RIKASTATUD REAALSUS, TURISM JA REISIMINE

      Nagu näete, võib potentsiaalne mõju kaubandusele ja tööprotsessidele olla tohutu. Peaaegu igat tööd saab liitreaalsuse abil paremini teha. Lisaks võib alatiseks muutuda meie eluviis. See tehnoloogia mõjutab tublisti meie olmet, meelelahutust ja seltskonnaelu.

      Esimene näide on turism. Kui jalutad muuseumis ringi, liikudes ühe eksponaadi juurest teise juurde, kirjeldab su kontaktlääts kordamööda kõiki objekte.

      Virtuaalgiid võib sulle küberringkäigu teha ükskõik kus. Antiikseid varemeid vaadates saad lisaks „näha“ täielikku rekonstruktsiooni. Rusude keskel uidates näed ehitisi ja monumente nende täies hiilguses, ning sulle näidatakse lugusid minevikust. Rooma impeeriumi varemed pole enam katkiste sammaste ja umbrohu lasu, vaid ärkavad äkitselt su silme ees taas ellu ning ühtlasi räägitakse sulle nende ajaloost. Pekingi tehnoloogiainstituut on selles suunas astunud juba esimesed kukesammud. Nad on küberruumis taasloonud imepärase täiuse ja valguse aia, mille Briti-Prantsuse väed 1840. aastal Oopiumisõja ajal hävitasid. Tänapäeval on legendaarsest aiast järel vaid märatsevate sõdurite jäetud varemed. Kuid varemeid läbi spetsiaalse programmi vaadates näed enda ees täies hiilguses kogu kunagist aeda. Tulevikus saab see tavapäraseks.

      Veel kaugemale arendatud süsteemi tegi leiutaja Nikolas Neecke, kes on loonud ajas tagasi viiva jalutuskäigu Baseli linnas Šveitsis. Linna iidsetel tänavatel jalutades näed muistsete hoonete kujutisi ja toonaseid inimesi, otsekui oleksid sa ajarändur. Arvuti teeb kindlaks su asukoha ja näitab sulle prillides muistseid vaateid, nagu oleks sind keskaega tagasi viidud. Praegu tuleb selleks kanda suuri prille ning rasket seljakotti, täis GPSi elektroonikat ja arvuteid. Tulevikus asetseb see kõik su kontaktläätse sees.

      Sellest on abi ka võõras linnas orienteerumiseks. Võõras riigis autoga sõites paistavad kõik näidikud su kontaktläätses omakeelsena, ja sa ei pea näitude vaatamiseks pilku alla pöörama. Enamgi veel, sulle edastatakse kiiresti liiklusmärkide tähendus, ning sulle jagatakse teeäärsete objektide ja vaatamisväärsuste kohta selgitusi.

      Kui oled matkal, telkimas või jalutad metsas, saad sa peale oma asukoha teada ka kõigi taimede ja loomade nimed, ilmateate jpm. Näed matkaradu ja telkimisplatse, mis võivad olla põõsaste ja puude varjus.

      Kui otsid korterit või maja, saad kõnniteel jalutades või autoga sõites infot, millised on saadaval. Sa näed oma läätses iga koha hinda, mugavusi jne.

      Ja viimaks, öösiti võõramaa taevasse vaadates näed sa peale tähtede selgelt välja tooduna ka tähtkujusid. See on otsekui planetaariumietendus, välja arvatud see, et näed päris tähti. Näed ka, kus asuvad galaktikad, kauged mustad augud ja teised huvitavad astronoomilised objektid ning saad neid vaadates alla laadida huvitavaid loenguid.

      Objektidest läbi nägemisele ja kaugete maade külastamisele lisaks on rikastatud reaalsus oluline, kui vajad kiiresti väga spetsiifilist teavet.

      Kui oled näiteks näitleja, muusik või lektor, kes peab meelde jätma suurtes kogustes teksti, näed tulevikus kontaktläätses kõiki ridu enda ees trükituna. Sa ei vaja enam teleprompterit, sähvikuid, noodilehti ega märkmeid. Enam ei ole vajadust midagi meelde jätta.

      Veel näiteid mitmest vallast.

      Kõik see tähendab, et sa ei vaja enam mobiiltelefoni, kellasid ega iPode. Kõigi su erinevate käsiseadmete ikoonid kuvatakse kontaktläätsele ja sa pääsed neile soovitud ajal ligi. Sel moel saab pidada telefonikõnesid, külastada muusikalehekülgi jne. Rikastatud reaalsus asendab paljud praegu kodudes olevad seadmed ja vidinad.

      Veel üks rikastatud reaalsuse piire nihutav teadlane on MITi meedialaboris töötav Pattie Maes. Erilise kontaktläätse või prillide asemel kujutleb tema, et võimalikuks võiks osutuda arvutiekraani projitseerimine ümbruses olevatele tavalistele esemetele. Kuuenda meele nime kandvas projektis kirjeldatakse tillukest projektorit, mida saab medaljonina kaelas kanda ning see suudab projitseerida arvutiekraani kujutise millele tahes su ees, näiteks seinale või lauale. Automaatselt seinale ilmuvate kujuteldavate nuppude vajutamine aktiveerib arvuti, justnagu päris klaviatuuril trükkides. Kuna arvutiekraani kujutist saab projitseerida mistahes lamedale ja kindlale pinnale su ees, võib arvutiekraaniks muuta sadu eri objekte.

      Samuti saab sõrmede otsa panna erilised plastist sõrmkübarad ning kui siis sõrmi liigutada, viib arvuti sinu käsklused seinal oleva ekraani peal ellu. Näiteks on sõrmi liigutades võimalik joonistada ekraanile kujundeid. Ka kursori juhtimiseks on võimalik hiire asemel kasutada sõrmi. Ning moodustades sõrmede abil ruudu, saab aktiveerida digitaalkaamera ja teha pilte.

      See tähendab ka, et kui oled poes, skaneerib arvuti tooteid, tuvastab need ja annab sulle täieliku ülevaate nende koostisest, kalorisisaldusest ja teiste tarbijate hinnangutest. Kuna kiibid hakkavad triipkoodidest vähem maksma, saab iga toode intelligentse skaneeritava sildi.

      Ja viimaks, veel üks rikastatud reaalsuse rakendus võiks olla röntgenkiirte tagasipeegeldumisel põhinev röntgennägemine, väga sarnane sellega, mis on meile tuttav Supermani koomiksitest. Kui su prillid või kontaktläätsed on pehme röntgenkiirguse suhtes tundlikud, võib saada võimalikuks läbi seinte nägemine. Ringi vaadates näed sa sõna otseses mõttes esemetest läbi, just nagu koomiksites. Iga laps, kes loeb Supermani koomiksit esimest korda, unistab olla „kiirem kui püssikuul, tugevam kui vedur“. Tuhanded jõmpsikad lehvitavad keepe, hüppavad kastidelt alla, kargavad õhku ja teesklevad röntgennägemist, kuid see viimane on ka tegelikult võimalik.

      Tavaliste röntgenkiirtega töötamise puuduseks on äärmine ebamugavus: millestki läbi nägemiseks tuleb eseme taha asetada röntgenfilm ja see siis ilmutada. Kuid tagasipeegeldunud röntgenkiired lahendavad kõik need probleemid. Esmalt on toas valgusallikas, mis kiirgab kõikjale ruumi nõrku röntgenkiiri. Need põrkuvad seintelt tagasi