et ka teised seda usuksid. Teil on täielik õigus rakendada enda kasuks tööle kognitiivne kergus ja tõe illusioonide uurimused pakuvad konkreetseid ettepanekuid, mis võivad teil aidata seda eesmärki saavutada.
Üldine põhimõte on, et abiks on kõik, mida saate teha kognitiivse pinge vähendamiseks. Seepärast peaksite esimesena parandama loetavust. Võrrelge neid kaht väidet:
Adolf Hitler sündis 1892. aastal.
Adolf Hitler sündis 1887. aastal.
Mõlemad on valed (Hitler sündis 1889. aastal), kuid eksperimendid on näidanud, et tõenäolisemalt usutakse esimest näidet. Soovitus: kui edastate sõnumi trükitult, kasutage kvaliteetset paberit, et kontrast tähtede ja tausta vahel oleks võimalikult suur. Kui kasutate värve, usutakse teid rohkem, kui tekst on trükitud erksiniselt või punaselt, mitte hägustes rohelise, kollase või kahvatusinise varjundites.
Kui soovite, et teid peetakse usaldusväärseks ja intelligentseks, ärge kasutage keerukat sõnastust seal, kus piisab lihtsamast keelest. Minu Princetoni kolleeg Danny Oppenheimer kummutas üliõpilaste seas levinud müüdi sõnavara kohta, mis õppejõududele kõige enam muljet avaldab. Artiklis „Consequences of Erudite Vernacular Utilized Irrespective of Necessity: Problems with Using Long Words Needlessly” („Rafineeritud leksika vajaduseta kasutamise tagajärgedest: probleemid pikkade sõnade tarbetu kasutamisega”) näitas ta, et tuttavate ideede rüütamist pretensioonikasse keelde peetakse madala intelligentsuse ja vähese usaldusväärsuse märgiks.
Lisaks sõnumi lihtsusele püüdke see teha ka meeldejäävaks. Kui suudate, pange oma mõtted värssidesse; siis võetakse neid tõenäolisemalt tõena. Palju viidatud eksperimendis lugesid osalejad kümneid tundmatuid aforisme nagu
Woes unite foes. (Hädad ühendavad vaenlasi.)
Little strokes will tumble great oaks. (Väikesed löögid langetavad suured tammed.)
A fault confessed is half redressed. (Tunnistatud viga on pooleldi heaks tehtud.)
Teised tudengid lugesid samade ütlemiste riimimata versioone:
Woes unite enemies.
Little strokes will tumble great trees.
A fault admitted is half redressed.
Värsistatud aforisme peeti teistest täpsemaks ja puändikamaks.
Ja viimaks, kui viitate allikale, siis valige kergesti hääldatav nimi. Ühes eksperimendis paluti osalejatel hinnata väljamõeldud Türgi firmade väljavaateid kahe maaklerifirma koostatud aruannete põhjal. Iga aktsia kohta oli üks aruanne lihtsa hääldusega firmalt (nt Artan) ja teine keerulise nimega firmalt (nt Taahhut). Vahel läksid aruannete hinnangud lahku. Vaatlejate jaoks olnuks kõige õigem võtta kahe aruande keskmine, kuid seda ei tehtud. Osalejad omistasid Artani aruandele palju suurema kaalu kui Taahhuti omale. Pidage meeles, et Süsteem 2 on laisk ja vaimne pingutus on vastumeelne. Kui võimalik, soovivad teie sõnumi saajad hoiduda kõigest, mis meenutab pingutust, kaasa arvatud keerulise nimega allikad.
Kõik need on väga head soovitused, kuid me ei tohiks ülemäära hoogu minna. Kvaliteetsest paberist, erksatest värvidest ja riimidest või lihtsast keelest pole suurt abi, kui teie sõnum on silmanähtavalt mõttetu või kui see on vastuolus faktidega, mille tõesust teie adressaadid teavad. Neid eksperimente korraldavad psühholoogid ei pea inimesi rumalateks ega pööraselt kergeusklikeks. Küll aga usuvad psühholoogid, et meid kõiki juhivad suures osas Süsteemi 1 muljed – ja sageli ei tea me nende muljete allikat. Kuidas te teate, et mingi väide on tõene? Kui see on loogika või assotsiatsiooni kaudu tugevalt seotud teie teiste uskumuste või eelistustega või tuleb allikast, mida te usaldate ja mis teile meeldib, tunnete kognitiivset kergust. Häda on selles, et sellel tundel võib olla ka teisi põhjuseid