Kodaniku käsiraamat. Mart Jagomägi
Читать онлайн книгу.
kui ka erakonnapoliitiliselt sõltumatu. Ametisseastumisega lõpevad tema senised volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites, ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Ametite puhul ei ole kriteeriumiks tasu saamise või mittesaamise fakt, vaid ametist tulenevad kohustused, sealhulgas ka tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmeks olemine.
Presidendi valimine
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnijärgne Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui ükski kandidaat ei saa vähemalt 68 riigikoguliikme toetust, moodustatakse valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajad. Valimiskogu moodustatakse ainult presidendi valimiseks.
Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
Presidendi ülesanded
Vabariigi President:
• esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (jagab seda ülesannet pea- ja välisministriga)
• määrab peaministrikandidaadi ja nimetab ametisse valitsuse liikmed
• nimetab ametisse Eesti diplomaatilised esindajad teistes riikides (nt. saadikud ja suursaadikud) ning võtab vastu Eestisse saadetud diplomaatide volikirjad
• kuulutab välja seadused (või jätab välja kuulutamata)
• teeb Riigikogule ettepanekud kõrgete riigiametnike ametisse nimetamiseks
• annab üle riiklikud autasud
President annab ohvitseridele sõjaväelisi auastmeid, tal on õigus anda süüdimõistetule armu (kergendada karistust).
Seaduse väljakuulutamine
President jälgib, kas Riigikogus vastu võetud seadus on kooskõlas põhiseadusega. Kui president leiab, et kõik on korras, siis kuulutab ta seaduse välja. Ta võib jätta seaduse välja kuulutamata ning saata selle koos põhjendusega uuesti Riigikogule arutada ja otsustada. Kui Riigikogu võtab sama seaduse uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole palvega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.
Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus Riigikogu laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised.
Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Valitsus korraldab seaduste täitmist (nt. maksude kogumist, korrakaitset jne.) ning võib seaduse alusel ja seaduste täitmiseks anda välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. See tähendab, et valitsus saab määruse või korralduse vastu võtta alles siis, kui seaduses on selgesti öeldud, et ta peab seda tegema.
Vabariigi Valitsuse moodustamine
Vabariigi President esitab Riigikogule peaministri kandidaadi. Kandidaadi valimiseks peab ta enne konsultatsioone Riigikogus olevate erakondadega, et selgitada välja, milline kandidaat võiks saada Riigikogu enamuse toetuse. Riigikogu otsustab, kas anda peaministri kandidaadile volitus moodustada valitsus. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
Vabariigi Valitsus astub tagasi:
• Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel
• peaministri tagasiastumise või surma korral
• kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust
Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
Valitsus püsib Riigikogu usaldusel. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust. Kui Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele, peab kogu valitsus tagasi astuma. Umbusaldusavalduse läbiminemiseks peab seda pooldama vähemalt 51 Riigikogu liiget.
Vabariigi Valitsuse kooseis
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Ministrit saab asendada üksnes teine minister.
Ministeeriumi juht on minister. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ka kuni kaks nn. portfellita (s.t. ministeeriumita) ministrit. Erijuhtum on , mille juht on küll siseminister, kuid kus regionaalminister juhib , mis tegelevad kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse, regionaalarengu ja perekonnaseisu alaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega. Seega laienevad regionaalministrile ministeeriumi juhtiva ministri õigused ja kohustused.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab selle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle seadusega sätestatud alustel ja korras ette on nähtud.
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
Valitsuse liikmete ja tegevuse kohta saab infot veebilehelt
Eestis on järgmised ministeeriumid:
•
•
•
•
•
•Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
•
•
•
•
•
Valitsusasutused
Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitustega asutused. Valitsusasutusteks on ka kaitsevägi ja prokuratuur.
Maakonna tasandil esindab valitsust maavanem. Ühtlasi kontrollib ta kohaliku omavalitsuse üksuste üksikaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust.
Riigikantselei ja riigisekretär
Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib .
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Vabariigi valitsuse tööst
Vastupidiselt Riigikogu istungitele on Vabariigi Valitsuse istungid kinnised (kui valitsus teisiti ei otsusta). Valitsus teeb oma otsused istungil. Nende tegemisele eelneb peaministri või asjaomase ministri ettepanek. Ka valitsuse õigusaktid võetakse vastu istungitel. Valitsuse