Paadiga Euroopasse. Viktor Siilats
Читать онлайн книгу.
kanda kõigil, kuid lastele on laeva pardal päästevesti kandmine lausa kohustuslik. Veevool või veest raskeks muutunud riided võivad lüüsimise ajal vette kukkudes vee alla kiskuda. Päästevest hoiab inimese kenasti veepinnal ja teda on lihtne välja õngitseda.
LÜÜSIMISE REEGLID
Tavaliselt on lüüsid automaatika abil mehaaniliselt juhitavad, lüüsivahil tuleb lüüsivärava avamiseks või sulgemiseks vaid nupule vajutada. Siiski võivad mõned vanemad lüüsid olla ka käsitsi (näiteks kangide abil) juhitavad ja sel juhul tuleb kellelgi laevasõitjatest minna kaldale appi lüüsiväravaid avama.
Kui olete nagu kord ja kohus lüüsis sees, tuleb paadi mootor välja lülitada, sest heitgaasid võivad kauemaks lüüsi püsima jääda ning teisi sõitjaid häirida. Samuti on lüüsides keelatud suitsetamine, kuna bensiiniaurud võivad süttida.
Tava on selline, et paadid lahkuvad lüüsist samas järjekorras, milles nad sisenesid.
LÜÜSIMINE ÜLESPOOLE
Ülespoole lüüsimine on aega nõudvam ja keerulisem kui allapoole lüüsimine. Kui teie alus ei ole lüüsivärava taga ainus ootaja, tuleks jälgida lüüsivahi juhiseid – kuhu oma paat paigutada ja millal lüüsi siseneda. Kuna lüüsiväravate avamine toob endaga kaasa tugeva veevoolu ja keerised, paigutatakse suuremad laevad tavaliselt ettepoole ja väiksemad taha. Samas on oht, et suur laev teie ees hoiab end mootoritega paigas või siis tekitab lahkudes tugeva turbulentsi, mis teie paati vastu lüüsiseina peksma hakkab. Seega tuleks nendest laevadest võimalusel eemale hoida.
1. Kui lüüsivaht on teile lüüsis seismiseks koha kätte näidanud – näiteks parempardaga vastu lüüsiseina –, kontrollige, et teil oleks parempardas ehk tüürpoordis piisavalt vendreid. Otsad kinnitatakse samale poolele. Mõistlik oleks teha kinnitusotsale umbes poolemeetrise läbimõõduga silmus, et vältida tüütut otste kinni- ja lahtisidumist igas lüüsikambris.
2. Kui tee lüüsi sisenemiseks on vaba, peaks vähemalt üks inimene minema kaldale ja olema umbes lüüsi keskpaigas seistes valmis ahtri- või keskotsa kinni püüdma. Kui laeva ahter on kohakuti lüüsi keskpaigaga, tuleb paadist visata ots kail olijale, kes paigutab silmuse ümber kinnituskoha. Nüüd võite paadi peatada ja otsa pingule tõmmata.
3. Kui lüüsisein on liiga kõrge ja ligane, võib proovida otsi ka seina küljes asuvate pollarite või redeli külge kinnitada. Kuna tõustes võib kinnituskoht vee alla jääda, peab tagama otsa kiire lahtipäästmise ja kõrguselt järgmisesse pollarisse asetamise. Soovitav on hoida nuga, kirvest või trossilõikurit käepärast, et hädaolukorras ots kiirelt vabastada.
4. Ahtriots kinnitatud, visake vööriots kaldal olijale, kes seob selle umbes 3–4 meetrit laeva vöörist kail eespool oleva kinnitusvõru külge. Kui te ei ole kindel, millise kinnitusvõru külge köis siduda, tuleks eelistada kaugemal asuvat kinnituskohta. NB! Mõnikord võib piisavalt raske võru lihtsalt üles tõsta ja otsa selle võru alt ja mitte võrust läbi paigutada. Võru hoiab ka sellisel juhul otsa piisavalt hästi kinni. Kui teie paadil on vints, siis seda on otsa pingutamiseks alati lihtsam kasutada kui käterammu. Kui otsa siiski käsitsi pingutate, pidage meeles, et paadis olijal on seda lihtsam teha kui kaldal seisjal.
5. Hoidke otsad kogu aeg pingul, et laev oleks tugevalt lüüsikambri seina vastu kinnitatud. Kui lüüsikamber hakkab veega täituma, lükkab vesi paati ettepoole. Seepärast ärge sel ajal mingil juhul ahtriotsa lõdvendage – las see jääb nii, nagu seotud sai.
6. Kui vool paati ettepoole lükkab, võib vööriots lõdveneda. Selle vältimiseks kontrollige, et vööriots oleks lüüsimise alguses pingul, ja hakake veetaseme tõusmise ajal vööriotsa ühtlaselt vedama, et see lüüsimise lõpuni pingule jääks. Kui te vööriotsa ei pinguta, võib paat kaist eemale, lüüsi keskosa poole liikuda. Lüüsimise ajal tekkiv tugev veevool võib aga paadi tagasi vastu seina lükata nii kõvasti, et viga saavad nii paat kui ka paadis olijad.
7. Vööripõtkurit ei soovita vööri paigalhoidmiseks kasutada, kuna lüüsis ujub igasugust sodi, mis õrna propelleri ära lõhub.
8. Kui lüüsimine on lõppenud, peab kaldal olija kai küljest silmused vabastama ja laevale naasma ning edasiliikumine võib kanalis jälle alata.
Kahe või enama kambriga lüüsis on järgmisesse kambrisse liikumiseks lihtsaim viis lõdvendada vööri- ja ahtriotsa laevalt niimoodi, et need vabalt jookseksid. Kail olija võtab ahtriotsa silmuse kinnitusest lahti ja jalutab sellega mööda kaldaäärt laevaga kohakuti liikudes edasi. Kui ta jõuab vööriotsani, võtab ta ka selle kinnitusest lahti ja jalutab nüüd juba kahe otsaga järgmise lüüsikambri suunas. Kui laev jõuab järgmisesse lüüsikambrisse, kinnitab kaldal olija esmalt ahtriotsa silmuse kail oleva kinnituskoha külge, seejärel võib paadi peatada ja ahtriotsa pingule tõmmata. Kaldal olija liigub vööriotsaga edasi ning kinnitab ka selle silmuse kaikinnituse külge. Valida tuleks sama kaugel asuvad kinnituskohad kui eelmises lüüsikambris. Edasi läheb lüüsimine nii, nagu eespool kirjeldatud.
LÜÜSIMINE ALLAPOOLE
Allapoole lüüsimine võtab vähem aega kui ülespoole lüüsimine, kuna pole voolu ja keeriseid.
1. Sisenege lüüsi ja saatke vähemalt üks sõitja kaldale. Vedage otsad kai küljes olevatest rõngastest läbi või ümber kinnituspostide, mis asuvad laeval olevate kinnituskohtadega enam-vähem kohakuti. Kuna allapoole lüüsimisel hakkab lüüsivärava avanedes veetase alanema, ei tohi otsad olla jäigalt kinnitatud, vaid peavad kas laeva või kai poolt vabalt järele andma. Vastasel juhul võib laev veetaseme alanemise ajal otste külge rippuma jääda. Selliseks puhuks on taas tark omada läheduses nuga, kirvest või trossilõikurit, et ots kiirelt vabastada.
2. Üks sõitja peab jääma kaldale kogu lüüsimise ajaks ja tagama otste vabaliikumise. See on eriti oluline, kui olete kahe või enama lüüsi tagaosas, kuna igas järgmises lüüsis on kaldaserv laevalt vaadates palju kõrgemal kui eelmises lüüsikambris. Teatud vilumuse omandamisel võib aga kogu lüüsimise ka nii sooritada, et kaldale ei minda, vaid kinnitatakse järele andvad otsad lüüsiseina külge.
3. Meeles tasub pidada, et järgmises lüüsikambis on vaja poole pikemat ahtriotsa. Allapoole lüüsides võite paadi järgmisesse lüüsikambrisse lükata käte jõul, mootorit pole vaja käima panna.
4. Koos veetaseme alanemisega andke otsi ühtlaselt järele. Kui lüüsimine on lõppenud ja aeg lüüsist lahkuda, tõmmake otsad tagasi laeva. Kui algab lüüsimine viimases lüüsikambris, peaksid kõik sõitjad pardal olema, et hiljem, kui laev asub kaiservast kõvasti madalamal, poleks pardale saamisega probleeme.
JOONIS 1
Ülespoole lüüsimisel kinnitage ahter lühikese otsaga kõvasti kai külge. Vööriots peab kas paadi- või kaipoolsest otsast olema jäigalt kinni seotud. Veetaseme tõusmise ajal peab vööriotsa teisest otsast vedades olema võimalik seda pidevalt pingul hoida.
JOONIS 2
Vool lükkab paati ettepoole, seepärast ei tohi mingil juhul ahtriotsa järele anda. Vee tõusmise ajal tuleb vööriotsa ühtlaselt tõmmata, et paati kindlalt kai küljes hoida. Vastasel juhul võib lüüsimise ajal tekkiv tugev veevool paadi vastu seina lükata ja vigastusi põhjustada.
JOONIS 3
Allapoole lüüsimisel tuleb veetaseme langemise ajal mõlemat otsa ühtlaselt järele anda, et laev ei jääks otste külge rippuma.
NB! Modernsetes lüüsides on ujuvpollarid ja nende külge on end mugav siduda kogu lüüsimise ajaks.
Pollarid tõusevad/langevad koos paadiga ja otsi pole tarvis pingutada ega järele anda. Mõnikord piisab oma väikelaeva keskmise knaabi kinnitamisest ujuvpollari külge ja lüüsimine võib