Tark lapsevanem. Thomas Gordon
Читать онлайн книгу.
tundub nii ebaloomulik.”
“Inimesed niimoodi ei räägi.”
“Mis on aktiivse kuulamise eesmärk?”
“Ma tunneksin end idioodina, kui lapsele nii vastaksin.”
“Mu tütar arvaks, et ma olen hulluks läinud, kui hakkaksin temaga suheldes aktiivset kuulamist kasutama.”
Sellised reageeringud on mõistetavad, sest vanemad on harjunud käsutama, manitsema, küsitlema, hukka mõistma, ähvardama või lohutama. On loomulik, et nad küsivad, kas aktiivse kuulamise õppimine ja enda muutmine tasuvad ennast ära.
Üks eriti skeptiline isa, kes osales PETi koolitusel, veendus meetodi tõhususes pärast üht vahejuhtumit oma tütrega. See toimus nädalal, mis järgnes uut kuulamisviisi tutvustanud koolituspäevale.
“Tahan teile jutustada ühest selle nädala hämmastavast kogemusest. Mina ja mu tütar Roxanne pole juba kaks aastat teineteisele ühtki viisakat sõna öelnud, kui välja arvata sellised laused nagu “Ulata leiba” või “Palun soola ja pipart”. Ühel õhtul, kui ma koju tulin, istus ta koos oma poisiga köögilaua ääres. Kuulsin, kuidas mu tütar rääkis, et ta vihkab kooli ja tal on kõrini enamikust oma sõbrannadest. Otsustasin sealsamas, et lähen kööki ja võtan ette aktiivse kuulamise, maksku mis maksab. Nii. Ma ei ütle, et oleksin seda täiuslikult teinud, aga ma üllatasin ennastki. Ma polnudki kõige halvem. Uskuge või mitte, aga nad mõlemad hakkasid minuga rääkima ega lõpetanud enne kahte tundi. Nende kahe tunni jooksul sain oma tütre kohta teada rohkem kui eelneva viie aasta jooksul kokku. Kõige tipuks oli ta kogu ülejäänud nädala minuga äärmiselt sõbralik. Milline muutus!”
See imestunud isa pole ainus. Paljusid vanemaid saadab selle kuulamisviisi katsetamisel kohe edu. Veel enne, kui nad omandavad aktiivses kuulamises teatud vilumuse, annavad nad teada hämmastavatest tulemustest.
Paljud inimesed arvavad, et võivad vabaneda oma tunnetest, kui suruvad need alla, unustavad ära või mõtlevad millegi muu peale. Tegelikult saavad inimesed häirivatest tunnetest lahti siis, kui julgustada neid avatult oma emotsioone väljendama. Aktiivne kuulamine aitab sedasorti katarsisele kaasa. See aitab lastel täpselt aru saada, mida nad tunnevad. Kui nad saavad tundeid väljendada, kaovad need sageli nagu võluväel.
Aktiivne kuulamine aitab vähendada laste hirmu, mida nad tunnevad negatiivsete emotsioonide ees. “Tunded on sõbralikud” on väljend, mida kasutame oma koolitustel, aitamaks vanematel mõista, et tunded ei ole “halvad”. Kui vanem näitab aktiivset kuulamist kasutades, et nõustub lapse tunnetega, aitab ta ka lapsel neid omaks võtta. Laps õpib vanema reaktsioonist, et tunded on sõbralikud.
Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui inimene kogeb, et teda kuulatakse ja mõistetakse, pakub see niisugust rahuldust, et rääkija hakkab tundma suurt soojust kuulaja vastu. Seejuures on just lapsed need, kes vastavad aktiivsele kuulamisele alati armastusega. Sarnased tunded tekivad ka kuulajas, kes hakkab rääkijaga suuremat lähedust tundma. Kui keegi kuulab teist inimest täpselt ja empaatiliselt, hakkab ta rääkijat paremini mõistma ning väärtustama tema maailmavaadet – mõnes mõttes muutub ta inimeseks, kelle silmade läbi ta maailma vaatab. Kui lasete endal “minna teise inimese sisse”, sünnitate hoolimist ja armastust. Olla empaatiline tähendab seda, et näete teises inimeses iseseisvat isikut, kellega olete valmis ühinema või koos olema. Seega hakkate üürikeseks eluhetkeks tema kaaslaseks. Niisugune tegu tähendab sügavat hoolimist ja armastust. Vanemad, kes õpivad selgeks aktiivse kuulamise, avastavad uut sorti väärtustamise ja lugupidamise tunde ning hakkavad lapsest rohkem hoolima; laps omakorda vastab samaga vanemale.
Aktiivne kuulamine aitab lapsel ise oma probleeme lahendada. On teada, et inimesed suudavad paremini probleeme analüüsida ja lahendusi leida, kui saavad neist rääkida. Kuna aktiivne kuulamine hõlbustab tuntavalt rääkimist, on sellest abi ka lahenduse leidmisel.
Aktiivne kuulamine suurendab lapse valmisolekut võtta vastu oma vanemate mõtteid ja tundeid. Kui inimene kuulab ära teise seisukoha, on rääkijal hiljem lihtsam ka kuulajaga arvestada – selles pole kahtlustki. Lapsed on altimad vanemate sõnumitele, kui vanemad on neid eelnevalt kuulanud. Kui vanemad kurdavad, et lapsed ei kuula neid, võib kihla vedada, et nad ise pole kuigi head kuulajad.
Aktiivne kuulamine hoiab ohjad lapse käes. Kui vanemad vastavad lapse probleemidele aktiivse kuulamisega, võivad nad näha, kuidas laps hakkab ise mõtlema. Aktiivne kuulamine julgustab last mõtlema, oma probleeme analüüsima ja lahendusi otsima. Aktiivne kuulamine tähendab usaldust, samal ajal kui nõu andmine, veenmine, juhendamine ja muud taolised sõnumid väljendavad usaldamatust, võttes lapselt vastutuse probleemi lahendamise eest. Seepärast on aktiivne kuulamine üks tõhusamaid viise, kuidas aidata lapsel ennast paremini suunata, saada vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks inimeseks.
Hoiakud, mida aktiivne kuulamine eeldab
Aktiivne kuulamine pole sugugi lihtne tehnika, mille vanemad võivad iga kell, kui lapsed probleemidega silmitsi seisavad, oma “tööriistakastist” välja võtta. Tegelikult on see meetod seotud terve hulga baashoiakute ja – suhtumistega. Kui neid hoiakuid pole, on sellest harva abi; siis kõlab see võltsilt, tühjalt ja päheõpitult. Järgnevalt toome ära mõned hoiakud, mida eeldab aktiivne kuulamine. Kui mõni neist puudub, ei õnnestu aktiivne kuulamine kuigi tõhusalt.
1. Teil peab olema soov kuulata, mida lapsel on öelda. See tähendab, et olete valmis kuulamiseks aega varuma. Kui teil aega pole, tuleb seda öelda.
2. Te peate tahtma last just sellel hetkel ja selle probleemiga aidata. Kui te seda ei taha, oodake, kuni tunnete vastavat soovi.
3. Peate olema valmis heaks kiitma lapse tundeid, ükskõik, millised need ka pole, ning ükskõik, kui palju need teie enda tunnetest või arusaamadest lapse “õigete” tunnete kohta ei erine. Sellise hoiaku kujundamine võtab aega.
4. Te peate uskuma, et laps suudab oma tunnetega ise toime tulla, need läbi töötada ja probleemidele lahendused leida. Usk sellesse tekib siis, kui näete, kuidas laps keerulisi olukordi lahendab.
5. Peate mõistma, et tunded on ajutised, mitte püsivad. Tunded muutuvad: vihkamisest võib saada armastus, meeleheide võib asenduda lootusega. Seepärast pole teil vaja tunnete väljendamist karta – need ei jää igaveseks lapse sisse pidama. Seda näitab ka aktiivne kuulamine.
6. Peate nägema oma lapses iseseisvat inimest – ainulaadset isiksust, kes pole enam teiega ühendatud; eraldiseisvat inimest, kellele olete andnud tema enda elu ja eneseteadvuse. Kui olete võimeline seda tunnustama, saate lubada lapsele tema enda tundeid ning teistsugust viisi asjade tajumisel. Ainult nii on võimalik last aidata. Kui lapsel on probleeme, tuleb teil olla temaga koos, aga mitte temaga ühendatud.
Aktiivse kuulamise riskid
Aktiivne kuulamine eeldab, et sõnumi vastuvõtja heidab kõrvale oma mõtted ja tunded, pühendumaks lapse sõnumile. See lubab tal teate õigesti vastu võtta. Kui vanem soovib sõnumit mõista nii, nagu laps seda mõtles, tuleb tal asetada end lapse olukorda (vaadata asju tema silmade läbi). Vaid siis kuuleb ta tähendust, mida rääkija kavatses edasi anda. Tagaside pole aktiivse kuulamise puhul midagi muud kui vanemapoolne kontroll, kas ta sai õigesti aru. Samas näitab sõnumi tagasipeegeldus ka saatjale (lapsele), kas teda on mõistetud.
Aktiivse kuulamise kasutajaga juhtub midagi. Kui mõistate täpselt, kuidas teine inimene mõtleb või tunneb, kui panete end hetkeks tema asemele, kui vaatate maailma nii, nagu tema seda näeb, siis riskite kuulajana sellega, et teie arusaamad ja suhtumised võivad muutuda. Teisisõnu – kui inimesed midagi sügavuti mõistavad, avaldab see neile mõju. Avatus teise inimese kogemusele võib kaasa tuua vajaduse mõtestada ümber oma kogemus, ja see võib tunduda hirmutav. Inimene, kes kaldub ennast kaitsma, ei saa lubada endale võõraste mõtete ja vaatenurkade kaalumist. Ent paindlik inimene ei karda muutuda. Ning paindlike vanemate lapsed tervitavad seda rõõmuga, kui näevad, et nende emad ja isad on valmis muutuma – valmis olema inimesed.
4.
Kuidas