---

Скачать книгу

---

tekitavaid pealiskaudseid tegureid ületada, kui neil on selleks tugev motivatsioon. Kuid enamjaolt kiidab laisk Süsteem 2 Süsteemi 1 ettepanekud heaks ja marsib edasi.

      Pinge ja pingutus

      Paljude assotsiatiivsete seoste sümmeetria oli valitsev teema assotsiatiivse sidususe käsitluses. Nagu juba nägime, kalduvad inimesed, keda pannakse pliiatsit suus või palli kulmude vahel hoides „naeratama” või „kulmu kortsutama”, kogema samu tundeid, mida naeratamine ja kulmukortsutamine tavaliselt väljendavad. Samasugune vastastikune võimendamine esineb ka kognitiivse kerguse uuringutes. Ühelt poolt kogetakse kognitiivset pinget, kui kaasatud on Süsteemi 2 pingutust nõudvad operatsioonid. Teiselt poolt kipub kognitiivse pinge kogemine mobiliseerima Süsteemi 2, lülitades probleemilahendusviisi hooletult intuitiivselt režiimilt aktiivsemale ja analüütilisemale režiimile.

      Kurika ja palli ülesannet mainisime varem kui näidet inimeste kalduvuse kohta anda küsimusele esimese pähe tulnud vastus seda kontrollimata. Shane Fredericki kognitiivse refleksiooni test koosneb kurika ja palli ning veel kahest ülesandest, mis kõik valiti seetõttu, et nad kutsuvad kohe esile intuitiivse vastuse, mis on vale. Teised testi ülesanded on järgmised:

      Kui 5 masinal kulub 5 vidina valmistamiseks 5 minutit, kui kaua kulub siis 100 masinal aega 100 vidina valmistamiseks?

      100 minutit VÕI 5 minutit?

      Järves on vesiroosidega kaetud ala. Iga päev kasvab see ala kaks korda suuremaks. Kui vesiroosidel kulub kogu järve katmiseks 48 päeva, kui kaua kulub siis neil aega poole järve katmiseks?

      24 päeva VÕI 47 päeva?

      Mõlema ülesande õiged vastused on toodud allmärkuses lehekülje lõpus.1

      Eksperimendi läbiviijad leidsid testi sooritamiseks 40 Princetoni üliõpilast. Pooled neist nägid ülesandeid väikeses luitunudhallis kirjas. Ülesanded olid loetavad, kuid trükikvaliteet suurendas kognitiivset pinget. Tulemused on kõnekad: 90 % tudengitest, kes nägid ülesandeid normaalses kirjas, tegid testis vähemalt ühe vea, kuid see protsent langes 35-le, kui kiri oli vaevu loetav. Saite õigesti aru: viletsa kirja puhul olid tulemused paremad. Kognitiivne pinge, mis selle allikas ka ei oleks, mobiliseerib Süsteemi 2, mis tõenäolisemalt lükkab tagasi Süsteemi 1 pakutud intuitiivse vastuse.

      Kognitiivse kerguse mõnu

      Artikkel pealkirjaga „Mind at Ease Puts a Smile on the Face” („Muretu meel toob naeratuse näole”) kirjeldab eksperimenti, mille osalistele näidati lühidalt mitmesuguste esemete pilte. Mõne pildi äratundmist hõlbustati, näidates vahetult enne täispildi näitamist kujutise piirjooni. Seda tehti nii põgusalt, et kontuure polnud isegi märgata. Emotsionaalseid reaktsioone mõõdeti näolihaste elektrilisi impulsse salvestades, registreerides muutused ilmes, mis on liiga vaevumärgatavad ja põgusad, et vaatlejad neid tähele paneksid. Nagu oli oodata, ilmus inimeste näole kerge naeratus ja nende ilme lõtvus, kui pilti oli lihtsam näha. Süsteemile 1 näib olevat iseloomulik, et kognitiivset kergust seostatakse meeldivate tunnetega.

      Nagu oodata, tekitavad lihtsalt hääldatavad sõnad soodsa hoiaku. Kergesti hääldatavate nimedega firmadel läheb esimesel nädalal pärast aktsiaemissiooni teistest paremini, kuigi see efekt kaob aja jooksul. Kergesti hääldatavate sümbolitega aktsiatel (näiteks KAR või LUNMOO) läheb paremini kui neil, mis ajavad keele sõlme nagu PXG või RDO – ja nad paistavad säilitavat väikese eelise ka teatud aja jooksul. Šveitsis korraldatud uurimus leidis, et investorid usuvad, et ladusa nimega kaubamärkide aktsiad nagu Emmi, Swissfirst ja Comet teenivad suuremat kasumit kui kohmakad nimed nagu Geberit ja Ypsomed.

      Nagu nägime joonisel 5, tekitab kordus kognitiivset kergust ja rahustavat tuttavlikkuse tunnet. Kuulus psühholoog Robert Zajonc pühendas suurema osa oma karjäärist seose uurimisele suvalise stiimuli kordamise ja mõõduka meeldivuse vahel, mida inimesed lõpuks selle vastu tunnevad. Zajonc nimetas seda „pelga kokkupuute efektiks”. Michigani ülikooli ja Michigani osariigi ülikooli ajalehtedes läbi viidud demonstratsioon on üks mu lemmikkatseid. Mõne nädala jooksul ilmus lehe esiküljel reklaamikastike, mis sisaldas üht türgikeelset (või türgipäraselt mõjuvat) sõna: kadirga, saricik, biwonjni, nansoma ja ikititaf. Sagedus, millega sõnu korrati, varieerus: üht sõna näidati vaid kord, teised ilmusid kahel, viiel, kümnel või kahekümne viiel korral. (Sõnad, mida avaldati ühe ülikooli ajalehes kõige sagedamini, olid teises kõige harvemad.) Selgitust ei antud ja lugejate küsimustele vastati avaldusega, et „reklaamipinna ostja soovis jääda anonüümseks”.

      Kui salapärane reklaamisari lõppes, saatsid eksperimendi korraldajad ülikoolides laiali küsimustiku, soovides arvamust, kas need sõnad „tähendavad midagi „head” või midagi „halba””. Tulemused olid tähelepanuväärsed: sõnu, mida avaldati sagedamini, hinnati positiivsemalt kui sõnu, mis ilmusid vaid kord või paar. Tulemus on leidnud kinnitust paljudes katsetes, kus on kasutatud Hiina ideogramme, nägusid ja juhusliku kujuga hulknurki.

      Pelga kokkupuute efekt ei sõltu teadlikust tuttavlikkuse kogemusest. Tegelikult ei sõltu mõju üldse teadvusest: see toimib ka siis, kui korduvaid sõnu või pilte näidatakse nii kiiresti, et vaatajad ei teagi, et on neid näinud. Sellegipoolest meeldivad neile rohkem sõnad või pildid, mida neile näidati sagedamini. Nüüdseks peaks juba selge olema, et Süsteem 1 võib reageerida muljetele sündmustest, millest Süsteem 2 ei ole teadlik. Tegelikult on pelga kokkupuute efekt tugevamgi stiimulite suhtes, mille nägemist inimene ei teadvusta.

      Zajonc väitis, et korduse mõju meeldivusele on sügavalt oluline bioloogiline tegur ja et see laieneb ka kõigile loomadele. Et tihtipeale ohtlikus maailmas ellu jääda, peab organism reageerima uuele stiimulile ettevaatlikult, hirmu ja eemaletõmbumisega. Looma jaoks, kes ei suhtu uudsesse nähtusesse kahtlusega, on ellujäämisväljavaated viletsad. Kuid kohastumuslik on ka ettevaatlikkuse hajumine, kui stiimul on tegelikult ohutu. Pelga kokkupuute efekt, väitis Zajonc, esineb seetõttu, et korduvale kokkupuutele stiimuliga ei järgne midagi halba. Selline stiimul muutub viimaks ohutuse signaaliks ja ohutus on hea. On selge, et see väide ei piirdu üksnes inimestega. Selle tõestamiseks võeti kaks gruppi viljastatud kanamune ja lasti neile mitmesuguseid helisid. Kui tibud olid koorunud, reageerisid nad neile helidele, mida olid kuulnud ka enne koorumist, tunduvalt vähema hädakisaga.

      Zajonc pakkus oma uurimisprogrammile paljuütleva kokkuvõtte:

      Korduva kokkupuute tagajärjed organismile suhetes vahetu elava ja elutu keskkonnaga on soodsad. Need võimaldavad organismil eristada ohutuid objekte ja asualasid ebaturvalistest ning kujutavad endast sotsiaalse kiindumuse kõige primitiivsemat vormi. Seetõttu moodustavad need ühiskondliku organisatsiooni ja sidususe aluse, olles psühholoogilise ja sotsiaalse stabiilsuse põhiallikateks.

      Positiivse emotsiooni ja Süsteemi 1 kognitiivse kerguse seosel on pikk evolutsiooniline ajalugu.

      Kergus, meeleolu ja intuitsioon

      Umbes 1960. aastal tundus noorele psühholoogile Sarnoff Mednickile, et ta on tuvastanud loovuse olemuse. Tema idee oli ühtaegu lihtne ja võimas: loovus on erakordselt hästi töötav assotsiatiivne mälu. Mednick koostas testi, mis sai nimeks kaugete assotsiatsioonide test (Remote Association Test, RAT), mida kasutatakse loovuse uurimises endiselt üsna palju.

      Lihtsa näitena vaatame järgmisi sõnu:

      cottage Swiss cake

      Kas leiate sõna, mis seostuks kõigi kolmega? Ilmselt jõudsite otsusele, et vastus on cheese. Nüüd proovige seda:

      dive light rocket

      See ülesanne on hoopis raskem, kuid sellel on üks õige vastus, mille tunneb ära iga inglise keele kõneleja, kuigi vähem kui 20 % katsealustest üliõpilastest leidis selle viieteistkümne sekundi jooksul. Vastus on sky.2

      Muidugi ei ole igal sõnadekolmikul lahendust. Näiteks sõnadel dream (unenägu), ball (pall) ja book (raamat) ei ole ühist assotsiatsiooni, mida igaüks peaks kehtivaks.

      Saksa

---

Скачать книгу