Kodaniku käsiraamat. Mart Jagomägi
Читать онлайн книгу.
allkirja. Valitsuse ja ministrite määrused on samuti leitavad elektroonilisest Riigi Teatajast aadressil
KOHALIK OMAVALITSUS (KOV)
Kohalikeks omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. Vallad ja linnad otsustavad kohaliku elu küsimuste üle riigi ühtsete seadustega lubatud piirides.
Kehtib põhimõte, et otsused tehakse elanikule nii lähedal kui võimalik ehk nn. rohujuuretasandil. Linnas ja vallas tuntakse kohalikke olusid paremini, ja kohaliku elu küsimuste lahendamine on kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam ülesanne. Riik ei tohi siin otsustamist enda kanda võtta.
Kohalik omavalitsus:
• põhineb riigi territooriumi haldusjaotusel
• teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite juhtimisel
• võib teostuda ka rahvaalgatuse või kohaliku elu küsimustes korraldatud rahvaküsitluse kaudu
Kohalik omavalitsus tegutseb järgmistel põhimõtetel:
• otsustab ja korraldab kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ja lõplikult
• tagab oma halduspiirkonnas igaühe seaduslikud õigused ja vabadused
• järgib oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seadusi
• vastutab oma ülesannete täitmise eest
• selle tegevus on avalik
• osutab avalikke teenuseid võimalikult soodsatel tingimustel
• valla- ja linnaelanikel on õigus selle teostamisest osa võtta
Omavalitsusorganid on:
• linna- või vallavolikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valla või linna hääleõiguslikud elanikud vastava seaduse alusel valivad
• linna- või vallavalitsus – täitevorgan, mille volikogu moodustab
Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht on linnapea.
Kohalikud valimised
Volikogu valitakse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. Valimised toimuvad oktoobrikuu kolmandal pühapäeval üle kogu riigi korraga.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslik selle omavalitsuse halduspiirkonnas püsivalt elav isik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Neil valimistel saab hääletada ka kodakondsuseta inimene ja mõne teise riigi kodanik, kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Kohalikel valimistel on kandideerimise õigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s.t. mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse) asub vastavas vallas või linnas.
Volikogu
Kohaliku omavalitsuse volikogu suurus oleneb omavalitsusüksuse elanike arvust. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmeid peab olema paaritu arv (vähemalt seitse). Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga.
Volikogu valib vallavanema või linnapea neljaks aastaks. Vallavanem või linnapea esitab volikogule valla- või linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Volikogu pädevuses on kinnitada esitatud kandidaadid ametisse. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Valitsusliikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed.
Volikogu istungid on avalikud, seevastu omavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.
Valla- või linnakantseleid juhib valla- või linnasekretär, kelle ülesandeks on valmistada ette omavalitsuse istungi materjalid ning vastutada vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse eest.
Eelarve
Kohaliku omavalitsuse eelarve on iseseisev. Eelarveraha saadakse üksikisiku tulumaksust ja maamaksust ning riigieelarvest. Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele (tasandusfond ja toetusfond). Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Toetusfond toetab kohalikke omavalitsusi ülesannete täitmisel. Toetust antakse üldistel alustel taotlusi kogumata.
Valla- või linnavolikogu võib kehtestada kohalikke makse ja panna peale koormisi.
KOV ülesanded
Linn või vald korraldab oma halduspiirkonnas:
• sotsiaalabi ja – teenuseid
• vanurite hoolekannet
• noorsootööd
• elamu- ja kommunaalmajandust
• veevarustust ja kanalisatsiooni
• heakorda
• jäätmehooldust
• ruumilist planeerimist
• valla- või linnasisest ühistransporti
• valla teede ja linnatänavate korrashoidu jms.
Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadus võib siin ette näha ka teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest.
Lisaks otsustab ja korraldab omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis pole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
KOV pädevus
Volikogul ja omavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
• Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, omavalitsus annab korraldusi.
• Volikogu ja omavalitsuse õigusaktid kehtivad selle omavalitsusüksuse
halduspiirkonnas.
Seaduse alusel kuuluvad KOV volikogu ainupädevusse:
• valla- või linnaeelarve koostamine ja vastuvõtmine
• otsustamine maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle
• valla või linna põhimääruse ning arengukava koostamine ja vastuvõtmine
• otsustamine selle valla või linna piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise üle
• valla- või linnavolikogu esimehe ning valla- või linnapea valimine ja ametist vabastamine
• teenistujate palgaastmete ja palgamäärade kehtestamine
• volikogu komisjonide moodustamine ja likvideerimine
KOHUS
Kohtuvõimu teostab ja lõplikult mõistab õigust ainult kohus. Teatud liiki asjades täidavad õigusemõistmise funktsiooni ka muud asutused. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus riigi või KOV ametnikul. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud.
Nii Eesti kodanikel kui ka mittekodanikel on õigus pöörduda kohtusse, kui rikutakse nende õigusi või vabadusi, või on vaja lahendada vaidlus teise inimese või asutusega. Kohtus võib vaidlustada ka ametniku otsuse.
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas