Kodaniku käsiraamat. Mart Jagomägi
Читать онлайн книгу.
juuni – leinapäev
• 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
• septembrikuu 2. pühapäev – vanavanemate päev
• 22. september – vastupanuvõitluse päev
• oktoobrikuu 3. laupäev – hõimupäev
• 2. november – hingedepäev
• novembrikuu 2. pühapäev – isadepäev
• 16. november – taassünni päev
Lipupäevad on määratud
• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• maikuu teine pühapäev – emadepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20. august – taasiseseisvumispäev
• 1. september – teadmistepäev
• oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
• novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Kõikidel majadel tuleb Eesti lipp heisata kolmel päeval aastas – Eesti Vabariigi aastapäeval (iseseisvuspäeval, 24. veebruaril), võidupühal (23. juunil) ja taasiseseisvumispäeval (20. augustil).
Lipu heiskamise ja langetamise aeg
• Eesti lipp heisatakse päikesetõusul (kuid mitte hiljem kui kell 8.00) ja langetatakse päikeseloojangul (kuid mitte hiljem kui kell 22.00).
• Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise teistsugusel kellaajal.
Eesti lippu ei langetata jaaniööl. Lippu ei pea langetama ka siis, kui see on pimedal ajal valgustatud.
Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heisatakse koos Eesti lipuga 16. veebruaril (Leedu iseseisvuspäeval) Leedu riigilipp ja 18. novembril (Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval) Läti riigilipp.
Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides sätteid ja head tava.
Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, tuleb lipuvarda ülemisse otsa kinnitada must lint või heisata lipp poolde masti.
Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi .
HALDUSJAOTUS
Eesti haldusjaotust käsitleb .
Halduslikult jaguneb Eesti Vabariik maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
• Maakonnas teostatakse seaduse alusel riiklikku haldamist maavanema ja valitsusasutuste poolt.
• Vallas ja linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist sätestatud alustel.
• Vallas ja linnas võib seaduses sätestatud korras moodustada osavaldu ja linnaosi.
Eestis on (seisuga 30.01.2013) ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: (lisaks on veel 14 vallasisest linna) ja
Eesti linnad on (tärniga on tähistatud vallasisesed linnad): Abja-Paluoja*, Antsla*, Elva, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi*, Kallaste, Karksi-Nuia*, Kehra*, Keila, Kilingi-Nõmme*, Kiviõli, Kohtla-Järve, Kunda, Kuressaare, Kärdla, Lihula*, Loksa, Maardu, Mustvee, Mõisaküla, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää*, Paide, Paldiski, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Püssi, Rakvere, Rapla*, Räpina*, Saue, Sillamäe, Sindi, Suure-Jaani*, Tallinn, Tamsalu*, Tapa*, Tartu, Tõrva, Türi*, Valga, Viljandi, Võhma, Võru.
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik ehk unitaarriik (selle vastand on föderatsioon ehk liitriik). See tähendab, et Eesti riigi sees ei ole iseseisvaid osi, mis saaksid vastu võtta oma seadusi.
EESTI PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID
Eesti Vabariigis kehtib , mis võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992.
järgi on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
• Riigikogu valimisega
• rahvahääletusega
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Üks ja sama isik ei saa olla samaaegselt seaduste vastuvõtja, nende täitmise tagaja/läbiviija ning seaduste täitmisel tekkivate vaidluste lahendaja.
Riigikogu valimised
Riigikogus on 101 liiget.
Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Valimised on vabad, kui igal valijal on võimalus ise otsustada, kas üldse valima minna ja kelle poolt hääletada. See tähendab ka saadikukandidaatide ülesseadmise vabadust.
Valimiste proportsionaalsus tähendab, et Riigikogu mandaatide jaotamisel valimisringkondade vahel lähtutakse valimisõigusega kodanike arvust ringkonnas. Sellise korralduse eesmärk on tagada kõigi Eesti erinevate piirkondade elanike esindatus Riigikogus. Eestis on kaksteist valimisringkonda. Hääletada saab vaid oma valimisringkonna kandidaadi poolt.
Valimiste üldisus tähendab, et valimistel saavad osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, sõltumata nende soost, rahvusest või muudest asjaoludest.
Valimiste ühetaolisus tähendab, et igal valijal on üks hääl ja seega võrdne võimalus valimistulemust mõjutada.
Valimised on salajased, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kelle poolt valija hääletas.
Valimistele eelneval nädalal korraldatakse eelhääletamine. Eelhääletamisel saab hääletada kas oma elukohajärgses või mõnes teises jaoskonnas, kuid ainult oma valimisringkonna kandidaadi poolt. Eelhääletamisel saab oma hääle anda ka elektrooniliselt veebilehe kaudu. Elektrooniliselt tehtud valikut saab