Nuga. Ю Несбё
Читать онлайн книгу.
hääl kõlas pigem hirmunult kui alistunult. Ülestunnistus on alistumine. Pärast seda ei oleks vaja enam karta.”
„Karistus seisab ju veel ees.”
„Karistus on selja taga. Alandus. Valu. Näha kallist inimest suremas. Vangla on isolatsioon. Vaikus. Rutiin. Rahu. See peaks ju kergendus olema. Võib-olla on asi tütres, mure selle pärast, kuidas tütar hakkama saab.”
„Ja lisaks ootab teda põrgus põlemine.”
„Ta juba põleb.”
Aune ohkas. „Nii et las ma küsin uuesti: mida sa tegelikult tahad?”
„Ma tahan, et sa helistaksid Rakelile ja ütleksid talle, et ta peab minu juurde tagasi tulema.”
Ståle Aune silmad läksid pärani.
„Vaat see oli nali,” ütles Harry. „Mind tabab südamekloppimine. Ärevushood. Ei, mitte see. Ma näen ... midagi unes. Midagi, mida ma ei suuda näha, aga mis tuleb minu juurde tagasi.”
„Lõpuks ometi üks lihtne küsimus,” ütles Aune. „Joove. Psühholoogia on teadus, millel pole palju kindlaid fakte ette näidata, aga just joovet tekitavate ainete manustamise ja vaimsete kahjustuste korrelatsioon on põhjalikult kindlaks tehtud. Kui kaua see on kestnud?”
Harry vaatas kella. „Kaks ja pool tundi.”
Ståle Aune naeris õõnsalt. „Ja minuga tahtsid sa rääkida sellepärast, et saaksid vähemalt endale kinnitada, et otsisid välist meditsiinilist abi, enne kui eneseravimise juurde tagasi pöördusid?”
„See ei ole tavaline kupatus,” ütles Harry. „Need ei ole kummitused.”
„Sest nemad tulevad öösel?”
„Jah. Ja nad ei peida end. Ma näen neid ja tunnen nad ära. Ohvrid, surnud kolleegid. Mõrvarid. See on midagi muud.”
„On sul mõni idee, mis see olla võiks?”
Harry raputas pead. „Inimene, kes oli luku taga. Ta meenutas ...” Harry kummardus ja kustutas sigareti vereloiku.
„Svein Kihlatu Finnet,” ütles Aune.
Harry tõstis ühte kulmu kortsutades pilgu. „Miks sa seda arvad?”
„Räägitakse, et sa arvad, et ta jahib sind.”
„Sa oled Katrinega rääkinud.”
„Ta on sinu pärast mures. Ta tahab hinnangut.”
„Ja sa olid nõus?”
„Ma ütlesin, et psühholoogina ei ole mul sinuga vajalikku distantsi. Aga on selge, et ka paranoial on alkoholi kuritarvitamisega korrelatsioon.”
„Mina ta lõpuks puuri pistsin, Ståle. Ta oli minu esimene juhtum. Talle mõisteti seksuaalse vägivalla ja mõrvade eest kakskümmend aastat.”
„Sa tegid lihtsalt oma tööd, ei ole mingit põhjust, miks Finne peaks seda isiklikult võtma.”
„Ta tunnistas vägivalla üles, aga arvas, et mõrvasüüdistused on valed, et me olime tõendeid võltsinud. Kaks aastat tagasi käisin ma vanglas tema juures, et ehk saaks ta meid vampiristijuhtumis aidata. Viimase asjana enne mu lahkumist ütles ta mulle, millal täpselt ta vabaks saab, ja küsis, kas mina ja mu pere elame turvalist elu.”
„Kas Rakel teadis sellest?”
„Jah. Uue aasta paiku leidsin ma köögiakna tagant metsatukast lumelt saapajälje, nii et panin loomakaamera üles.”
„See võis olla kes iganes, Harry. Keegi oli eksinud.”
„Eravaldusesse, millel on värav ja viiskümmend meetrit järsku, jääga kaetud sissesõiduteed?”
„Oota natuke. Kas sa mitte jõulude aegu välja ei kolinud?”
„Enam-vähem.” Harry lehvitas suitsu käega laiali.
„Aga sa käisid pärast seda seal, metsatukas? Kas Rakel teadis seda?”
„Ei, aga ära muretse, minust ei ole jälitaja saanud. Rakel oli niigi hirmul ja ma tahtsin lihtsalt kontrollida, et kõik oleks korras. Aga ei olnud ju.”
„Nii et ta ei teadnud ka loomakaamerast?”
Harry kehitas õlgu.
„Harry?”
„Mh?”
„Oled sa täiesti kindel, et loomakaamera oli Finne jaoks mõeldud?”
„Pead sa silmas seda, kas ma tahtsin teada saada, kas minu endisel kallimal käib armukesi külas?”
„Kas sa tahtsid?”
„Ei,” ütles Harry kindlalt. „Kui Rakel mind ei taha, siis võib ta vabalt kellegi teise saada.”
„Kas sa ise usud seda?”
Harry ohkas.
„Hea küll,” ütles Aune. „Sa ütlesid, et nägid vilksatust kellestki Finnet meenutavast, kes oli luku taga?”
„Ei, seda ütlesid sina. See ei olnud Finne.”
„Ei olnud?”
„Ei, see olin ... mina.”
Ståle Aune tõmbas käega läbi oma õhukeste juuste. „Ja nüüd tahad sa diagnoosi?”
„Lase tulla. Ärevus?”
„Ma arvan, et sinu aju otsib põhjusi, miks Rakelil sind vaja oleks. Näiteks kaitseks välise vaenlase eest. Aga sa ei ole luku taga, sa oled ukse taha jäetud, Harry. Lepi sellega ja liigu edasi.”
„Kui see leppimise asi kõrvale jätta, kas on rohtu, mida sa mulle kirjutada saaksid?”
„Uni. Trenn. Ja võib-olla võiksid proovida väljas käia kellegagi, kes sinu mõtted Rakelilt natuke eemale viiks.”
Harry pistis sigareti suunurka ja tõstis rusika, pöial püsti. „Uni. Ma joon ennast täna õhtul teadvusetuks. Sellega on korras.” Nimetissõrm kargas püsti. „Trenn. Ma kaklen inimestega baarides, mis on mulle kuulunud. Korras.” Hall titaanist sõrm. „Kellegagi väljas käia. Ma kepin naisi, nii inetuid kui ka ilusaid, ja pärast pean mõnega neist tähendusrikkaid vestlusi. Korras.”
Aune vaatas Harryt. Siis ohkas ta raskelt, tõusis ja nööpis tviidpintsaku kinni. „Aga siis peaks kõik ju kenasti minema.”
Harry jäi pärast Aune lahkumist aknast välja vahtima. Lõpuks ta tõusis ja käis toad läbi. Abielupaari magamistuba oli korras ja puhas, voodi üles tehtud. Ta heitis pilgu riidekappidesse. Naise garderoob võttis enda alla neli ruumikat kappi, mehe riided olid kokku pressitud ühteainsasse. Hoolitsev abikaasa. Tütre magamistoa tapeedil olid nelinurksed laigud, kus värvid olid tugevamad. Harry arvas, et need olid jäänud teismeea plakatitest, mille tüdruk oli üheksateist saades maha võtnud. Seinal rippus veel üks väiksem pilt poisist, kellel oli kaelas Rickenbackeri elektrikitarr.
Harry lappas läbi peeglilaual oleva väikese plaadikogu.
Propagandhi. Into It. Over It. My Heart To Joy. Panic! at the Disco. Emovärk.
Seepärast üllatus ta, kui mängijas oleva vinüülplaadi pöörlema pani ja mingeid varase Byrdsi laadseid igatsevaid pehmeid helisid kuulis. Aga hoolimata Roger McGuinni meenutavast kaheteistkeelelisest sai ta kiiresti aru, et see oli uuem toodang. Ükskõik kui palju nad ka toruvõimendeid ja vanu Neumanni mikrofone ei kasutaks, ei peta retroproduktsioon iial kedagi ära, pealegi laulis vokalist äratuntava norra aktsendiga ja tema hääl kõlas, nagu oleks ta kuulanud rohkem Thom Yorke’i ja Radioheadi anno 1995 kui Gene Clarki ja David Crosbyt anno 1965. Ta libistas pilgu üle plaadiümbrise, mis lebas mängija kõrval, tagakülg ülespoole, ja nentis, et nimed on tõepoolest norra omad. Harry pilk liikus edasi ja peatus Adidase jooksutossudel riidekapi ees.