Tark lapsevanem. Thomas Gordon
Читать онлайн книгу.
Tegelikult ta meeldibki sulle sellisena rohkem. [AK-TIIVNE KUULAMINE]
ANTHONY: Jah. Aga ma olen nii harjunud tema boss olema – sellest on raske loobuda. Äkki ta ei hakkaks nii palju vastu, kui ma laseks tal aeg-ajalt omapäi toimetada? Võib-olla oleks sellest kasu?
EMA: Sa arvad, et äkki oleks abi sellest, kui sa mõnikord alla annad. [AKTIIVNE KUULAMINE]
ANTHONY: Tjah… võib-olla tõesti. Ma teen proovi.
Esimeses näites kasutas ema kaheteistkümnest suhtlemistõkkest kaheksat. Teises näites kasutas ema järjekindlalt aktiivset kuulamist. Esimeses variandis võttis ema probleemi üle, teises jäi see tänu aktiivsele kuulamisele Anthonyle. Esimeses näites oli Anthony ema ettepanekute vastu, tema viha ja masendus leevendust ei leidnud. Probleem jäi lahendamata ja Anthonyl polnud võimalust kasvada. Teises näites Anthony viha lahtus, ta asus ise probleemi lahendama ning mõtles ka enda käitumise üle järele. Ta jõudis iseseisvalt lahenduseni ning astus suure sammu, et saada vastutustundlikuks ja iseennast juhtivaks probleemilahendajaks.
Järgnevalt kirjeldame veel ühte olukorda, et näidata, kuidas vanemad lapsi aidata püüavad.
KATHY: Ma ei taha täna õhtust süüa.
ISA: Mis sa nüüd! Sinuvanused lapsed peavad kolm korda päevas sööma. [JUHENDAMINE, VEENMINE]
KATHY: Aga ma sõin lõuna ajal hästi palju.
ISA: Hästi, tule siis niisama lauda ja vaata, kuidas meie sööme. [ETTEPANEK]
KATHY: Ma ei kavatse mitte midagi süüa.
ISA: Mis sul viga on? [KÜSITLEMINE]
KATHY: Ei midagi.
ISA: Kena, sellisel juhul mine lauda. [KÄSUTAMINE]
KATHY: Ma ei ole näljane ja ma ei taha lauda minna.
Sedasama tüdrukut saaks aktiivse kuulamise abil aidata järgmiselt:
KATHY: Ma ei taha täna õhtust süüa.
ISA: Sul pole täna isu. [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Selge see, et ei ole. Mul on liiga suur stress, et süüa.
ISA: Sa oled mingi asja pärast mures, kas pole? [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Enamgi veel – ma olen suisa hirmul.
ISA: Sa kardad midagi. [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Tõesti. Lance helistas mulle ja ütles, et tahab minuga täna õhtul rääkida. Ta oli nii tõsine, hoopis teistsugune kui tavaliselt.
ISA: Nii et sul on tunne, et midagi on lahti? [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Ma kardan, et ta tahab lahku minna.
ISA: Sa ei taha, et see juhtuks. [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Ma sureksin ära! Pealegi tundub mulle, et ta tahab hoopis Alexisega käia. See oleks kõige hullem!
ISA: Eriti hirmutab sind see, et Alexis võib tema tüdrukuks saada. [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Jah. Ta saab kõik head poisid endale. Teda on kohe halb vaadata – alati räägib ta poistega juttu ja ajab neid naerma. Kuidas aktiivse kuulamise oskust rakendada. Kõik poisid on tema järele hullud. Tal on koridoris alati kolmneli poissi ümber. Ma ei kujuta ette, kuidas ta seda teeb – mul ei tule kunagi pähe, millest poiste seltskonnas rääkida.
ISA: Soovid, et võiksid poistega sama lihtsalt suhelda nagu Alexis. [AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Ma arvan, et tahan neile nii kangesti meeldida, et kardan öelda midagi rumalat.
ISA: Sa tahad populaarne olla, kuid kardad mõnda viga teha.
[AKTIIVNE KUULAMINE]
KATHY: Jah. Aga ma ei saaks enam hullemini käituda kui praegu – ma lihtsalt seisan ja vahin nagu jobu.
ISA: Sulle tundub, et sinu praegune käitumine on veelgi halvem kui see, kui sa läheksid seltskonda ja räägiksid juttu. [AKTIIV-NE KUULAMINE]
KATHY: Tundub küll. Ma olen väsinud mitte midagi ütlemisest.
Esimeses variandis ei mõistnud isa Kathy sõnumit õigesti ning kogu vestlus keerles söömise ümber. Teisel puhul paljastas aktiivne kuulamine isale tegeliku probleemi, julgustas Kathyt probleemi lahendama ning aitas tal kaaluda enda muutmise võimalust.
KUIDAS VANEMAD AKTIIVSET KUULAMIST KASUTAVAD
Järgnevalt anname teile võimaluse jälgida, kuidas vanemad igapäevaste probleemidega kokku puutudes aktiivset kuulamist rakendavad. Ent ärge laske neil olukordadel end sedavõrd kaasa haarata, et unustate tähele panna, mil viisil vanemad aktiivset kuulamist kasutavad.
Danny: laps, kes kartis magama minna
See PETi koolitusel käinud ema kasutas mõningaid suhtlemistõkkeid, ent toetus palju ka aktiivsele kuulamisele. Kaheksa-aastasel lapsel oli alates viiendast eluaastast olnud raskusi magamajäämisega. Kaheksa kuud enne siintoodud dialoogi oli Danny kolinud välja lastetoast, mida oli jaganud kahe noorema vennaga. Ehkki Danny oli alati unistanud oma toast, muutus magamamineku probleem veelgi tõsisemaks.
EMA: Kell on palju. Kustuta tuli ära ja mine magama.
DANNY: Ma ei lähe magama.
EMA: Pead minema, kell on palju. Muidu oled sa homme väsinud.
DANNY: Ma ei lähe magama.
EMA (karmilt): Kustuta kohe tuli ära!
DANNY (otsustavalt): Ma ei lähe mitte kunagi magama.
EMA (Mul on tunne, et võiksin talle kätega kallale minna. Ma olen nii väsinud, et ei jaksa seda välja kannatada… Loen köögis kümneni, siis lähen tagasi ning püüan aktiivselt kuulata, kui ma ka peaksin selle kätte surema! Astun Danny tuppa): Kuule, kell on küll palju, aga ma istun natukeseks su voodi peale ja puhkan jalgu, enne kui nõusid pesema lähen. (Võtab lapselt raamatu, kustutab tule, paneb ukse kinni ja istub lapse kõrvale voodile, toetades selja vastu seina.)
DANNY: Anna see raamat siia! Ära kustuta tuld ära. Mine välja. Ma ei taha, et sa siin oled. Ma ei mõtlegi magada. Ma vihkan sind!
EMA: Sa oled väga vihane.
DANNY: Jah, ma vihkan kooli, ja ma ei lähe sinna enam mitte kunagi!
EMA (teab, et poisile meeldib koolis): Sul on koolist kõrini.
DANNY: See on õudne. Mul ei lähe koolis hästi, ma ei tea mitte midagi. Ma peaksin teises klassis olema. [Ta on kolmandas.] Ma ei jaga matast midagi. [Tal läheb matemaatikas väga hästi.] Õpetaja vist arvab, et me oleme juba keskkoolis.
EMA: Matemaatika on sinu jaoks raske.
DANNY: Ei! See on kerge. Aga mulle lihtsalt ei meeldi neid ülesandeid teha.
EMA: Oo.
DANNY (äkiline muutus): Mulle meeldib pesapall. Ma mängiks hoopis parema meelega pesapalli, mitte ei käiks koolis.
EMA: Sulle tõesti meeldib pesapall.
DANNY: Kas kolledžisse peab minema? [Vanim vend kavatseb peagi kolledžisse astuda ja perekonnas on sellest sageli juttu.]
EMA: Ei.
DANNY: Kui kaua peab koolis käima?
EMA: Keskkool tuleb ära lõpetada.
DANNY: Sellisel juhul ma ei lähe kolledžisse. Ma ei pea ju minema, on ju?
EMA: Just.
DANNY: Tore, ma siis mängin hoopis pesapalli.
EMA: Pesapalli on tõesti mõnus mängida.
DANNY: Jah. [Laps on täielikult rahunenud, räägib vabalt, pole enam vihane.] Okei, head ööd.
EMA: Head ööd!
DANNY: Kas sa istuksid minuga veel natuke?
EMA: Mh-mhh.
DANNY (tõstab üles tekid, mille ta enne laiali loopis; katab hoolikalt