Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma. Katrin Saali Saul
Читать онлайн книгу.
naistega suheldes kehtib tavaliselt reegel, et sarnased arhetüübid tõmbuvad. Meile kipuvad meeldima rohkem need inimesed, kes on meie sarnased. Me ju tahame uskuda, et oleme head ja „õiged“. Ning kui teine inimene on samasugune, siis ta on ka justkui „õige“. Me usume neid inimesi rohkem, kes meile meeldivad ja meiega sarnanevad. Similis simili gaudet10.
Pidu läheb hoogsalt käima, kui Tütarlapsed omavahel sädistavad. Perenaised arutavad isekeskis koduseid teemasid. Kuningannade ringis sünnivad suured ideed. Ent Kuninganna vaatab üleolevalt Tütarlapse peale, kui too kurdab, et ei saa millegagi hakkama. Tüdrukule tundub omakorda Kuninganna külm, ratsionaalne ja ligipääsmatu. Ning – oh seda naiste kollektiivset hukkamõistu! – kui keegi naine võtab tarvitada oma armastajalikke nõkse, et (töökohal) midagi saavutada!
Erinevad inimesed tõmbavad meis käima erinevad arhetüübid. Naine võib ühe tunni vältel olla lastega soojas ja armastavas Ema arhetüübis, sisse astuvale mehele näidata Jääkuninganna külma palet, helistava sõbrannaga vestelda hooliva Perenaisena ning vastata töömeilidele asjaliku Kuningannana.
Selge see, et lapsed toovad naises välja eelkõige Ema arhetüübi. Eriti huvitav aga analüüsimiseks on, millised arhetüübid meis vallanduvad tööpostil kolleegide, alluvate või ülemuse juuresolekul, mis energias me oleme oma sõpradega, kuidas käitume oma vanemate juuresolekul ning milliseid arhetüüpseid jõudusid käivitab me partner.
Siin joonistub selgelt välja arhetüüpide omavaheline tants – need arhetüübid, mis meis käivituvad, sõltuvad palju sellest, millises arhetüübis on teine inimene. Mida ebateadlikum ja madalama eneseteadvusega inimene on, seda rohkem on ta mõjutatud teise inimese arhetüüpidest.
Meie kõigi sees asub otsekui teine paralleelreaalsus, kus elavad arhetüübid. Need ürgjõud on me käitumise alateadlikud mootorid. Isegi kui me oma sisemaailma ja meid käivitavate arhetüüpide vastu huvi ei tunne, mõjutavad nad meid sellegipoolest. Ega puuleht ka midagi klorofülli tootmisest ja fotosünteesist tea, ometigi toimuvad need protsessid temas automaatselt, ilma lehekese teadlikkuseta. Nii inimestegagi – arhetüübid mõjutavad me käitumist, sõltumata sellest, kas me oleme neist teadlikud või mitte. Mida suuremas teadmatuses me neist oleme – seda võimsamalt, paraku. Ning need inimesed, kes on rohkemal määral variarhetüüpide küüsis, on enam reaktiivsed teiste inimeste variarhetüüpidele.
Nii võib Jääkuninganna või karm Kuningas naises aktiveerida abitu ohvrienergia, mil kogu enesekindlus kaob, ükski asjalik mõte ei tule pähe, suust ei tule sõnagi. Mõni mees paneb naise tundma end hoitud Tüdrukuna, teine äratab naises hoolitseva Ema, ent kolmandale tahaks Kurja Kuningannana taignarulliga üle küüru anda. Mõne sõbraga saab Tütarlapsena vallatusi teha, teise silma all on vembud täiesti välistatud ja saab vaid Kuningannana kohvi juua. Mõned mehed (tihti on need niinimetatud pahad poisid) sütitavad Armastaja huvi ka siis, kui naine on püsisuhtes ega otsi uusi seiklusi. See seletamatu tung, mis paneb inimese reageerima, ilma et ta seda ise teadvustaks, ongi arhetüüp. Inimesed unustavad aastatega, mida Sa neile ütlesid, ent nad ei unusta iial, kuidas nad Su seltskonnas end tundsid. Ning see, kuidas nad Su seltsis end tunnevad, sõltub jällegi Sinu domineerivatest arhetüüpidest või nende varjupooltest.
Tegelikus elus pole ju võimalik tõmmata piiri, kus algab üks ja lõpeb teine arhetüüp – naine on üks ilus, müstiline, võimas tervik. Kui naine tuleb oma eluga hästi toime, pole selleks otseselt vajadustki. Arhetüüpide mosaiik on lihtsalt tore mõttemäng.
Vajadus vaadelda naist läbi arhetüüpide prisma tekib siis, kui naine tunneb end pikemat aega rahulolematuna, õnnetuna, kurvana või mõne teise negatiivse tunde meelevallas olevana. Lühiajaliselt või kriisiolukordades tunneme me kõik negatiivseid tundeid. Sel ajal on loomulik, et naises ei avaldu eluterve Tütarlapse arhetüüp. Iga kriis lõpeb kunagi, iga valu saab ükskord otsa. Kriisi möödudes ja tuulte pöördudes peaksime olema suutelised sõlmima eluga rahu ja naasma heaolu seisundisse. Kui see aga mingil põhjusel õnnestuda ei taha, on ilmselt mõni variarhetüüp teinud naise hinge pesa ja domineerib teiste elutervete arhetüüpide üle. Siinkohal tundubki mulle, et teadmised arhetüüpidest – nii elutervetest kui varjupooltest – võiksid naistel eneseanalüüsiks marjaks ära kuluda.
See raamat on kirjutatud naistele. Seepärast on nii harjutused kui pöördumised mõeldud just naisele. Aga muidugi võivad ka mehed seda lugeda. Mis kasu võiksid mehed saada naiste arhetüüpide teadmisest?
Üks igivana nali meeste ja naiste suhetest ütleb: „Et elada õnnelikult mehega, peab naine teda väga palju mõistma, armastus pole nii olulisel kohal. Et elada õnnelikult naisega, peab mees teda väga palju armastama, mõista teda polegi ju üldse võimalik.“
Äkki, kui aru saada naiste arhetüüpidest üleüldiselt, aitab see üht konkreetset naist siiski pisut paremini mõista? Ja ehk on siis armastus veel suurem.
Arhetüübid pole seotud vanusega. Vanus võib arhetüübid vabastada või vangistada – valik on naise enda teha. Ka kõrges eas armutakse ja tuntakse kõhus liblikaid. Vanus pole takistuseks mängualtile meelele. Mõnes naises on kuuekümnesena rohkem Armastajat kui teises kahekümneselt. Mõni naine on pensionärina lustlikum kui noor neiu. Ka väga noor naine võib toime tulla Perenaise olulisima ülesande – sisemise rahu hoidmisega, samas kui mõni elunäinud naine ei oska sisemisest rahust pensionipõlveski unistada.
Arhetüübid kingivad naisele võimaluse olla pidevas muutumises, samal ajal jäädes ikkagi iseendaks kogu naiselikus salapäras, pooltoonides, andes aimdust lokkavast naiselikust väest, mis saab hakkama kõigega, millele naine otsustab käed külge panna.
Eesti kirjanduse üks ehedaim eluterve arhetüüpne tegelane on Kunksmoor – ürgnaine, kelles on esindatud kõik küpsed arhetüübid. Temas on suur annus tütarlapselikku elulusti – millise kirega mängis ta lauamänge ja lendas oma saare kohal! Kunksmoori ja kapten Trummi omavaheline suhe on Aino Pervikul kirjutatud sügavaks armastusromaaniks. Tema Perenaise teadmised – keeta taimedest kokku ravimit ja tervendada nii linde, loomi kui inimesi – on inspireerinud paljusid tänapäeva ravitsejaid. Ja kindlasti oli Kunksmooris olemas kuningannalik eneseteadvus, siht ja väärikus. Kõigil naistel on potentsiaal saada vananedes emotsionaalseks, targaks, kirglikuks, vabameelseks Kunksmooriks. Pisut nõiaseemet on peidus iga naises.
Järgnevates peatükkides kutsun Sind mõtisklema arhetüüpide põhiolemuse üle ning küsima endalt:
N Kui palju ma oskan arhetüüpide energiat oma elus kasutada?
N Kas ma olen kodus kõigis neljas arhetüübis või on mulle omased ainult mõned?
N Kas mu välimus – riietus, soeng, aksessuaarid – toetavad arhetüüpi, mida väljendan?
N Mida me ümbritsevatele inimestele anname ja elult (sealhulgas partneritelt) saame selle arhetüübi energia abil?
N Milliseid variarhetüüpe ma oma käitumises ära tunnen? Kuidas see mõjutab mu elu?
Mitmed inimesed on küsinud, milleks küll uurida oma variarhetüüpe, kas sellest ei piisa, kui teadvustada endale eluterveid arhetüüpe ja püüda neid rohkem oma käitumises välja tuua?
Mulle näib, et ei piisa. Iga kord ei piisa teadmisest, kuhu Sa tahad jõuda, vaja on ausalt otsa vaadata ka takistustele, mis ei lase Sul soovitud eesmärki saavutada. Takistusi kõrvaldamata on palju raskem jõuda sihtpunkti. Enne, kui aga midagi üldse muuta või kõrvaldada saab, peab teadvustama takistuse olemasolu ja ulatust.
Pikaajaline variarhetüübis elamine on takistuseks sügava naiselikkuse teel. Kui Su eesmärgiks pole enda naiselikkuse avastamine, võid südamerahuga jätkata elu, kus variarhetüübid mõjutavad Su käitumist. Kui Sa aga soovid oma elu ja suhteid rikastada selle läbi, et oled õitsev ja väeline naine, siis võiksid süüvida nii oma elutervetesse kui variarhetüüpidesse.
Nii
Ladina keeli – sarnane kiidab sarnast.