Kalewipoeg. Friedrich Reinhold Kreutzwald
Читать онлайн книгу.
kamberista:
“Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
Elage, Kalev, rõõmulan
Pikil pidude päivil;
Tähte-peig ja Salme-neidu
Peavad pikka pulma-ilu!”
Kalev mõistis, kostis vasta,
Kange mees targaste kõneles:
“Ma’p taha süüa, ma’p taha juua,
Taha ei rõõmulan elada
Pikil pidude päivil.
Tooge tuppa mu omada,
Laske Linda põrandale,
Tedre tütar teiste sekka!”
Siis toodi neidu tubaje,
Lasti Linda põrandale,
Tedre tütar teiste hulka.
Leske eit ei tunnud tütart,
Kasumemm ei kasvandikku,
Keda sala kamberien
Murueit oli ehitanud,
Metsapiigad valmistanud.
Leske küsis kahtelasta:
“Kas see kuu on, ehk kas pääva,
Ehk kas ehatütar noori?”
Linda mõistis, kostis vasta:
“See’p ole kuu, ei ole pääva,
Ega ehatütar noori;
See on kodu kasv’nud lapsi,
Tedremunast tõusnud tütar.”
Kalev kosis kulda neidu,
Võttis Linda kodukanaks,
Võttis kalliks kaisutavaks,
Ajaviitvaks armukeseks.
Saaja kokku kutsutie,
Pulmalisi palutie
Lustipidu pidamaie;
Sest et tamme Tartu rajalt
Leppa linna uulitsalta
Juurtega ühte jooksenud,
Ladvila kokku langenud.
Ristitantsi tantsigeme,
Viru tantsi veeregeme,
Harju tantsi astugeme,
Lääne tantsi lendageme,
Järva tantsi jättageme,
Oma tantsi hoidageme:
Senni kui tõuseb sõrga soosta,
Sõrga soosta, märga maasta,
Veerik varvaste vahelta,
Kerikanne keske’elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Täht hakkab koju minema,
Kutsub Salme saajasta,
Kana lustikamberista,
Kus see tuba toesta tehtud,
Katuksest on kallutatud,
Hernevarsista valatud.
Tähte astub eide ette,
Tänab pidu ja pajatab:
“Jumalaga, eidekene!
Jumalaga, pulmalised!
Jumalaga, kälimees Kalev!
Jumalaga, nadu noori!
Ära viin nüüd Salmekese,
Ära noore nugissilma:
Eit ei saa Salme nägema,
Õde ei Salme õnne tundma.
Nutke, Salme vennakesed,
Nutke, Lääne neitsikesed:
Ju teilt Salme viidanekse,
Pilve taha peidetakse,
Ehaneiuks heidetakse,
Taeva alla tõstetakse.”
Salme hüüdis pisarsilmil,
Salme saanista pajatas:
“Ema, hella memmekene!
Ära pean mina minema,
Hani hulgasta ujuma,
Tedre teista lahkumaie,
Luige lustilt lendamaie;
Part lähän parve äärdane,
Luige kelgel lunda mööda,
[Jõhvikas jõgeda mööda],
Sinikas sula sooda mööda;
Tuleb tuuli tõstamaie,
Õhku armas aitamaie!”
Õde hüüdis õuestana,
Kasuema kamberista,
Orjatüdruk nurga tagant:
“Kuhu meie Salme viia,
Kuhu kulli kandis kana?”
Tuulehoog tõi tervisida,
Vihmapisar silmavetta,
Kaste kadund lapse kurba.
Muud saand Salmelt ei sõnumid. –
Kalevite pulma-ilu
Kestab kenast kaugemale.
Ristitantsi tantsigeme,
Viru tantsi veeregeme,
Harju tantsi astugeme,
Lääne tantsi lendageme,
Järva tantsi jättageme,
Oma tantsi hoidageme,
Senni kui tõuseb sõrga soosta,
Sõrga soosta, märga maasta,
Veerik varvaste vahelta,
Kerikanne keske’elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Kodu käinud, neitsikene,
Kodu käinud viied viinad,
Viied viinad, kuued kruusid,
Seitsmed sala kuulijaida,
Kaheksa kaugelt vaatajad.
“Kui on käinud, käigu nemad!
Ei väsi värava sammas,
Katke ei venna kaevu kooku
Pidades peiu hoosta,
Kandes vaskivaljasida.
Et las käia teised viied,
Teised viied, teised kuued,
Teised seitsmed sala kuuljad,
Kaheksad kaugelt vaatajad.
Parem jään ma peiust ilma,
Enne kui pulm jääb poolikule.”
Ristitantsi tantsigeme,
Viru tantsi veeregeme,
Harju tantsi astugeme,
Lääne tantsi lendageme,
Järva tantsi jättageme,
Oma tantsi hoidageme:
Senni kui tõuseb sõrga soosta,
Sõrga soosta, märga maasta,
Veerik varvaste vahelta,
Kerikanne keske’elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
“Tule, vares, vaenelapsi,
Ohtupäine orjapiiga,
Raske raudatöö tegija,
Võta kaelakoogud kätte,
Köida ämbrid kookudesse;
Mine, too meresta vetta,
Jookse,